Äripäeva raadio

Επεισόδια

• 
  21.09.26 Äri ja tehnoloogia. Miks vajab AI-buum nii palju elektrit, kiipe ja taristut? 21.09.2026 45λ

  AI-buumi üks külg on füüsiline taristu, millel tehisintellekt töötab. Ka Eesti saab peagi laieneva andmekeskuse näol täiesti uues mastaabis tehisaru arvutusvõimsust. "Äri ja tehnoloogia" saates räägime, miks vajab AI-buum nii palju elektrit, kiipe ja taristut, milline on AI andmekeskuste majanduslik väärtus ja mis võimalus on AI-arvutusvõimsuse võidujooksus Eestil. Teemat avavad andmekeskusi arendava Tensor Estate kaasasutaja Martin Salo ning TalTechi IT-teaduskonna dekaan Gert Jervan. Vestlust suunab Äritehnoloogia.ee juht Indrek Kald. Pildil Martin Salo ja Gert Jervan. Foto: Indrek Kald
• 
  21.09.26 ST | Minu karjäär. VKG personalidirektor: tuleviku tööstuses on kullahinnaga inimesed, kes näevad numbrite taga lugu 21.09.2026 37λ

  Millised inimesed on tuleviku tööstuses tõeliselt kullahinnaga ja kuidas leida oma koht ettevõttes, kus on ligi 250 erinevat ametit? Saates räägivad Viru Keemia Grupi (edaspidi VKG) personalidirektor Kaija Teemägi ja personalipartner Sofja Kurganova sellest, kuidas tehnoloogia ja andmed on muutnud nii tootmistööd kui ka inimestele esitatavaid ootusi. Juttu tuleb praktikast kui võimalusest tööstusvaldkonnaga tutvust teha ja sinna siseneda, inimese ja töö kokkusobivuse hindamisest ning sellest, miks CV üksi ei näita, millised hoiakud ja oskused kandidaadil on. Samuti räägitakse sellest, kuidas tänapäevane tööstus vajab üha enam inimesi, kes oskavad lisaks numbrite jälgimisele märgata nende taga seoseid, prognoosida muutusi ja mõista tervikpilti. Saates tuleb juttu ka VKG õppekeskusest, kus kogenud töötajad annavad oma teadmisi edasi noorematele ja noored aitavad omakorda seniseid protsesse värske pilguga uuendada. Arutletakse, miks on tuleviku töötaja puhul erialaste teadmiste kõrval üha olulisemad uudishimu, analüütilisus, õppimisvõime ja valmisolek tehnoloogia arenguga kaasa minna. Sisuturundussaadet juhib Mikk Orglaan. Pildil vasakult: Kaija Teemägi ja Sofja Kurganova. Autor: Merlin Zuzjonok
• 
  18.09.26 Tervisetark. AI võib aidata arstivisiidiks paremini valmistuda 18.09.2026 46λ

  AI abil migreeni kohta infot otsiv patsient võib enne arsti vastuvõttu oma probleemi paremini läbi mõelda ja konsultatsioonis aktiivsemalt kaasa rääkida, leiab Confido Meditsiinikeskuse neuroloog prof Toomas Toomsoo. Ta lisab, et sobiva ravi leiab siiski arst, kes erinevalt AIst oskab arvestada konkreetse inimese tervise eripäradega. Tervisetarga saates räägime, kuidas arst patsiendile sobivat migreeniravi valib ja millal saab öelda, et ravi on andnud hea tulemuse. Näiteks toob Toomsoo patsiendi, kelle peavalupäevade arvu õnnestus 17–18 päevalt vähendada kuuele päevale kuus ja ta oli väga õnnelik. Mõne teise jaoks on aga ka kuus valupäeva väga palju ja ka siis otsitakse võimalusi nende päevade arvu vähendamiseks. Juttu tuleb ka sellest, miks üks ravim ei pruugi kõigile sobida, milliseid ravivõimalusi tänapäeval leidub, kuidas aitab peavalupäevik ravi mõju hinnata ning miks võib liiga sage valuvaigistite tarvitamine hakata ise peavalu põhjustama. Saadet juhib Violetta Riidas. Pildil prof Toomas Toomsoo Pildi autor Violetta Riidas
• 
  24.08.26 Äri ja tehnoloogia. Miks õppida programmeerimist, kui kõik juba vaibkoodivad? 18.09.2026 46λ

  Tehisaru toob muutusi paljudesse valdkondadesse ja suurele osale ettevõtetest. Kuidas inimesed end harivad ja töötavad, kuidas ja kellele uusi tooteid-teenuseid luuakse, see näeb üsna pea tänasega võrreldes vägagi teistmoodi välja. Millised on muutused tehnoloogiaettevõtetes? Mis oskustega töötajaid on vaja ja kuidas neid leida? Mis tooks Eesti IKT-sektorisse juurde uusi inimesi oma kogemuste ja teadmistega, sealjuures n-ö karjääripöörajaid? Milline roll on siin tehnoloogiaharidusel ja kuidas õpe tehisaru mõjul muutub? Ning kui üha rohkemad meist niigi vaibkoodivad, miks veel õppida programmeerimist? Neil teemadel räägime tehnoloogiakooli //kood tegevjuhi Lauri Haava ning IT-ettevõtja ja nimeka tehnoloogiajuhi Agur Jõgiga. Saadet juhib Äritehnoloogia juht Indrek Kald. Pildil Lauri Haav ja Agur Jõgi. Foto: Indrek Kald
• 
  18.09.26 ST | Energiakool. Milline on läheneval talvel meie elektriarve? 18.09.2026 38λ

