Äripäeva raadio

Folgen

• 
  15.10.26 ST | Targem taristu. Teedeehituses innovatsiooni jagub, aga miks ehitame siis ikka vanaviisi? 15.10.2026 46Min.

  Meie teedeehituses on katsetatud nii plastikut ja ligniini sisaldavat asfalti kui ka uusi digitaalseid tööriistu, mis võimaldavad ehitusmasinaid täpsemalt juhtida. Mujal maailmas töötavad juba autonoomsed ehitusplatsid ning arendatakse asfalti, mis suudab ise oma mikropragusid parandada. Tehnoloogia areneb kiiresti, kuid kuidas tagada see, et uuenduslikest katsetustest sünniksid ka päriselt sellised lahendused, mis aitavad teid ehitada kestvamalt, säästlikumalt ja mõistlikuma hinnaga? Sisuturundussaates “Targem taristu” arutlevad innovatsiooni ja tehnoloogia võimaluste üle TalTechi ehitusinfo modelleerimise professor Raido Puust ning endine Verstoni innovatsioonijuht, praegune TalTechi taristuehituse valdkonna nooremteadur Sven Sillamäe. Saates meenutatakse, kuidas 2004. aastal äratas suurt tähelepanu Tallinn-Tartu maanteel asfaldikihtide vahele paigaldatud terasvõrk. Praeguseks on Eestis rajatud katselõike, kus bituumenit on osaliselt asendatud plasti või puidust saadava ligniiniga. Kuigi sellised lahendused võivad vähendada teedeehituse keskkonnamõju, tõstatub küsimus nende maksumusest, vastupidavusest ja laialdasemast kasutuselevõtust. Saatekülaliste hinnangul on Eesti taristuehituse üks kitsaskohti projektipõhine innovatsioon: uusi lahendusi küll katsetatakse, kuid tihti jääb puudu järjepidevast tulemuste analüüsist ja otsustest, mis aitaksid neid igapäevasesse praktikasse viia. Räägitakse ka ehitusinfo modelleerimisest ehk BIMist, droonidest, masinjuhtimisest ja andmepõhisest ehitusjuhtimisest. Kuigi digitaalsed lahendused on Eesti teedeehituses juba kasutusel, jääb suur osa kogutavast infost praegu veel rakendamata. Tulevikus võiks ehitusjuhtimine muutuda prognoosivamaks, võimaldades tööde planeerimisel arvestada jooksvalt ilmaolude, pinnase seisundi, masinate tootlikkuse ja ehitusgraafikuga. Peatutakse ka küberturvalisuse teemal, mille tähtsus kasvab koos ehitusmasinate ja infosüsteemide ühendamisega. Pilk tulevikku viib kuulaja aga hoopis Jaapanisse, kus ehitusplatsidel kasutatakse juba ilma juhita töötavaid masinaid, ning Hollandisse, kus arendatakse iseparanevat asfalti. Arutletakse ka elektrisõidukeid laadivate teede mõttekuse ja targa tellija rolli üle. Sven Sillamäe tutvustab TalTechis arendatavat digitaalset tööriista, mis aitaks hinnata, kuidas erinevad ehitusotsused mõjutavad teekatte eluiga, keskkonnajalajälge ning ehitus- ja kasutuskulusid. Saadet “Targem taristu” juhib Rasmus Kagge.
• 
  14.10.26 Ükssarvikute kasvulava. Eesti väikefirma vallutas India ja ronis oma nišis maailma tippu 14.10.2026 45Min.

  Eesti ettevõte LEI Register on kasvanud maailma suurimaks LEI-koodide müüjaks, tehes seda ilma klassikalise idufirma mudelita ja investorite rahata. Ettevõtte asutaja Toomas Pavelson avas “Ükssarvikute kasvulava” saates, milliseid katsumusi ja õppetunde pakkus 450 000 kliendini jõudmine ja laienemine Indiasse, mis on praeguseks tõusnud nende suurimaks turuks. LEI Register oli hiljuti avaldatud Eesti väärtuslikeimate tehnoloogiafirmade edetabelis 27. kohal, hinnangulise väärtusega 61 miljonit eurot. “Me ise ei ole kunagi defineerinud ennast start-up’ina, see maailm on meile selles mõttes võõras,” tõdes Pavelson idufirmade sektori kohta. Üks Toptechi edetabeli koostajatest, investor Rando Rannus, rõhutas Eesti ettevõtete võimalusi kasvada erinevates niššides maailma suurimate hulka. Septembri lõpus avaldatud edetabel hindas uueks ükssarvikuks ettevõtte Botguard OÜ, mis tegutseb Blackwalli nime all. Raadiosaate külalised olid Rando Rannus Siena Secondary Fundist ja LEI Registri asutaja Toomas Pavelson. Saadet juhtis Tarmo Virki. Foto: Tarmo Virki
• 
  14.10.26 Finantsuudised fookuses. Raamatupidajad hoiatavad: AI muudab ameti tundmatuseni, kuid vastutus ei kao kuhugi 14.10.2026 47Min.

