ENNtsüklopeedia

Episoder

• Michael Ball 27.06.2026

  Muusikalimaailma säravamaid tähti on aastaid olnud Michael Ball. Ta on kandvaid osi esitanud pea kõigis Andrew Lloyd Webberi kuulsamates muusikalides ning laulnud koguni kolme rolli muusikalis „Hüljatud“. Ball on plaadistanud tosinkond kauamängivat, kaasa teinud mõneski teleseriaalis ja kinofilmis, tal on olnud omanimelised telešõud ning staar on kirjutanud kaks raamatut. „ENNtsüklopeedia“ teabetunnis kõlavad lindistused, mis kõige rohkem Michael Balli iseloomustavad.
• John Galsworthy 20.06.2026

  Nobeli preemiaga auhinnatud John Galsworthy tuntuim romaanisari „Forsyte’ide saaga“ on mitmel korral teleseriaaliks tehtud. Kirjaniku loomepärand on aga tunduvalt laiem. Selle hulka kuulub veel paar romaanisarja, mitukümmend näidendit, romaani, lühijuttude ja luulekogumikke, hulganisti artikleid ühiskondlikel põhiteemadel. John Galsworthy valiti rahvusvahelise kirjanike ühenduse PEN-klubi esimeseks presidendiks. Tema teoseid, mis lisaks kirjanduslikele väärtustele annavad hea ülevaate inglaste elust Victoria ning Edward VII ajal. Galsworthy teoseid on rõõmustavalt palju eesti keelde tõlgitud. Saates kuulete katkendeid kirjaniku romaanidest ning muusikat tema põhiteose alusel tehtud teleseriaalidest.
• Evald Aav 13.06.2026

  Mitmekülgselt andekas Evald Aav kirjutas esimese eesti ooperi „Vikerlased“. Ta oli tasemel joonistaja, maalikunstnik ja skulptor. Aav oli vaid 16, kui sai Estonia teatri koori liikmeks. Konservatooriumis õppis ta Artur Kapi juures. „Vikerlased“ võeti hästi vastu, Evald Aav sai riikliku stipendiumi, mis võimaldas tutvuda Viini ja Berliini teatritega. Filminäitleja välimusega helilooja võttis naiseks oma ooperi libreto autori Voldemar Loo õe Ida. Tema vokaalvõimeid kõrvas pidades on kirjutatud Juta osa „Vikerlastes“. Ida Aav-Loo esitas seda rolli ka ooperi esietendusel. Evald Aav kirjutas palju laule kooridele, neist mitmeid ta juhatas ja juhendas. Aava loomingupärandi hulka kuulub ka kolmeosaline sümfoonia ning sümfooniline poeem „Elu“. Lisaks muusikakatketele ja kommentaaridele kuulete saates Evald Aava lähedalt tundnud inimeste meenutusi.
• Herbert George Wells 06.06.2026

  Paljude meelest oli Herbert George Wells esimene kaasaegne ulmekirjanik. Mitmed ta raamatud ennustasid üsna täpselt tulevikku, mis täna on juba minevik. Loomulikult lisas ta ohtralt fantaasiat ning teoses „Esimesed inimesed Kuul“ teeb kosmoselennu me planeedi looduslikule kaaslasele võimalikuks kavoriidiks kutsutud aine. Kuu elanikele aga õpetab üks ruumirändureist inglise keelt. Enamus ta raamatutest aga kujutab ette olukordi ja seiklusi, mis tänagi kuuluvad alles ulmevaldkonda. Wellsi looming on innustanud kineaste ja teatrilavastajaid, heliloojaid ning nooremaid ulmekirjanikke alustatut jätkama. „ENNtsüklopeedia“ seekordses kuuldepeatükis on juttu sellestki, mida kuulus kirjanik kolmekümnendatel aastatel Jänedal tegi ning miks ta Eestisse tuli. Saates kõlavad katkendid Wellsi teostest ning muusika filmidest ja teatrilavastustest, mis tema raamatute põhjal tehtud.
• Edmond Rostand 30.05.2026

  „ENNtsüklopeedia“ seekordne saade on Edmond Rostandi elust ja loomingust. Ennekõike teatakse teda, kui kangelaskomöödia „Cyrano de Bergerac“ autorit. Temast sai aegade noorim kirjanik, kes valiti Prantsuse akadeemiasse. Rostand oli saanud suurepärase hariduse. Ta esimene trükis ilmunud raamat oli luulekogu „Jõudehetked“. Enne oma peamist teost jõudsid lavadele mitu Rostandi varasemat näidendit. „Romantikud“ said aastaid hiljem aluseks muusikalile „The Fantasticks“, mis pidas Broadway konkurentsis vastu 42 aastat. Rostandilt tellis paar näidendit tollane lavastaar Sarah Brernard. „Cyrano de Bergerac“ esietendus Pariisis aastal 1897. Eestis lavastati see näidend 30 aastat hiljem. Eino Tamberg on kirjutanud ooperi „Cyrano de Bergerac“. Saates kuulete katkendeid Rostandi teostest nii sõnas kui muusikas.
• Hans Christian Andersen 23.05.2026