  Külma hooaja lähenedes kerkib taas küsimus, milliseks võivad kujuneda talvised elektrihinnad ja mida saab inimene ise oma elektrikulude juhtimiseks teha. Kuigi Lähis-Ida konfliktist mõjutatud gaasihind ja Põhjamaade madalad hüdroreservid lisavad turule ebakindlust, ei saa talve hinda ette ennustada. Seetõttu tasub lähtuda eelkõige enda tarbimisest ja riskitaluvusest, rääkisid Alexela erakliendi segmendijuht Ester Ausmees ja energiakaubanduse juht Kalvi Nõu sisuturundussaates „Energiakool“. Ausmehe sõnul tasub enne talve alustuseks vaadata tagasi möödunud küttehooajale. „Mina soovitaksin küsida endalt, kas eelmisel talvel olid minu elektriarved minu jaoks okeid. Ma arvan, et sealt pealt saab juba päris hästi edasi minna,“ ütles Ausmees. Alexela energiakaubanduse juhi, Kalvi Nõu sõnul mõjutavad praegu elektrituru väljavaadet muu hulgas Lähis-Ida konflikti tõttu tõusnud gaasihind ja Põhjamaade madalad hüdroreservid. Viimased pole pärast eelmist külma talve piisavalt taastunud, mistõttu on turul vähem soodsat hüdroenergiat. Ausmees ja Nõu soovitavad lähtuda otsuste tegemisel enda tarbimisest, mitte naabri valikust või üksikust turuprognoosist. „Emotsiooni pealt tehtud otsus ei pruugi olla hea, aga kalkuleeritud otsus võib anda meelekindluse,“ võttis Nõu kokku. Saatejuht on Brent Pere. Fotol: Kalvi Nõu, Alexela energiakaubanduse juht Foto: Alexela
• 
  17.09.26 Kinnisvaratund: Arhitektuuriajaloolane Estonia laiendamisest: muinsuskaitse käitub ebaeetiliselt, laemaal tuleb katta 17.09.2026 49λ

  "UNESCOga suhtlemine on minu silmis olnud väga ebaeetiline, avalikkust on desinformeeritud, et kohe-kohe vistakse välja... Isegi sellist mõtet ei ole üheski UNESCO kirjas märgitud," kritiseeris muinsuskaitse tegevust arhitektuuriajaloo ja -teooria doktor ning Estonia teatri Uue Turu ala detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostaja Karin Hallas-Murula. Saates "Kinnisvaratund" rääkis Hallas-Murula Estonia teatri juurdeehituse variantidest lähemalt, ent ka nende mõjudest ning võimalustest Ta avas ka teatri laiendusega seotud vaidluse tagamaid ning arutles Stalini-aegse pärandi ja selle üle, mida sellega teha. Küsis arhitektuuri- ja linnaplaneerimise ajaloolane Siim Sultson. Fotol on arhitektuuriajaloo ja -teooria doktor ning Estonia teatri Uue Turu ala detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostaja Karin Hallas-Murula. Foto autor: Siim Sultson
• 
  16.09.26 Ükssarvikute kasvulava. Eesti idusektor​i visioon 2035: rõhk on ​(järel​)kasvul 16.09.2026 48λ

  Eesti start-up-ökosüsteem on jõudnud etappi, kus seniste eduetappide ja edetabelikohtade kõrval otsitakse ühist pikaajalist sihti, räägiti Äripäeva raadios. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi idusektori valdkonnajuhi Liisi Kirchi ja Startup Estonia juhi Vaido Mikheimi kinnitusel valmib avaliku ja erasektori koostöös idusektori visioon aastaks 2035. Liisi Kirchi sõnul on visioonidokumendi eesmärk koondada ökosüsteemi osapooled ja leppida kokku ühised prioriteedid. “Näen, et see sama visioonidokument võiks sektori osapooli regulaarselt kokku tuua, et saaksime arutada ja vaadata, kus me hetkel oleme ning kuhu liigume. Kui mingi asi hakkab minema kreeni, saame reageerida piisavalt kiiresti,” selgitas Kirch. Raadiosaates “Ükssarvikute kasvulava” tuli jutuks iduettevõtluse järelkasvu toetamine alates koolipingist, teaduspõhise süvatehnoloogia arendamine ning kohalike ettevõtjate panus ühiskonda. Samuti arutleti selle üle, kuidas tehisaru ja vibe coding ehk tehisaruga koodi kirjutamine muudavad idufirmade ärimudeleid ja töötajate vajadust. Lisaks avasid külalised plaanitava Nordic Inc-i koostöö tagamaid, mille siht on ühtlustada andmeruumi ja ärikeskkonda Põhjamaadega. Vaido Mikheimi sõnul on tihedam piirkondlik koostöö möödapääsmatu: “Mõtleme ühiselt, kuidas me saame seda sektorit kasvatada, sest selle arvel võidavad ka teised sektorid.” Saadet juhtis Tarmo Virki. Pildil: Vaido Mikheim, Liisi Kirch, Tarmo Virki. Allikas: Äripäev
• 
  16.09.26 Finantsuudised fookuses. Eesti majandus rühib taas ülesmäge, kuid riigivõlg ja tehisaru sunnivad mänguplaani muutma 16.09.2026 46λ