  Kuigi tehisaru teeb juba raamatupidamist, koostab majandusaasta aruandeid ja jagab maksunõu, leiavad Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse liikmed, et raamatupidajad ei kao kuhugi, kuid nende töö muutub põhjalikult. Äripäeva raadio saates “Finantsuudised fookuses” võeti Eesti Raamatupidajate Kogu 30. aastapäeva puhul luubi alla raamatupidamise minevik, olevik ja tulevik. Kolme aastakümnega on paberkaustadest ja käsitsi täidetud pearaamatutest jõutud automatiseerimise ja tehisintellektini. Kui varem kulus suur osa tööajast andmete sisestamisele ja kontrollimisele, siis nüüd oodatakse raamatupidajalt järjest enam analüütilist mõtlemist, tehnoloogilist taiplikkust ja oskust ettevõtjale nõu anda. Saatekülaliste sõnul ei ole Eesti raamatupidamisturu suurim probleem tingimata inimeste nappus, vaid sobivate oskustega spetsialistide leidmine. Eriti hinnas on raamatupidajad, kes tunnevad mitut majandustarkvara, oskavad kasutada tehisintellekti, mõistavad ettevõtte äritegevust ja suudavad klientidega sisukalt suhelda. Teravalt kerkib esile küsimus, kes vastutab, kui tehisintellekti või puudulike teadmiste tõttu tehakse raamatupidamises vigu ‒ Eestis ei ole raamatupidamisteenuse osutamiseks kutsetunnistus kohustuslik. Saates arutletakse, kas teenusepakkujatele tuleks kehtestada senisest rangemad kvalifikatsiooninõuded ja millist rolli võiksid sertifitseeritud raamatupidajad täita näiteks ettevõtete likvideerimisel või auditeerimiseks ettevalmistamisel. Juttu tuleb ka rahapesu tõkestamise nõuetest, mille täitmine võib väiksematele raamatupidamisteenuse pakkujatele käia üle jõu. Omaette küsimus on majandusaasta aruannete esitamine. Miks jätavad nii paljud Eesti ettevõtjad aruanded tähtajaks esitamata ja kas 200eurone trahv on üldse piisav motivaator, kui aruande koostamine võib maksta rohkem? Saates kõlas ka ettepanek tuua mikroettevõtjate majandusaasta aruannete esitamise tähtaeg praegusest varasemaks, näiteks 31. märtsile. See võiks parandada aruandluse õigeaegsust ja vabastada raamatupidajad suvisest aruannete koostamise tipphooajast. Pilguheit tulevikku tõi arutellu tehisaruagentide abil tegutsevad raamatupidamisbürood, raamatupidajate põlvkonnavahetuse ja küsimuse, kas noortel tasub seda eriala üldse õppida. Külalised leidsid, et just tehnoloogiline areng on muutnud raamatupidamise senisest põnevamaks ja toonud valdkonda uusi võimalusi. Juubelisaatele kohaselt jagus ka värvikaid meenutusi. Sai kuulda, kuidas aastakümneid tagasi peeti väärismetallide üle arvestust sajandikgrammi täpsusega, kuidas praktikant kandis miljonite kroonide väärtuses põhivara ekslikult varudesse ning kuidas klient püüdis rinnahoidjate ostutšekki esitada finantsanalüüsi raamatu pähe. Selgus ka, milliseid loomingulisi põhjendusi on ettevõtjad kasutanud puuduvate raamatupidamisdokumentide selgitamiseks. Saates olid külas auditeerimisbüroo Audit Advisory tegevjuht Liina Tamm, raamatupidamisbüroo Grow Finance'i asutaja ja partner Ulvi Tallo ning raamatupidamisbüroo Robby & Bobby partner Margus Tammeraja. Kõik kolm kuuluvad Eesti Raamatupidajate Kogu juhatusse. Saadet juhib Paavo Siimann. Foto: Äripäev
• 
  14.10.26 ST | Kaupmehe eduvalem. Risto Rüütel: ebaausate kaubandustavade seadus puudutab rohkem ettevõtteid, kui arvatakse 14.10.2026 46Min.

  Kui kaupmees ütleb tarnijale, et hinnatõusu korral võib kaup sortimendist välja jääda, kas see on tavapärane äriline läbirääkimine või juba lubamatu surve? Ja millal võivad ebaausate kaubandustavade reeglid puudutada ettevõtet, kes ise üldse toitu ei müü? Saates „Kaupmehe eduvalem“ räägib advokaadibüroo Eversheds Sutherland konkurentsiõiguse, kaubanduse ja välisinvesteeringute valdkonna juht Risto Rüütel põllumajandus- ja toidutarneahelas keelatud kaubandustavadest. Selgub, et regulatsioon ei puuduta sugugi ainult suuri jaekette ja nende toidutarnijaid – seaduse kohaldamisalasse võib sattuda ka näiteks kosmeetikatootja, kes ostab oma toodete valmistamiseks põllumajanduslikku päritolu toorainet. Saates võetakse lahti, millised võtted on alati keelatud, millistes küsimustes võivad ostja ja müüja omavahel kokku leppida ning kuidas tuleb arvestada maksetähtaegu. Juttu tuleb ka kampaania-, turundus- ja logistikatasudest, lepingutingimuste ühepoolsest muutmisest ning sellest, millal jõulisest läbirääkimisest saab ebaaus surve. Samuti arutatakse, kuidas ettevõtted saavad riske maandada, miks ei pruugi lepingusse kirjapandu alati kattuda tegeliku igapäevase koostööga ning kui suureks võivad rikkumise korral kujuneda trahviriskid. Sisuturundussaadet juhib Kaupmeeste Liidu juht Nele Peil. Fotol: Kaupmeeste Liidu juht Nele Peil ning advokaadibüroo Eversheds Sutherland konkurentsiõiguse, kaubanduse ja välisinvesteeringute valdkonna juht Risto Rüütel Foto: Äripäev
• 
  13.10.26 Eetris on ehitusuudised: Endover lisab ehitusturule hoogu 13.10.2026 42Min.