  Kõigi aegade suuremate muinasjutuvestjate hulka kuuluv Hans Christian Andersen alustas romaanikirjanikuna. Nooruses tahtis ta saada tantsijaks ja lauljaks. Andersen rändas sageli ning paljudes riikides. Inglismaal oli ta paar nädalat Charles Dickensi külaliseks. Rootsis saigi Andersen esmalt tuntuks oma matkaraamatutega. Stockholmis armus ta võluvasse rootsi ooperilauljasse Jenny Lindi, kuid romantiline suhe jäi paraku ühepoolseks. Oma silmarõõmule pühendas Andersen mitu imekena muinasjuttu – „Ööbik“ ja „Inetu pardipoeg“ nende seas. Saates tuleb sellestki juttu, et vaeses peres sündinud Anderseni esivanemate hulgas võis olla Taanimaa kuningas. Kirjaniku teoste ainetel on tehtud lugematu arv teatrilavastusi ning kinofilme. Muusika mõnestki neist kõlab „ENNtsüklopeedia“ teabetunnis sel laupäeval.
• Oscarid 16.05.2026

  Filmimaailmas on kümneid auhindu ja preemiaid, mis tegijatele ning ka vaatajaile olulised. Nende kohal kõrguvad Oscarid – Ameerika Filmiakadeemia auhinnad, mille saajaid peetakse oma ala tippudeks. Oscarite nime kandvaid preemiaid antakse välja juba ligi sada aastat. „ENNtsüklopeedia“ meenutab kinomaailma kõige rohkem mõjutanud võitjaid, filme, lavastajaid, näitlejaid ning heliloojaid ja muusikat, mis võidufilmides kõlanud. Seni on kõige rohkem kuldmehikesi saanud Walt Disney, režissööridest James Cameron, Francis Ford Coppola ja Peter Jackson, näitlejaist Catherine Hepburn. Lisaks kommentaaridele kuulete saates Oscareid võitnud muusikat, mida sageli filmidega ei seostata.
• Eurovisiooni võidulaulud 1975–1984 09.05.2026

  Teine saade Eurovisiooni konkursside võidulauludest katab aastaid 1975–1984. See oli Iirimaa ning Johnny Logani hiilgeaeg. Ta võitis lauljana kahel korral ning hiljem ka heliloojana. Neist aastatest on tänaseni meelde jäänud ka Iisraeli võidulaul „Halleluuja“, sakslaste „Ein bisschen Frieden“ ning inglaste armsa lõpuga esinduslaul „Save Your Kisses for Me“. Saates kuulete muuhulgas, kuidas võitjate karjäär edaspidi kulges ning millega nad täna tegelevad. Esimene Eesti esinduslaul pürgis Eurovisiooni konkursile alles aastal 1993. „Everybody“ triumfi tuli meil veel üsna kaua oodata.
• Engelbert Humperdinck 02.05.2026

  Engelbert Humperdinck – kaks kuulsat meest, nimede osas ühine kirjapilt, erinev on vaid hääldus. Engelbert „Esimene“ oli kuulus saksa helilooja, mitmesuguse muusika autor. Ta tegutses ka õppejõuna. Humperdincki tuntuim teos on ooper „Hans ja Grete“, mida mõnel pool tänagi etendatakse. Poplauljana oma karjääri alustanud Arnold George Dorsey otsustas kuulsaks saada  Engelbert Humperdinckina. Algus polnud kerge, sest tema suurim rivaal oli popmuusika superstaar Tom Jones. Engelberti õnneks oli neil sama mänedžer, mis aitas otseseid konflikte vältida. Saates kuulete laule ja lugusid mõlema Humperdincki elust ja karjäärist.
• Imehääled 25.04.2026