  Eesti majandus näitab taas kasvumärke, kuid taastumist ei saa kirjutada ainult meie enda tubliduse arvele, leidsid asjatundjad Äripäeva raadios. Äripäeva raadiosaates “Finantsuudised fookuses” rääkisid Eesti Panga rahapoliitika ja majandusuuringute osakonna juht Rasmus Kattai ja Arenguseire Keskuse ekspert Olavi Miller, et majanduse kasvuhoog tuleb nii tugevamatelt välisturgudelt kui ka riigi kulutustest. Samal ajal sõltub järgmine kasvufaas sellest, kas ettevõtted suudavad investeerida, tootlikkust kasvatada ja tehisintellekti päriselt tööle panna. Rasmus Kattai sõnul oleme pärast keerulisi aastaid liikumas tagasi pikemaajalisele kasvutrajektoorile. Olavi Miller märgib aga, et osa Eesti paremast käekäigust tuleb sellest, et Soomel, Rootsil ja Leedul läheb paremini. See tõstatab küsimuse, kui palju peegeldab praegune kasv Eesti enda tugevnenud konkurentsivõimet. Äripäeva raadiosaates arutati põhjalikult ka riigivõla kiiret kasvu. Kattai sõnul muutub probleem teravamaks iga järgmise kriisiga, sest majanduse toetamiseks tuleb taas laenata. Samal ajal võib osa kaitsekuludest kujuneda Eesti jaoks võimaluseks, kui raha ei lähe üksnes imporditud varustusele, vaid aitab arendada droone, autonoomseid süsteeme, sensoreid ja muud ekspordivõimelist kaitsetehnoloogiat. Saate üheks keskseks teemaks kujunes tehisintellekt. Kattai hinnangul võib AI-d võrrelda uue tiigrihüppega, kuid üksnes tööriistade kasutuselevõtust ei piisa. Ettevõtted peavad muutma protsesse, juhtimist ja töökorraldust ning arvestama, et enne tootlikkuse kasvu võib tehisintellekti kasutuselevõtt nõuda märkimisväärseid investeeringuid ja ajutiselt isegi tulemust halvendada. Juttu tuli ka tööturu muutumisest. Platvormitöö ei tähenda enam ainult kullereid ja sõidujagajaid: uuringu järgi teeb 46% küsitletud platvormitöötajatest seda veebipõhiselt, sageli spetsialistina välismaistele klientidele. See loob Eestile uusi teenuste ekspordi võimalusi, kuid tõstatab samal ajal ravikindlustuse, sotsiaalse kaitse ja tulevase pensioni küsimused. Saates räägiti veel inflatsiooni ja energiahindade väljavaatest, Euribori tõusust ning sellest, kui paindlikuks peaks muutuma Eesti tööturg. Saadet juhib Paavo Siimann. Fotol (vasakult): Olavi Miller, Paavo Siimann, Rasmus Kattai. Autor: Andres Laanem
• 
  16.09.26 ST | Kaupmehe eduvalem. Tehisintellekt poes: kuidas vähendada vargusi ja juhtida varusid targemalt 16.09.2026 45λ

  Tehisintellekt jõuab üha enam kaupmehe igapäevatöösse, aidates vähendada kadusid ja käsitööd, tõhustada töökorraldust ning pakkuda kliendile mugavamat ostukogemust. Nixori ärijuht Asse Hang ja äriarenduse projektijuht Anton Martšenko räägivad saates, et tehnoloogiat ei tasu rakendada lihtsalt AI kasutamise pärast – kõigepealt tuleb aru saada, millist konkreetset äriprobleemi soovitakse lahendada. Saates selgitavad Hang ja Martšenko, kuidas saab tehisintellekti kasutada varguste ja muude kadude vähendamiseks ning iseteeninduskassade ja kaupluste olemasolevate kaamerasüsteemide targemaks muutmiseks. Samuti räägitakse sellest, kuidas AI aitab prognoosida nõudlust ja varusid ning millist rolli mängivad seejuures ettevõtte andmete kvaliteet ja erinevate süsteemide omavaheline ühendamine. Juttu tuleb ka sellest, kuidas muudab tehnoloogia kaupluste töötajate rolli, millised lahendused võivad lähiaastatel poodides tavapäraseks muutuda ning kuhu tasub kaupmehel piiratud investeerimisvõimaluste korral raha suunata, et tehnoloogia võimalikult kiiresti ära tasuks. Saadet juhib Eesti Kaupmeeste Liidu juht Nele Peil. Fotol: Nixori ärijuht Asse Hang, Kaupmeeste Liidu juht Nele Peil ja Nixori äriarenduse projektijuht Anton Martšenko Foto: Äripäev
• 
  09.09.26 Energiatund. Raivo Vare: eskalatsiooni pingestavad iraanlased. Trump üritab välja tagurdada 15.09.2026 38λ