  Arendaja Endover ei näe enam põhjust ehitusturule pidurit tõmmata ning valmistab ette mitut uut arendust Tallinna südalinnas, rääkisid Endoveri arendusdirektor Uku Tint ja Metropoli Ehituse juht Henri Ärmus. Endoveri tegevus näitab, et ettevõte ei oota turu edasise suuna selginemist, vaid alustab julgelt uusi projekte. “Uute arenduste puhul oleme optimistlikud,” ütles Uku Tint . Tema sõnul on ehitushind küll väljakutse, kuid arendaja ülesanne ongi leida viis kasvava kulubaasiga toime tulla ja projektilt ka kasumit teenida. Üks Endoveri ja Metropoli Ehituse uus projekt tuleb Tallinna südalinna senisele Narva maantee 13 kinnistule, mis on praegu arendusfaasis, ehitusega plaanitakse alustada lähikuudel. Veel suuremaks lähiaastate projekt on Tallinna südalinnas Tartu maanteel asuvat kõrghoone rekonstrueerimine, mida tuntakse LHV majana. Uus lahendus pole veel lukus ja ettevõte peab selle üle linnaga läbirääkimisi. See ei tähenda siiski, et kinnisvaraturul oleks kõik takistused kadunud. Üheks peamiseks küsimuseks jääb ehitushinna kasv, mille vastu võideldakse tegevuste efektiivistamisega. Metropoli Ehitus kasutab Volta kvartalis järjest enam voogehituse põhimõtteid, mille eesmärk on vähendada objektidel ooteaega. "Oluline on kogu protsess nii planeerida, et ühe koostööpartneri töö lõppedes saaks järgmine kohe alustada," selgitas Metropoli Ehituse juht Henri Ärmus. Lisaks räägime veel Volta kvartali ehitusest, ostjate muutunud ootustest ja tehisaru võimalustest arendusprojektide efektiivistamisel. Saadet juhtis Teeli Remmelg. Fotol: Metropoli Ehituse juht Henri Ärmus ja Endoveri arendusdirektor Uku Tint.
• 
  05.10.26 Tööandjate tund. Tööandjad: maavarade kõrval peab väärindama töötajaid 13.10.2026 46Min.

  Räägime palju maavarade väärindamisest, aga sama oluline on väärindada oma tööjõudu, sest meil on vaja targemaid töötajaid, märgib Äripäeva raadio saates "Tööandjate tund" Baltic Restaurants Estonia juht ja Töötukassa nõukogu liige Aaro Lode. "Väheneva tööjõuga ühiskonnas tuleb leppida, et osa töökohti kaob, ja anda inimestele uusi oskusi, mis tõstavad nende palka ja tööviljakust. Sellest võidab kogu ühiskond." Tehnoloogia muudab Lode sõnul niikuinii kõiki ameteid (pigem jäävad töötuks juristid ja programmeerijad kui kokad või autojuhid), seega peab muutused ise ette võtma. "Nagu teeme oma ettevõttes, kus kaotame lihtsamaid töökohti ja õpetame inimestele uusi oskusi," selgitas ta. "Piltlikult, õmblejatöö asemel on meil vaja rätsepatööd, mis on eksklusiivne ja kallim." Vajalike oskustega töötajate puudus on majanduse üks suuremaid arengupidureid. Kuidas kasvatada pakutava töö lisandväärtust, kuidas noorte, vanemaealiste ja vähenenud töövõimega inimeste suurem kaasamine lahendab töötajate puudust ning milline on välistöötajate roll tööjõupuuduse lahendamisel, selgub saatest. Külas on Töötukassa nõukogu liige ja Baltic Restaurants Estonia juht Aaro Lode, Coop Eesti personalijuht ja PARE juhatuse liige Kerstin Jaani ning Eesti Tööandjate keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp. Saatejuht on Rivo Sarapik. Foto: Erik Prozes
• 
  12.10.26 Tööstusuudised eetris. Merendusettevõtted: riik võiks merenduse innovatsioonis olla veelgi julgem 12.10.2026 44Min.