  Seekordses „ENNtsüklopeedia“ kuuletunnis tuleb juttu oktavistidest ja koloratuuridest – inimestest, kelle hääl on olnud tavatult madal või kõrge. Ning Tallinnaski esinenud Yma Sumacist, kes suutis vaevata võtta nii kõrgeid, kui naisterahvale harjumuspäratult madalaid noote. Üks esimesi kuulsaid bass-profundo lauljaid oli Beethoveni vanaisa, väga madalalt suutis laulda ka kümnete operettide autor Franz von Suppé. Erakordseid lastehääli esindavad saates Robertino Loreti ja Heintje. Tavatult kõrgeid noote võivad laulda ka kontratenorid. Neid leidub Eestiski. Erakordseid naishääli esindab saates hõbekellukesena kõlav Veera Nelus ning maailmastaar Yma Sumac. Imehääli kohtab ka popmuusikas. Saates esindavad neid Patsy Cline ja Fredi.
• Dylan Thomas 18.04.2026

  Dylan Thomas kuulub ingliskeelse kirjandusmaailma tippude hulka. Ta ise nimetas ennast pigem sõnade veidraks kasutajaks kui luuletajaks. Walesis sündinud kirjaniku emakeeleks oli kõmri, kuid ta ise seda kunagi ei rõhutanud. Eesti keelde on mitmeid olulisi Dylan Thomase tekste tõlkinud Paul-Eerik Rummo. Nobeli kirjanduspreemia laureaat, ennekõike laulude kirjutaja ning esitajana tuntud Bob Dylan võttis oma kunstnikunime Dylan Thomase auks. Saates kuulete poeedi värsse ning neist innustunud heliloojate muusikat. Dylan Thomase teoste põhjal on vändatud mitmeid kinofilme ning näidendeid lavastatud.
• Holland 11.04.2026

  Holland kuulub planeedi erakordseimate riikide hulka. Pindalalt on ta isegi Eestist väiksem, kuid elatustasemelt annab Hollandile võrdset leida. Rahvast elab seal üle 17 miljoni. Holland ei tule esimeste hulgas meelde, kui räägime maailmakuulsatest heliloojatest või kirjanikest. Teadlastest tuntakse üsna hästi Christiaan Huygensit ja Baruch Spinozat. Kõik aga teavad Rembrandti, Frans Halsi ja Johannes Vermeeri nime ning nende geniaalseid maale. Seekordses saates kuulete mõndagi Hollandi ajaloost ning nendest, keda mõnevõrra vähem selle riigiga seostatakse.
• Muddy Waters ja Gary Moore 04.04.2026

  Kaks bluusimaailma tähismuusikut Muddy Waters ja Gary Moore on sündinud ühel ja samal kuupäeval – 4. aprillil. Muddy Watersit peetakse üksmeelselt Chicago bluusi isaks ning Delta bluusi staariks. Temast ligi 30 aastat hiljem sündinud Gary Moore oli mitme popansambli liige, kuid kuulsaks sai sooloesinejana. Ta on koos laval olnud pea kõigi tolle aja muusikasuurustega alates Jimy Hendrixist ja Jeff Beckist kuni George Harrisoni ja Greg Lakeni välja. Moore’i „Still Got the Blues“ sobib oivaliselt toonase bluusimuusika taset iseloomustama. Saates kuulete mõndagi mõlema muusiku elust ning loomingust, millest suur osa kuulub igihaljaste lugude hulka.
• Kalju Karask 28.03.2026

  Kalju Karaskil on Eesti teatriloos ainulaadne roll. Ta tõusis tippu nii draamanäitleja, kui ooperilauljana. Näitlejaks koolitati Rakkest pärit Karask Moskva teatriinstituudis, kus eesti keeles valmistati ette tulevasi Eesti teatri lavatähti. Nende hulgas olid Ita Ever, Ervin Abel, Kaljo Kiisk ja Jaanus Orgulas. Ka eestlaste lemmikfilmi „Kevade“ lavastanud Arvo Kruusement sai diplomi GITISest. Draamateatri „Kevade“ lavastuses mängisid nad kõik koos. Kalju Karask oli Tõnisson. Laulmist õppis ta mõni aeg Aleksander Arderi juures. Teatris Estonia tegi Kalju Karask esimesed paar rolli operettides. Ta esimene ooperiosa oli „Boheemis“. Mõnegi asjatundja arvates oli Kalju Karaskil senistest Eesti tenoritest kõige ilusam ja jõulisem hääl. „ENNtsüklopeedia“ meenutab selle erakordse draamanäitleja ning suurlaulja elu ja loomingut. Tema sünnist on möödunud sada aastat.
• Duke Ellington 21.03.2026