  Majanduseksperdi Raivo Vare sõnul on eskalatsioonioht Hormuzi väinas tõsine ning Iraan on suureks sõjaks valmistunud pidevalt. Seoses pingestuva olukorraga on kõrgem gaasi hind saabuval talvel paratamatu ning see saaks Vare sõnul langeda vaid siis kui sõda saaks läbi, mis pole aga tõenäoline. "Venelased on väidetavalt andnud iraanlastele üle raktiivmootoritega droonide võimekuse ning hiljuti olevat Iraan tankerit rünnanud ballistilise raketiga, mida on oluliselt raskem tõrjuda," toob Vare saates "Energiatund" näiteid Iraani sõjakatest sammudest. Ameerika Ühendriigid otsivad Vare sõnul jätkuvalt võimalusi olukorrast välja tagurdamiseks, mis pole aga lihtne. Hoopis tõenäolisem on aga see, et Ameerika Ühendriikide relvajõudude regionaalne väejuhatus CENTCOM on hoopis valmistunud sõjategevuseks aasta lõpuni. Väga ohtlikuks pretsedendiks peab Raivo Vare Iraani soovi kinnistada koostöös Omaaniga väina läbivate laevadele kehtestavat maksu. "Kui riik määrab läbisõidutolli nagu röövparun, loob see ohtliku pretsedendi. Nägime mõni aeg tagasi kuidas Indoneesia üritas sarnast asja kehtestada Malaka väinas, kes aga suruti ära." Ki nüüd sellised tollid läbi läheksid, oleks see innuustus ka teistele ja need hakkaksid Vare sõnul maailmakaubandust ja majandust kõvasti mõjutama ja inflatsiooni tagant tõukama. Saates räägib Vare veel kuivõrd suureks hindab ta teoreetilist võimalust, et ühiste pingutuste läbi Hormuzi väin ikkagi avatakse, kirjeldab varilaevastikuga seotud keskkonnakatastroofide ohte ning annab nõu ettevõtetele, kes sõltuvad oluliselt energiahindadest. Saadet juhib Lauri Leet. Foto: Liis Treimann.
• 
  14.09.26 Tööstusuudised eetris. Toidutööstus: Nutri-Score jätab palju olulist arvestusest välja 14.09.2026 48λ

  Toidupakendite märgise Nutri-Score pole piisavalt head süsteemi ja jätab palju olulist arvesse võtmata, leiavad toidutööstuse esindajad. Nutri-Score on Prantsusmaal loodud toodete hindamise süsteem, mis peaks aitama tarbijatel poodides hõlpsalt tervislikumaid valikuid teha. Süsteem on kogunud nii pooldajaid kui vastaseid ja pakkunud viimastel kuudel palju kõneainet. Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa sõnul ei ole liit tarbijatele lisainfo andmise vastu ja samas on kogu vajalik info juba praegu pakenditel olemas. „Ja see pole sugugi nii keerulises kirjas, nagu seda püütakse väita,“ rõhutas Potisepp. Toidutööstuskontserni Maag Foodi turundus- ja tootearendusdirektor Janne Laik-Lõhmus lisas, et Nutri-Score on liiga lihtsustatud märgs, mis annab tootele hinde vastavalt toitainealasele väärtusele ja ei arvesta valmistamisviisi ega tarbimissagedust. „See on selline isoleeritud süsteem, mis annab üksikule tootele hinde, kuid üldjoontes me ju ei tarbi üksikut toodet,“ oli Laik-Lõhmus kriitiline. Ka Laik-Lõhmus märgib, et tootepakend on väga hea infokanal ja vajalik toitumisalane info on praegu pakenditel väga täpselt kirjas. „Sõnastused on rangelt reguleeritud ja minu küsimus ongi, et kui me Nutri-Score'i märgi peale paneme, siis mida see reaalselt muutma peaks? Tegelikult saab ju andmed pakendilt praegu kätte,“ lisas ta. Potisepp näeb, et Nutri-Score'iga soovitakse justkui ära teha töö, mida pole suudetud ebapiisava toitumisõpetusega. „Tahame märgisega muuta tarbijakäitumist ja teha ära selle töö, mida oleme püüdnud teha 20 aastat ebapiisava toitumisõpetuse abil,“ märkis toiduliidu juht ja rõhutas, et tõeline muutus tuleb siis, kui me hakkame toitumist koolides senisest veelgi paremini õpetama. Laik-Lõhmuse sõnul on probleeme veelgi. Nende hulgas on näiteks märgiga manipuleerimise riskid ja terved tootekategooraid, mis võivad halba valgusesse sattuda. „Meie mõistes näiteks tavajuustud on kõik oranžid ehk terve tootekategooria on mul oranž. See annab tarbijale indikatsiooni, et ära siis juustu söö?“ tõi ta näite. „Kui me räägime Nutri-Score'ist, siis tahaksime aru saada, et kui sellel on rahvatervist edendav eesmärk ning selle taha on loodud süsteem ja mõõdikud, kuidas me päriselt hakkame selle märgisega midagi muutma, siis palun väga. Mitte keegi tootjatest pole märgistuse vastu, mis kannaks tegelikult eesmärk X. Aga praegu räägime me palju märgist endast, aga [pole selge] mille jaoks me seda tegelikult vajame? Kas oleme sellest aru saanud? Meie mitte,“ lisas ta. Laik-Lõhmus sõnas veel, et toidutööstusel on praegu mitmeid väljakutseid samal ajal ja võitlusi peaks täpsemalt valima, sest kõigega kohe kaasa minema ei pea. Potisepp lisas, et Euroopa Komisjon on olnud positsioonil, et selline märgistuse süsteem peaks olema Euroopa Liidu ülene, kuid on kindlad põhjused, miks Nutri-Score liidu-üleseks ei ole saanud ja miks see teema hetkel laualt maas on. „Aga me teame, et Euroopa Komisjon ei ole loobunud mõttest, et tarbijate teavitussüsteem, kus lähed poodi ja leiad lihtsasti tervisliku toote, võiks olemas olla. Aga kindlasti pole see Nutri-Score,“ märkis toiduliidu juhataja. Saadet juhtis Harro Puusild. Pildil vasakult: Janne Laik-Lõhmus ja Sirje Potisepp. Autor: Harro Puusild
• 
  14.09.26 ST | Ettevõtlik Tallinn. Tallinna ettevõtluse järgmine käik: vaja on rohkem julgust ja vähem takistusi 14.09.2026 40λ