  Eesti merendusklastri hinnangul võiks riik olla meretehnoloogiate katsetamisel senisest julgem. Riigilaevastiku peadirektori Andres Laasma sõnul toimib koostöö ettevõtetega hästi, kuid riik peaks olema tark tellija ja uute lahenduste esimene ostja. Septembri alguses toimunud Merenduse innovatsioonipäeval arutasid umbes 200 era- ja avaliku sektori esindajat merenduse arenguvõimalusi. Laasma tõi eduka koostöö näitena Saaremaal valminud töölaeva Kratt, mis näitab Eesti võimekust toota keerukat tehnoloogiat võtmed-kätte-põhimõttel. Eesti Merendusklastri juhi Jaak Viilipuse sõnul ulatub klastri liikmesettevõtete lisandväärtus töötaja kohta umbes 77 000 euroni ehk ligikaudu poolteist korda Eesti keskmisest kõrgemale. Ettevõtted annavad tööd umbes 18 000 inimesele ning sektor on suuresti ekspordile suunatud. Eesti uue suursaartevahelise parvlaeva ehitushanke võitis aprillis Poola laevatehas CRIST S.A. ligi 50 miljoni euro suuruse pakkumusega. Konkurentsis osales ka Saaremaa ettevõtte Baltic Workboats ja BLRT Grupi Leedu tütarfirma UAB Vakarų Baltijos Laivų Statykla ühispakkumus. Laasma selgitas, et parvlaevade ehitamine eeldab väljakujunenud tootmismetoodikat ning Poola ettevõte pakkus paremaid tingimusi. Tema sõnul poleks hanke üksnes Eesti ettevõtetele avamine Euroopa Liidu reeglitega kooskõlas. Samas loodab ta, et Eesti ettevõtted saavad laevaehituses osaleda alltöövõtjatena. Viilipuse sõnul oleks hanke Eestisse jäämine toetanud ka laiemat majandust: uuringute järgi toob iga laevaehitusse investeeritud euro majandusse tagasi umbes kolm eurot. Eestis valminud projektid annavad ettevõtetele ka väärtuslikke referentse välisturgudel. Tulevaste kaitsetööstuse hangete puhul ootab klaster riigilt kohaliku väärtusahela nõuete maksimaalset rakendamist. Viilipuse hinnangul näitab töölaev Kratt, et riik suudab ettevõtetega koostöös innovatsiooni edendada. Samas peab riik tema sõnul rohkem piloteerima ja katsetama, arvestades, et uued lahendused ei pruugi kohe ootuspäraselt toimida. Laasma sõnul on riigi innovatsioonivalmidus hea näide Kratt, mille puhul võeti ettevõtjatega ühiselt risk, katsetades laevadel seni kasutamata surugaasisüsteeme. Ta kinnitas, et Riigilaevastik soovib Eesti tootjaid hangetel osalemas näha. Äripäeva raadio saates „Tööstusuudised eetris” käsitleti ka eksporditoetusi ja garantiisid, meretööstuse väärtusahelat ning sektori tulevikuvõimalusi. Saadet juhtis Harro Puusild. Pildil Andres Laasma ja Jaak Viilipus. Autor: Harro Puusild
• 
  09.10.26 Sisuturundussaade. Tartu lifestyle-hotelli Soho uus peatükk: kuidas hotell end ümber mõtestas 09.10.2026 36Min.

  Tartu vanalinnas tegutsev hotell Soho on läbinud põhjaliku uuenduskuuri, millega astuti samm kõrgemasse kvaliteedi- ja hinnaklassi. Ketihotellidega konkureerides panustab Soho personaalsele teenindusele, paindlikkusele ja nutikale hinnastamisele. Äripäeva sisuturundussaates räägivad Soho tegevjuht Siim Sildmäe ja brändijuht Sten Pedari, kuidas kolmest noorest ettevõtjast kasvasid hotelliarendajad ning kuidas endise hotelli London asemel sündis uue kontseptsiooniga lifestyle-hotell, kuhu on lisandunud spaa, ühistööala, lobby-baar ja hommikuprosecco. Hüpe kolmetärnihotellist neljatärnihotelliks on osutunud keerulisemaks, kui esialgu arvati. Klientidele, kes on harjunud senise hinnatasemega, tuleb selgitada, mille eest nad nüüd rohkem maksavad. „E-maili teel on väga raske selgitada, miks hind tõusis 20 eurot,“ tõdeb Sildmäe. „Aga kui nad kohale tulevad ja näevad, siis on kõige tõrksamadki kohe uue lepingu sõlminud.“ Saates räägitakse ka Eesti hotellituru laiematest väljakutsetest – Booking.com-i mõjust, Airbnb konkurentsist, maksutõusude mõjust investeeringutele, hooajalisusest ning Lõuna-Eesti turismiettevõtete koostööst. Soho loobus senisest restoranist El Chapo, et teha ruumi spaale ja lobby-baarile, ning arendab workation-kontseptsiooni, mis võimaldab ettevõtetel ühendada meeskonnaga töötamise ja puhkamise. „Me ei ole suured kruiisilaevad, vaid väikesed kiirkaatrid,“ kirjeldab Sildmäe sõltumatu hotelli eelist – võimalust teha otsuseid kiiresti ja kohaneda paindlikult. Saadet juhib Lauri Linnamäe. Fotol: Soho tegevjuht Siim Sildmäe (vasakul) ja brändijuht Sten Pedari Foto: Merlin Zuzjonok
• 
  08.10.26 ST | Password. Kes tänapäeval enam telekat vaatab? 08.10.2026 45Min.

  Saates „Password“ küsib saatejuht Hando Sinisalu, kes tänapäeval üldse enam telekat vaatab, kui noored on TikTokis ja pikkade saadete jaoks justkui aega pole. Duo Media Networksi tegevjuht Jüri Pihel ja tele- ning raadiokanalite reklaamimüügijuht Kert Kangert vaidlevad sellele vastu: eestlased veedavad suure ekraani ees endiselt üle kolme tunni päevas ning tele vaatamise aeg pole Piheli sõnul sugugi kadumas. „Kolm tundi ja kakskümmend minutit vaatab praegu keskmine Eesti inimene ööpäevas suurt ekraani,“ ütleb Pihel. Tema sõnul ei ole see aeg vähenemas, vaid pigem taas kasvamas. Tehisaru loodud võltssisu ajastul muutub üha olulisemaks usaldus: Eestis tehtud tele- ja raadiosisu usaldab Piheli sõnul umbes 75 protsenti inimestest, sisuloojaid aga ligikaudu 15 protsenti. Saates tuleb juttu sellest, miks telemõõtmine võib küll tunduda vanamoodne, kuid on endiselt lollikindel, ning miks internetis sündinud ettevõtted, näiteks Vinted, on hakanud kasutama telereklaami. Pihel toob näiteks ettevõtte, mille müüginumbrid hakkasid pärast traditsioonilisest meediast loobumist järsult langema. „Piisab, kui tuled tuntud telekanali uudistesaate vahele neli korda nädalas, ja su nähtavus on tagasi,“ ütleb ta. Arutatakse ka seda, miks võib telereklaam olla brändi ehitamisel sotsiaalmeediast tõhusam. „Sotsiaalmeedias kaob su sõnum tuhandetesse kildudesse, nii et sa võid kogu oma brändiga inimese teadvusest ära kaduda,“ põhjendab Pihel. Saate teises pooles võetakse fookusesse raadio. Kas Spotify on raadio ära kägistanud? „Raadiot defineerib inimene selle taga,“ vastab Pihel. Kuni kuulaja tajub eetris sõpra, mitte roboti koostatud esitusloendit, ei konkureeri need tema hinnangul päriselt omavahel. Lõpetuseks räägitakse digiraadio tulekust, temaatilistest nišijaamadest ning sellest, mida tähendab killustuv raadioturg reklaamiostjale. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol Duo Media Networks tele- ja raadiokanalite reklaamimüügijuht Kert Kangert ja ettevõtte tegevjuht Jüri Pihel. Foto: Äripäev
• 
  07.10.26 Äripäeva TOP: Transpordifirma juht: juhis autojuhtidele Lätis paak täis panna, läks juba välja 07.10.2026 49Min.