  Oma loomingu eest 13 Grammy preemiat saanud Duke Ellington kuulub kahtlusteta kõigi aegade džässimuusika legendide tippu. Ta oli ilma erihariduseta pianist – iseõppija, kes noodikirjas polnud elu lõpuni kuigi tugev. Tema lugudest tegid maailmakuulsad seaded Ellingtoni kolleegid – ennekõike Billy Strayhorn. Legendmuusiku pärisnimi oli Edward Kennedy Ellington. Hüüdnimel Hertsog oli mitu olemuslikku põhjust. Duke Ellingtoniga tegid aastaid koostööd džässimaailma suurnimed Ella Fitzgerald ja Louis Armstrong. Ellingtoni orkestri ainus väärikas rivaal oli Count Basie koosseis. Saates kuulete Ellingtoni üldtuntud, kuid ka neid lugusid, mida tema nimega tavaliselt ei seostata.
• Kristjan Jaak Peterson 14.03.2026

  On erakordselt tähenduslik, et emakeelepäeva tähistame juba aastaid Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval. Baltisaksa perre Riias sündinud ja seal ka surnud noorukist kasvas esimene eesti keelt ja selle potentsiaali kõrgelt hinnanud kirjamees. Ta elas vaid 21 aastat ning võib ainult oletada, milleks Peterson olnuks suuteline. Ta keeleoskus oli tavatult suur – 21 võõrkeelt, nende hulgas koguni paar idamaade keelt. Tema meieni säilinud loomingupärandi moodustavad 21 eestikeelset ja kolm saksa keeles kirjutatud luuletust. Lisaks mitmed artiklid, peamiselt eesti keele tähendusest ja tähtsusest. Saates esitavad Petersoni luulet Anne Maasik, Aino Ripus, Anneli Tuulik, Mikk Mikiver, Rein Oja ja Kalju Orro.
• Aasta 1926 07.03.2026

  Sajand on inimkonna arengus vaid üks lühike viiv, samas aga aeg, mil ootamatult palju olulist juhtuda võib. Viimased sada aastat on ennekõike tehnilises arengus toonud sedavõrd palju uut ja ennekuulmatut, et sajandi eest poleks isegi ettenägelikel inimestel jätkunud fantaasiat aimamaks, mis tulemas oli. Saja aasta eest sündis läinud sajandi mõjuvõimsamaid naisi kuninganna Elizabeth II ning võluv esikaunitar Marilyn Monroe. Tartus avati Vabadussild, Tallinnas Töölisteater. Tammsaare sai valmis „Tõe ja õiguse“ esimene osa. Inglismaal tutvustati esimest korda nähtust nimega televisioon. Saate muusikavalikus esinevad Ella Fitzgerald, Barbra Streisand, Placido Domingo, Tom Krause ja RAM.
• Kapid 28.02.2026

  Eesti muusikaloos on Artur ja Eugen Kapil eriline koht. Väga harva on Eestis nii isast kui ta pojast saanud väljapaistev helilooja. Saates meenutatakse kahe maestro elukäiku ning nende loomingut. Mõlemad kirjutasid sümfooniaid ning kammermuusikat, koori- ja soololaule. Nii Artur kui Eugen Kapp töötasid aastaid Tallinna konservatooriumis. Nende tudengite hulgas olid Gustav Ernesaks ja Eino Tamberg. Teabetunni muusikaosas esinevad teiste seas Tiit Kuusik ja Georg Ots.
• Léo Delibes 21.02.2026

  „ENNtsüklopeedia“ meenutab heliloojat, kelle looming on ta nimest tuntum. Léo Delibes on kirjutanud ühe maailma parimatest ballettidest. „Coppéliat“ peetakse esimeseks kaasaegseks balletiteoseks. Seda hindas erakordselt kõrgelt Pjotr Tšaikovski, kes „Luikede järve“ oleks koguni loomata jätnud, kui oleks “Coppéliat“ varem näinud ja kuulnud. Delibes on paljude tipptasemel teoste autor. Ka ta ooper „Lakmé“ on teatri Estonia repertuaaris olnud. Saates kuulete mõndagi Léo Delibesi elust ning ta mitmekülgsest loomingust, mida tänaseni esitatakse ja meeleldi kuulatakse.
• Alexander Graham Bell 14.02.2026

  Üsna täpselt 150 aasta eest taotles Alexander Graham Bell patenti telefonile ning saigi selle. Uuelaadne side- ja suhtlusvahend muutus kiiresti populaarseks. Selle võttis üsna kiiresti kasutusele kuninganna Victoria, Brasiilia kuningas ostis suure pataka Belli telefonifirma aktsiaid. Šotimaalt pärit teadlase anne ja aastatepikkune töö andis inimkonnale üllatavalt palju leiutisi, milleta me täna oma elu ettegi ei kujuta. Saates meenutame neist peamisi ja neid on palju. Teabetunni muusikaosas kõlavad põhiteemaga hästi kokku sobivad laulud ja lood.