  Tallinna majandusnäitajad annavad põhjust mõõdukaks optimismiks, kuid ettevõtjate igapäevane tunnetus ei pruugi statistikaga veel sammu pidada. Sisuturundussaates „Ettevõtlik Tallinn“ arutavad Tallinna ettevõtlusteenistuse majandusanalüütik Hanna Tiigimäe, Tallinna ettevõtluskeskkonna juht Raili Nääme ja Elamus Spa juhatuse liige Andres Tiik, milline on pealinna ettevõtluskeskkonna tegelik tervis, miks majandusnäitajate paranemine ei ole veel jõudnud ettevõtja rahakotti ning kuidas on muutunud tarbijate käitumine. Juttu tuleb ka sellest, mis ettevõtlust Tallinnas toetab ja mis seda pidurdab, kas linn kaasab ettevõtjaid otsustesse piisavalt vara ning kuidas muuta asjaajamine kiiremaks ja lihtsamaks. Lisaks arutatakse, miks vajab Tallinn rohkem julgust otsustada ja investeerida ning mida peaks linn tegema, et olla ettevõtluse võimaldaja, mitte takistus. Saadet juhib Lauri Toomsalu. Fotol: Elamus Spa juhatuse liige Andres Tiik, Tallinna ettevõtluskeskkonna juht Raili Nääme ja Tallinna ettevõtlusteenistuse majandusanalüütik Hanna Tiigimäe Foto: Joosep Ints, GoodNews
• 
  11.09.26 Sisuturundussaade. Vaimse tervise kriis tõstab fookusesse uue teraapiavormi, mis avab võimalusi Eesti biotehnoloogiafirmadele 11.09.2026 47λ

  Eestis on vaimse tervise kriis, kuid ravivõimalusi napib. 8.–9. oktoobril toimub Tallinnas Eesti esimene rahvusvaheline konverents "Psühhedeelikumid: teadus ja teraapia", kus tutvustatakse teaduspõhiseid lahendusi vaimse tervise kriisi leevendamiseks. Äripäeva raadios selgitasid SA TAIP juht Oliver Berg ja psühhoterapeut Kaire Valgeväli, mis asi on üldse psühhedeelikumidega toetatud teraapia ning millised on sellega seotud stigmad, piirangud ja tegelikud võimalused. Juttu tuli ka teiste riikide praktikatest ja tippteadlastest, kes konverentsil üles astuvad. Berg soovitas Eesti biotehnoloogiafirmadel kõrvu kikitada ja kiiresti tegutseda, sest suured ravimitootjad ostavad juba üles väikseid psühhedeelikumidega tegelevaid ettevõtteid. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Andres Laanem, fotol vasakult Oliver Berg, Kaire Valgeväli, Tuuli Seinberg
• 
  21.07.26 Energiatund: Iraani sõda kasutatakse paljuski kütusehinna reguleerimiseks 11.09.2026 39λ