  Alates 1. oktoobrist langetas Läti vabariik diislikütuse aktsiisi ning värsked hinnapakkumised transpordiettevõtetele näitavad, et Lätis on kütus 2,3 senti soodsam kui Eestis. „Mis teha, esmaspäeval läks autojuhtidele juhis välja, et Lätit läbides tuleb paak täis panna,“ tunnistas Haanpaa OÜ tegevjuht ja ERAA nõukogu esimees Tiit Parik. „Kütusekulu on kolmandik transpordiettevõtte kogukuludest ja selge on see, et rahvusvahelisi vedusid tegevad ettevõtjad tangivad seal, kus on kõige soodsam,“ nentis Tiit Parik Autotranspordi TOPile pühendatud raadiosaates „Äripäeva TOP“. Kui tavatarbija jaoks ei ole 2,3 senti teab kui suur kokkuhoid ja kui just Valgas ei elata, siis keegi selle pärast eraldi Lätti sõitma ei hakka, siis Haanpaa taoline rahvusvaheline kontsern ostab aastas umbes 8,2 miljonit liitrit kütust. Ehk praegune hinnavahe teeb ligi 189 000 eurot kokkuhoidu aastas ja see on niigi õhukeseks lihvitud transpordiäris vägagi arvestatav summa. Teine saatekülaline, Maanteetranspordi Liidu tegevjuht Kersten Kattai lisas, et Eesti vedajad peavad tegutsema äärmiselt keerulistes konkurentsitingimustes. „Eesti on Euroopa ääremaa ja meie kaupade teekond on pikem teistest Kesk-Euroopa riikidest, mistõttu on iga sent kauba lõpphinna kujunemise seisukohast oluline.“ Ehk veondus on tema sõnul sõna otseses mõttes sendiäri ja maht on see, mis seal töötab. „Seega on kütusehinna maksustamine praeguses hinnakasvu olukorras just Eestis kriitiliselt tähtis küsimus. Paar nädalat tagasi kordasime kevadel tehtud transpordi ja kütusemüügiga tegelevate ettevõtlusorganisatsioonide ettepanekut valitsusele, et diislikütuse aktsiis tuleks üle vaadata ja ajutiselt Euroopa miinimumtasemele viia,“ lausus Kattai. Ettepaneku peamiseks argumendiks oli seesama põhjus, et nii meie enda kui transiitvedajate tankimised liiguvad riikidesse, kus hinnad on odavamad. „Haanpaa näide tõestab selgelt, et täpselt nii see juba toimibki. Kevadine tagasiside oli, et vaatame ja jälgime mängu ja kui vaja siis reageerime, aga praegu tundub küll, et astume taas sama reha otsa, kui aastaid tagasi,“ sõnas Kattai. Lisaks räägiti saates ettepanekutest, mille Eesti Maanteetranspordi Liit (MTRL), Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon (ELEA), Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon (ERAA) ja Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing PROLOG on poliitikutele järgmistele Riigikogu valimistele vastu minekuks kokku pannud. Seekordset Äripäeva TOPi saadet juhtis Logistikauudiste teemaveebi juht Tõnu Tramm. Foto: Tõnu Tramm Fotol: Kersten Kattai ja Tiit Parik
• 
  06.10.26 Eetris on turundusuudised: Eesti ettevõtted kasvatavad turunduskulusid 06.10.2026 48Min.

  2027. aasta turundusplaanid ja eelarved hakkavad paika saama. Seekordses saates vaatame kahe suure Eesti ettevõtte näitel, milliste põhimõtete järgi turunduseelarvet koostatakse, kuhu investeeringud liiguvad ning millist rolli mängivad järgmise aasta plaanides inimesed, AI ja turunduskanalid. Maag Foodi tootearendus- ja turundusdirektor Janne Laik-Lõhmus ja Sportland Grupi turundusjuht Liis Veersalu räägivad, miks ei tasu eelarvet jäigalt kanalite vahel lukustada, kuidas tasakaalustada müüki ja brändiehitust ning milline koht on plaanides välimeedial, digil ja sponsorlusel. Laik-Lõhmuse sõnul näitavad just rasked ajad, kui tugev on bränd ja kas tarbija valib selle ka allahindluseta. Veersalu selgitab, kuidas Sportland tahab AI abil vabaneva aja suunata äri paremasse mõistmisse. Mediabrokeri äriarendus- ja innovatsiooni juht Britta Gassmann toob välja, et Eesti ettevõtete turunduskulud on kasvanud keskmiselt 3,2 protsendini käibest. Samal ajal on hakanud rahunema digikanalitesse investeerimine: iga lisanduv euro ei pruugi seal enam anda sama tootlust. Saadet juhib Keit Alev. Foto: Äripäev Fotol Sportland Grupi turundusjuht Liis Veersalu, Mediabrokeri äriarenduse ja innovatsiooni juht Britta Gassmann ja Maag Foodi tootearenduse- ja turundusdirektor Janne Laik-Lõhmus.
• 
  06.10.26 Nimed müügitahvlil. Müük AI-ajastul: odavaim pakkumine võib minna kõige kallimaks 06.10.2026 45Min.

  Tehisintellekt muudab järjest enam seda, kuidas kliendid ostuotsuseid teevad – AI abil võrreldakse pakkujaid, koostatakse detailseid päringuid ja hinnatakse isegi seda, kui palju üks või teine lahendus maksma peaks. Mida see tähendab müügiinimese jaoks ja kuidas vältida olukorda, kus klient on juba enne esimest vestlust AI soovituste põhjal oma otsuse justkui ära teinud? Saates "Nimed müügitahvlil“ arutasid Silver Rooger ja Mardo Kase, kuidas on AI muutnud müügi- ja ostuprotsessi ning miks ei tähenda põhjalik kliendipäring veel seda, et klient tegelikult teab, mida tal vaja on. Räägiti ka sellest, kuidas jõuda AI soovitatud pakkujate nimekirja, kuidas reageerida väitele "AI ütles, et see peaks maksma palju vähem“ ning miks tasub pakkumise saatmise asemel kliendiga esmalt päriselt rääkida. Saate teises pooles vaadati lähemalt levinud vigu teenuste ja koolituste ostmisel: miks ei tasu lähtuda ainult eelarvest või turu keskmisest hinnast ning kuidas keskenduda sellele, millist tulemust ostuga tegelikult saavutada soovitakse. Foto lõi ChatGPT 02.10.2026.
• 
  05.10.26 Lihtsalt alusta. Riidebrändi loonud noor: selleks pole vaja kellegi luba, et hommikul ärgates disaineriks hakata 05.10.2026 49Min.

  Augusti algul riidebrändiga Islaa välja tulnud Ane Mitt oskas vaid sokiauku kinni traageldada, kui viis paberile kritseldatud disaini õmblejale, et valmiks esimene prototüüp. "Sa ei pea kõike oskama, et alustada," on ta veendunud. Kahel töökohal rapsinud noor taipas ühel hetkel, et midagi on tema elus paigast. "Nii väsitav oli. Vaba aega kuidagi ei olnud üldse. Kogu aeg töötasin, aga samas raha ka ei olnud." Selleks, et palgatöö jätta ja loodetavasti tulevikus vältida sentide lugemist, pidi ta esmalt mõistma, et alustamiseks ei ole vaja kellegi luba. "Kindlaid reegleid ei ole. Sa võidki igal hommikul ärgata ja olla ükskõik kes,“ kirjeldas ta, mis andis julguse liikuda oma riidebrändi asutamise suunas. Mitt alustas kaks aastat tagasi palgatöö kõrvalt sotsiaalmeediasse postitamisega, et tulevasel ettevõttel oleks oma turunduskanal. Nüüd on tal umbes 40 000 jälgijat ja ta teenib koostööpakkumistega piisavalt, et keskenduda sisuloomele ja ettevõtlusele. Saates rääkis Mitt, mis sütitas teda looma oma riidebrändi, kui palju selleks kapitali vajas, kuidas kujundas komplektide müügihinna ja leidis ootamatust kohast äripartneri. Ta jagas saates ka enda esimesi õppetunde. Näiteks, milliste ootamatute kuludega tuli tal rinda pista ja miks müük vahepeal seiskus. Võimalusi alustavale ettevõtjale oma idee finantseerimiseks tutvustas saate teises osas Swedbanki äripanganduse valdkonnajuht Priit Lopsik. Saadet juhtis Mai Kroonmäe. Fotol Ane Mitt modelliga. Foto: erakogu
• 
  01.10.26 Ruutmeetrite taga: Katrin Siska naudib Algarve kinnisvaraturgu Portugalis 05.10.2026 47Min.

  Portugali lõunarannikul Algarves tegutsev kinnisvaramaakler Katrin Siska hoiab oma eestlastest püsikliente. Saates “Ruutmeetrite taga” räägib Eestis seni hästi tuntud kui menubändi Vanilla Ninja liige Katrin Siska, et Portugalis maakleri tööga kohanemine võttis tal aega. Praeguseks on ta enda sõnul aga üks edukamaid maaklereid pereettevõttena tegutsevas büroos Villas Key, mis nimele vaatamata tegeleb villade ja majade kõrval ka maatükkide ja korterite vahendamisega. “Selle jätan enda teada, palju ma müün, aga iga aastaga järjest rohkem,” märgib Siska. Eestist pärit kliente on Siskal paarkümmend ning mõni neist on Algarvesse investeerinud juba mitme miljoni eest. “Mõni ostab igal aastal midagi uut ja on minuga juba kolm aastat kaasa jõlkunud. Mõni on läinud omapäi uitama ja saanud vastu näppe,” iseloomustab Siska Eestist pärit huvilisi. Seetõttu nimetab Siska saates viis kriteeriumi, mis peavad kindlasti olema kinnisvaral, millesse tasub Algarves investeerida ning räägib ka üüriäri riskidest ja tootlusest, mis võib ulatuda seitsme protsendini. Samuti jagab ta praktilisi nõuandeid kohalike oludega kohanemiseks, keelebarjääri ületamiseks ja tulevaste üürnike taustakontrolli tegemiseks. Jutuks tulevad ka keskmise korteri ja maja hinnatasemed, lisaks selgitab Siska, kuidas sealne turg toimib, mida see tähendab ühele maaklerile ning milliseid võimalusi pakub jõuliselt paisuv turg Eesti investorile. Lisaks räägib Siska oma igapäevasest tööst maaklerina ning selgitab ka, mis on aidanud tal Portugalis läbi lüüa ning räägib veidi ka oma tulevikuplaanidest. Saadet juhib Lauri Leet. Foto autor: Ramona-Luisa Soro/Äripäev.
• 
  02.10.26 Tervisetark. Kui võhm kaob ja hingamine vilistab 02.10.2026 48Min.