  Iraani sõjalise operatsiooni taga on mitmete huvigruppide eesmärk teenida suuremat kasumit, märkis eelmisel nädalal Olerex AS strateegiajuht Aleksei Švedov Äripäeva raadio saates “Energiatund”. Švedov rääkis, et sõjategevuse käigus kerkis Ameerika Ühendriigid Saudi-Araabia asemele suurimaks nafta eksportijaks. Seega tagab sõda tema sõnul hiiglaslikud kasumid mitte ainult sõjatööstususele, vaid ka nafta- ja gaasisektori ettevõtete omanikele. “Mida pikemaks sõda venib, seda kasulikum see ka on,” vihjas Švedov sõja lõppemise venimise põhjustele. Švedov juhtis tähelepanu ka asjaolule, et globaalselt on kütuseturul börsiturg ja füüsiline turg on kaks erinevat maailma, mis tähendab et kui hinnad börsil tõusevad või langevad, ei tähenda see ilmtingimata, et füüsilisel turul toimuvad samad muutused. “Füüsilise turu hinnad baseeruvad platsi noteeringutel, mitte börsil toimuval.” Futuuridega kauplemine ületab naftatootmist Švedovi sõnul tänasel päeval 30 korda. “Enamus nendest tehingutest kasutatakse oma positsioonide hedgemiseks ehk riskide hajutamiseks,” selgitab ta. Saates tuli jutuks ka Venemaa kütusekriis. Švedovi tõi välja, et kuigi Venemaa keelas diislikütuse ekspordi, on Venemaa toornafta eksport jõudnud Ukraina rünnakute tagajärjel rekordtasemetele, mille tulemusena on ka Vene oligarhide kasumid suurenenud. “Ilma toornaftat rafineerimata on kütusefirmade kulud väiksemad, aga kasum suurem. Tänu naftatoodete kvaliteeditasemele langetamisele said said nad oma tootmiskulusid veelgi vähendada. Lisaks pakkus Vene riik neile ka maksusoodustusi ja finantsabi,” põhjendas Švedovi Vene kütusesektori ootamatult head käekäiku. Saates vastas ta ka küsimusele kuivõrd suurel määral on Olerexil ja teistel Eesti kütuse jaemüüjatel hinnarisk maandatud ning rääkis kuidas kütusemüüjaid tulid toime märtsis Iraani sõja tagajärjel tekkinud järsu sisseostuhinna tõusuga. Lisaks kirjeldas mis juhtub kütusehinnaga kui Hormuzi väin avatukse ja Iraani toornafta vabastatakse sanktsioonidest ning mis toimub kütusehinnaga vastupidisel juhul. Fotol Hormuzi väinas liikuvad alused ja neid jälgivad iraanlased juuli parimatel päevadel 2026. aastal. Foto: ISNA/AP/Scanpix
• 
  10.09.26 Õppetund. Õiglase koolitushinna valemis on baasvajadused ja areng 10.09.2026 44λ

  Koolituse õiglane hind peab katma koolitaja tegelikud töö- ja arengukulud, kuid võimaldama ka areneda ja tulevikku planeerida. Julgus oma töö eest õiglast tasu küsida kasvab professionaalse identiteedi tugevnemisega. „Õiglane hind ei ole privileeg,“ on üks saates kõlavaid keskseid mõtteid. Koolituse tasu ei sisalda ainult koolituspäeva kulu, vaid ka ettevalmistust, järeltegevusi, enesearengut ja taastumist – tööd, mida klient enamasti ei näe. Saates „Õppetund“ räägib terviseedendaja ja koolitaja Anna-Liisa Schön oma magistritööst „Koolitajate hinnastamisotsused, professionaalne identiteet ja eetilised dilemmad“. Ta selgitab, miks peaks hinnastamisega teadlikult tegelema juba karjääri alguses ning miks tasub nähtamatu töö enda jaoks lahti kirjutada. Ka koolitusprogrammide koostajad võiksid käsitleda hinnastamist mitte majandusliku oskusena, vaid professionaalse identiteedi kontekstis. Koolitusturu vaadet avab Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liidu esindaja ning Mercuri International Eesti juhtiv partner Kaido Vestberg. Saates arutletakse, mille eest on klient tegelikult valmis maksma: kas koolitaja tuntuse, hea emotsiooni või reaalse muutuse eest inimeste käitumises ja organisatsiooni tulemustes. Juttu tuleb ka sellest, kuidas mõjutavad hindu tasuta koolitused, riigihanked, elustiiliettevõtlus ja tehisintellekt. Keskne küsimus on, kas tänane koolitusturg võimaldab koolitajal professionaalina jätkusuutlikult tegutseda. Saadet juhib Kristiina Garancis. Pildil vasakult: Anna-Liisa Schön, Kristiina Garancis ja Kaido Vestberg. Foto: Andres Laanem
• 
  10.09.26 Digitark äri: lubatud AI-efekt ettevõtetes jäi tulemata, töö käib endiselt vanamoodi 10.09.2026 48λ