  KOK ehk krooniline obstruktiivne kopsuhaigus kujuneb aastate jooksul ja võib kaua märkamatult süveneda. Üheks esimeseks märgiks võib olla hoopis see, et trepist üles minemine muutub vaevalisemaks, senine liikumine raskemaks või tekivad püsiv köha ja hingeldus ning väljahingamisse sigineb vilistamine. Sageli pannakse muutused vanuse või kehvema vormi arvele ning arsti juurde jõutakse alles siis, kui haigus on juba välja kujunenud. Tervisetarga saates selgitab Põhja-Eesti Regionaalhaigla sisehaiguste kliiniku juhataja, kopsuarst Pille Mukk, mis KOKi puhul kopsudes tegelikult toimub, miks väljahingamine muutub vilisevaks ning kuidas haigust diagnoositakse. Juttu tuleb ka sellest, miks KOK on aladiagnoositud, kuidas kopsufunktsiooni mõõtmine aitab haigusele jälile saada ning miks tasub märgata muutusi oma tavapärases koormustaluvuses. Oluline teema on suitsetamine, kuid ka e-sigaretid. Dr Mukk selgitab, miks veipimisel tekkivat aerosooli ei maksa pidada süütuks veeauruks: e-sigareti vedelikku kuumutades jõuavad hingamisteedesse nikotiin, maitseained ja muud kemikaalid. Tavapärase sigareti ja veibi mõju kopsudele ei ole täpselt ühesugune ning veipimise aastakümnete pikkuse kasutamise tagajärgede kohta pole veel samasugust teadmist nagu suitsetamise puhul. Tervislik see aga kindlasti pole. Saates räägitakse ka KOKi ravist, suitsetamisest loobumise olulisusest ja haiguse ägenemistest, mis võivad kopsufunktsiooni veelgi halvendada. Räägime, miks on KOKi-patsiendile eriti olulised vaktsineerimised, mida saab inimene ise teha haiguse süvenemise aeglustamiseks ning milliseid uusi ravivõimalusi loodetakse tulevikus. Saadet juhib Violetta Riidas. Pildil dr Pille Mukk Pildi autor PERH
• 
  02.10.26 ST | Kaupmehe eduvalem Konkurentsiamet ei leidnud jaekettide lepingutes rikkumisi: avaldati juhised turuosalistele reeglite selgitamiseks 02.10.2026 37Min.

  Konkurentsiamet uuris ligi aasta Eesti jaekettide lepinguid ja kaubandustavasid, kuid lõpetas augustis menetlused rikkumisi tuvastamata. Samal ajal tõi uurimine esile hulga küsimusi, kus ostjate ja tarnijate jaoks vajavad reeglid veel selgitamist. Saates „Kaupmehe eduvalem“ räägime, millised kaubandustavad on toidu tarneahelas keelatud, millised lubatud üksnes kindlatel tingimustel ning kus jookseb piir tavapärase ärilise läbirääkimise ja tugevama osapoole positsiooni kuritarvitamise vahel. Juttu tuleb muu hulgas turundus- ja logistikatasudest, leppetrahvidest, toodete sortimendist väljaarvamisest ning sellest, kui täpselt peab jaekett tarnijale selgitama erinevate lisatasude kujunemist. Samuti räägime, miks peab tasu taga olema konkreetne ja kontrollitav teenus ning kuidas aitavad läbipaistvad kokkulepped vähendada vaidlusi. Konkurentsiamet plaanib järgmisena pöörata rohkem tähelepanu ka teistele toidu tarneahela osadele, sealhulgas töötlejatele. Saates on külas Konkurentsiameti esindaja Helena Tipp ja Rimi ostujuht Marta Palm. Saadet juhib Kaupmeeste Liidu juht Nele Peil.
• 
  18.09.26 Kiired ja vihased. Luminori äripanganduse juht: kiire kasv nõuab head riskijuhtimist 01.10.2026 27Min.