  Tehisaru rakett on viimasel kolmel aastal tundmatusse kihutanud. Vähegi teadlikud ettevõtted on jõudnud osta AI-tööriistad, korraldatud on sadu koolitusi ja konverentse, kõik räägivad tehisarust, kuid tööd teeme ikkagi üsna endistviisi. Juhid küsivad õigustatult: kus on see lubatud AI‑efekt? Saates "Digitark äri" uurime neid teemasid visionääri ja praktiku vaatepunktist ning saame teada nende poolt ja vastuargumendid ka teineteise seisukohtadele. Saates on külas masinintellekti visionäär ja strateeg Lembit Loo ning finantsvaldkonna AI‑konsultant, koolitaja ja praktik Gerlyn Tiigemäe. Gerlyn on koolitanud tuhandeid finantsinimesi. Ta küsis näiteks viimasel koolitusel, kas ettevõtetel on AI‑suunal olemas fookus ja strateegia. Klassist tõusis vaid üks käsi. Ja tõde on ka see, et vaid kümnendikul ettevõtetest on olemas tehisintellekti kasutamise reeglid. Ettevõtete levinud lahendus on nn "AI litsentsid kõigile" ja seda nimetatakse juurutuseks. Aga sellisel juhul peab iga töötaja ise aru saama, mida tööriist teeb ja mida mitte. Juhtide endi kasutus jääb Gerlyni hinnangul enamasti infootsingu tasemele: ChatGPT on Google'i asemel, kuid mitte strateegia loomise partnerina. Lembit Loo vaatab sama pilti teisest vaatenurgast. Tehnoloogia areng liigub tuhandete ja miljonite sammudega, ettevõtted ühe sammu kaupa. Tema sõnul on juba märke sellest, et oleme tehnoloogilises singulaarsuses: masin läheb inimesest mõtlemises mööda ja tark nõu muutub iga päevaga odavamaks. Loo ütleb, et ettevõtte AI‑edu ei sõltu valdkonnast, vaid juhtkonnast, kes otsustab, et see on nende fookus, paneb sinna raha ja aega ning teeb katsetamise inimestele turvaliseks. Loo toob elulise näite transpordifirmast, kus raamatupidaja kulutas ühe tööpäeva igas kuus eri formaadis Exceli tabelite kokkukleepimisele, AI kirjutatud skript tegi selle töö aga ära viie minutiga. Saate teises pooles läheb arutelu teravamaks: küsime, kas inimene on üldse see mõõdupuu, mille järgi tehisaru või masina võimekust mõõta? Kuidas ehitada organisatsioon, mis õpib ise? Mida iga juht peaks tegema juba järgmisel nädalal? Saadet juhib Mare Timian. Pildil Mare Timian, Lembit Loo ja Gerlyn Tiigemäe. Foto: Andres Laanem
• 
  10.09.26 ST | Password. Kuidas aitab tehisaru ärikingitusi valida ja tellida? 10.09.2026 43λ

  Passwordi saates räägib Logotrade'i juht Anti Saluneem sellest, kuidas tehisintellekt muudab ärikingituste tellimist. Saluneeme hinnangul on AI muutnud klientide käitumist: inimesed tulevad tänapäeval juba konkreetsema eelvalikuga, kuid reklaamkingituste ettevõtete roll on muutunud oluliseks just nõustajana, et aidata valida õige toode sihtrühmale ja eelarvele ning vähendada kvaliteedi- ja tarneriske. Praktilised tähelepanekud AI kasutamisel kujunduses: Logo tuleb anda vektorfailina (SVG, EPS, AI, CDR), mitte JPG/PNG – muidu kaob kvaliteet. AI-le tasub anda ka tootelink, et ta arvestaks trükiala ja materjaliga; ise AI kujundusi pimesi ei saa toota – lõplik fail peab olema vektor ja PDF, koos õigete fontide ja Pantone värvikoodidega. Levinud viga: AI teeb visuaalselt ilusa kujunduse, mis pole reaalselt trükitav. Saates uurisime ka, millised on trendikad ärikingitused 2026: tehnikavidinad (akupangad, magnetiga laadijad), terviklikud tekstiilikontseptsioonid (mitte üksikud tooted, vaid ühtne visuaalne komplekt), kohalike väiketootjate toidu-joogikomplektid, keskkonnasäästlikud materjalid ning NFC/QR-tehnoloogia (digitaalsed visiitkaardid, sisu uuendamine ilma toodet muutmata). Kokkuvõttes: AI on hea esmase info ja ideede allikas, kuid spetsialisti on vaja kvaliteetse ja teostatava lõpptulemuse tagamiseks. Tutvu Logotrade kvaliteetsete firmakingitustega Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol: Logotrade juht Anti Saluneem Foto: Äripäev
• 
  09.09.26 Sisuturundussaade. Professor Tiit Tammaru: ajutisena mõeldud ränne muutub tegelikkuses enamasti alaliseks 09.09.2026 35λ

  Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse 35. aastapäevale pühendatud saatesarja värskes osas selgitab Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru, miks peavad poliitikakujundajad ajutise kaitse põhimõtted ümber hindama. Reaalsuses jääb valdav osa põgenikest ja digirändajatest uude asukohariiki püsivalt paigale. "Kuigi me defineerime neid gruppe ajutistena, on tegelik tulemus tavaliselt alaline elukoht," märgib akadeemik Tiit Tammaru. Ta viitab saates, et kui inimesed on viibinud uues riigis juba paar-kolm aastat, juurduvad nad sealsesse ühiskonda ning rajavad oma elu. Seetõttu on äärmiselt oluline alustada lõimumisega kohe esimesest päevast, mitte oodata inimeste ajutise staatuse lõppemist. Saates tuleb põhjalikumalt juttu sellest, kuidas digipööre ja kaugtöö veavad uut mitmepaiksuse trendi. Selgub, et teise kodu omamine ja sealt töötamine muudab traditsioonilisi geograafilisi piire kogu Põhja- ja Baltimaade regioonis. Samuti selgitab professor Tammaru, miks meelitavad suured linnakeskused nagu Tallinn endiselt ligi tipptasemel globaalseid tehnoloogiatalente, hoolimata levinud illusioonist, et digimaailm on täielikult piirideta. Veel kuuleb saates, millised on erinevate Eestisse jõudnud ukrainlaste kogukondade rändelained ja nende spetsiifilised lõimumisteed. Lisaks annab arutelu suuna kätte peamistele rände- ja demograafiaväljakutsetele, millele otsitakse lahendusi 17. septembril Tallinnas toimuval Põhjamaade ja Balti riikide rändekonverentsil. Saadet juhib Tarmo Virki. Podcast on inglise keeles. Foto: Andres Laanem / Professor Tiit Tammaru selgitab Põhja- ja Baltimaade muutuvaid rändetrende. See podcast kuulub Põhjamaade Ministrite Nõukogu tellitud podcastide sarja.
• 
  09.09.26 Sisuturundussaade. Töökeskkonna ekspert: vaimsesse tervisesse investeeritud euro toob tagasi viis-kuus eurot 09.09.2026 42λ

  Ajal, mil vaimse tervise kahju maailmamajandusele ähvardab vaid kümnendiga kuuekordistuda, toob iga töötajate vaimse tervise hoidmisse investeeritud euro parema produktiivsusena tagasi viis-kuus eurot, rääkis Tallinna Ülikooli ruumipsühholoogia ekspert Kadi Liik Äripäeva raadio sisuturundussaates. „Üks vaimse tervise hoidmisse investeeritud euro, kui tööandja oma töötajate tervise eest seisab, toob produktiivsuse tõusuna tagasi viis-kuus. Nii et igal juhul kasumis,“ ütles Liik. WHO andmetel on vaimse tervise tõttu maailmas kaotatud 12 miljardit tööpäeva ehk ligi triljon dollarit ning kaugtöö kasvu, tihenevate töönõuete, globaalse konkurentsi ja üleüldise ärevusfooni tõttu on see kahju kümnendi lõpuks kuuekordistumas. Oluline osa lahendusest peitub Liigi sõnul töökeskkonnas: umbes kolm-neli protsenti produktiivsusest sõltub otseselt sellest, kas ruum toetab töö tegemist või kurnab tegijat. Saates rääkis Liik veel, miks on mikrokatkestuste hulk tööpäevas aastatuhande vahetusega võrreldes kahekordistunud ja 40 protsenti töötajatest peab pärast katkestust pingutama, et järg üles võtta, miks avatud kontor ja hot desking võivad töötaja motivatsiooni murendada ning kust peaks juht uue kontori planeerimist alustama. Saadet juhib Lauri Linnamäe. Fotol: Tallinna Ülikooli ruumipsühholoogia ekspert Kadi Liik Foto: Tallinna Ülikool
• 
  15.04.26 Logistikauudised eetris: Rimi logistikajuhid: 150 000 km aastas vähem sõite on juba kokkuhoidˇ 09.09.2026 45λ

  „Võib ju mõelda, et mis see 20 km Riia kesklaole lähemale kolimine ikka nii väga on, aga kui me sõidame aastas 2,8 miljonit kilomeetrit, siis see teeb 5-6% vähem kilomeetreid,“ nentis Rimi Eesti tarneahelajuht Taavi Kivisalu saates „Logistikauudised eetris“. „Rimi uue kesklao asukohavalikul oli laual mitu pakkumist. Oli sinna IKEA kanti, kaalusime ka Jüri kesklao laiendamist jne. Aga iga väike detail omab mõju ja täna oleme ka oma Läti kesklaole lähemal. Mõtled küll, et mis see 20 kilomeetrit Jüri ja Laagri vahel ikka on, aga kui arvestada meie mahtusid siis see teeb arvestatava kilometraaž,“ nentis Rimi Eesti tarneahelajuht Taavi Kivisalu, kelle sõnul hoitakse tänu sellele ja erinevate ladude kokku kolimisele kokku umbes 5-6% transpordikulu aastas. Kokku läbivad Rimi kaubalogistikat tegevad veokid aastas 2,8 miljonit miljonit kilomeetrit, ehk kui võtta sellest 5-6% teeb see umbes 150 000 km aastas. Aina kasvavate kütusehindade taustal on see rahaliselt tuntav summa. Lisaks aitab kulusid säästa jahe- ja külmlao kokku kolimine, mis omakorda tagama ka poodides värskema kauba. „Värske kaup kiirelt letile, on Rimi üks peamisi motosid,“ tunnistas ka teine saatekülaline, Rimi Eesti logistikakeskuse operatsioonide juht Heigo Paglant. Kuidas toimus kolimine, miks osteti ära Rimile seni logistikateenuseid pakkunud HAVI Logistics jpm, saates pikem alt räägitaksegi. Saatejuht on Tõnu Tramm, „Logistikauudised eetris“ saatesarja toob kuulajateni Laomaailm. Foto: Raul Mee Fotol: Heigo Paglant