  Ettevõtete investeerimisaktiivsus on taastumas, kuid nende kiire kasv nõuab ka riskide varajast juhtimist, ütles Luminori äripanganduse juht Marjan Savtšenko Äripäeva raadiosaates “Kiired ja vihased”. Savtšenko sõnul on ettevõtjate kindlustunne tasapisi paranemas ning ka pangas on näha rohkem investeerimisplaane. Kasvu otsitakse nii efektiivsuse parandamisest kui ka uutele turgudele laienemisest. Savtšenko hinnaangul ei taasu investeerimisotsuseid teha ainult optimismi najal, vaid läbi tuleks mõelda ka olukorrad, kus oodatud käibekasv jääb siiski väiksemaks, finantseerimiskulu suureneb või sisendhinnad kallinevad. „Excel kannatab kõike,“ märkis ta, viidates võimalusele erinevaid stsenaariume enne otsuse tegemist läbi mängida. Eriti palju riske võib tema hinnangul ettevõttele tuua välisturgudele laienemine, sest tuleb arvestada lisaks ka klientide maksekäitumise, valuutakursside ja intressimäärade muutumisega. „Riskide olulisus tuleb välja siis, kui need realiseeruvad, aga siis on üldiselt juba hilja,“ ütles Savtšenko. Saates tuli juttu ka sellest, millistes sektorites on praegu kõige rohkem kasvujulgust, miks ei tasu ebakindluse tõttu investeeringuid lõputult edasi lükata ning kuidas valmistuda edukalt järgmiseks kasvuperioodiks. Saatejuht on Simona Zeno. Gaselliliikumist toetavad Luminor Bank, Merit Tarkvara ja advokaadibüroo Hedman.
• 
  01.10.26 Müüt või tõde. Kutseline toitumisnõustaja: söömine ei tohiks olla eraldi projekt, mida inimene peab kogu aeg optimeerima 01.10.2026 29Min.

  Toitumise ümber liigub sotsiaalmeedias palju erinevaid väiteid. Juttu tehakse nii kortisoolinäost ja suhkrupaistetusest kui ka keha puhastamisest, ning toitudest, mida peaks kindlasti tervise nimel vältima. Kutseline toitumisnõustaja Kaisa Kopliste tõdes Äripäeva saates „Müüt või tõde“, et paljud neist väidetest on kas müüdid või kontekstist välja rebitud poolikud tõed. Tema sõnul on probleem peamiselt selles, et söömisest on saanud paljude inimeste jaoks pidevalt optimeeritav projekt. Kopliste sõnul ei pea paika näiteks väited, et suhkur põhjustab automaatselt paistetust, vanandab nahka või muudab lapsed hüperaktiivseks. Samuti ei saa tema hinnanagul toidu või joogiga organismi lihtsalt „detoksida“, sest keha tegeleb nende protsessidega loomupäraselt ise. “Probleem tekib siis, kui mõni üksik uuringutulemus või võimalik mõju võetakse kontekstist välja ning sellest tehakse üldine reegel. Eriti keeruline on sellist infot ära tunda juhul, kui seda jagab autoriteetse kuvandiga spetsialist,“ ütles Kopliste. Kopliste sõnul pole aga kõik toitumisega seotud nähtused sugugi müüdid. Näiteks magustoidu kõht on tema sõnul päriselt olemas ning sellel on ka teaduslik selgitus. “Sama kehtib soolestiku ja aju vahelise seose kohta, mida teaduses tuntakse soolestiku-aju teljena,” tõi ta näite. Saates tuli muuhulgas juttu ka toitumisnõustajate pädevusest, toitumismüütide äratundmisest, toiduga seotud süütundest, ning sellest, millal tuleks nõu saamiseks pöörduda hoopis arsti poole. Saatejuht on Simona Zeno.
• 
  17.09.26 ST | Targem taristu. Täna teid ja sildu jagub, aga kes neid tulevikus ehitama hakkab, kui insenere napib? 01.10.2026 41Min.

  Eesti taristuehituses jagub lähiaastateks tööd ohtralt, kuid teravamaks muutub küsimus, kes selle kõik ära teeb. Kogenud insenere napib juba praegu ning samal ajal lahkub osa seniseid spetsialiste vanuse tõttu tööturult. Kuigi insenerierialadele astujate arv on viimastel aastatel kasvanud, võib demograafiline langus mõne aasta pärast olukorda taas tugevalt muuta. Saates “Targem taristu” räägitakse, miks algab taristusektori järelkasvu kasvatamine juba põhikooli reaalainete tunnist, kuidas hoida noori ülikoolis ning miks ei tohiks tööandja ahvatleda noort inseneri õpinguid töö kasuks pooleli jätma. Juttu tuleb ka praktikast, stipendiumidest ja sellest, kuidas anda noorele võimalikult vara päris töökogemus ning näidata, kui erinevaid karjäärivõimalusi taristuehitus tegelikult pakub. Arutatakse ka selle üle, milliseid insenere Eesti kõige rohkem vajab, kuidas ettevõtted ja riik saavad järelkasvu kasvatamisse ise panustada ning kas tehisintellekt võiks tööjõupuudust leevendada. Saates jagavad kogemusi Verstoni personalijuht ja juhatuse liige Estel Pukk, TalTechi arengufondi juht Elinor Toming ning Transpordiameti projektijuht Jörgen Vanamõisa. Saadet juhib Rasmus Kagge. Fotol: TalTechi arengufondi juht Elinor Toming, Transpordiameti projektijuht Jörgen Vanamõisa ja Verstoni personalijuht ja juhatuse liige Estel Pukk Foto: Verston
• 
  30.09.26 Äripäeva raamatuklubi: kas persoonibrandi audit on tehtud? 30.09.2026 49Min.

  Saates tuleb Äripäeva kirjastuse värske “Persoonibrändi käsiraamatu” autori Liisi Toomiga juttu sellest, mis asi on üldse persoonibränd, kas ja kuidas eristub see eneseturundusest ning kas seda on vaja ainult suunamudijatel ja staartegijatel. Saame teada, kuidas persoonibrändiga tegelemine aitab luua selgust iseendas, oma eesmärkides ja tegevuskavades, eristuda teistest ekspertidest ning ühtlasi luua nähtavust. Lisaks kuuleme häid mõtteid, kuidas enda tööd, hetkeseisu ning tulevikuvisioone mõtestada. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Äripäev, fotol Liisi Toom