Teise mätta otsast

Episodios

• 
  Teise mätta otsast 11.10.2026 48m

  Eest noorte kuritegevus on väiksem kui kümmekonna aasta eest, kuid siiski tõusuteel. PISA testi põhjal on needsamad noored samas maailmas ühed nutikamad.
• 
  Teise mätta otsast. Rändeekspert Nastja Pertsjonok ja pagulastaustaga Celal Yildirim 27.09.2026 52m

  Lõimumisest räägitakse sageli numbrite, programmide ja poliitika keeles, kuid selle taga on alati ka inimeste päris kogemused – nii kuuluvustunne kui kõrvalejäämine, uute alguste võimalikkus ja samas ka haprus.
• 
  Teise mätta otsast. Psühholoog Dagmar Kutsar ja töötukassa arendusjuht Cathy Vivien Vahi 13.09.2026 47m

  Eesti noorte koolikohustus pikenes 18. eluaastani ja kõrgkoolid said rekordarvu sisseastumisavaldusi. Samas võtab tehisaru ära terve rea algajatele mõeldud töökohti ja kinnisvara on üha kallim. Kui kerge või raske on Eestis selle kõige valguses oma elu alustada?
• 
  Teise mätta otsast. Sotsioloog Margit Keller ja tarbimispsühholoog Ivar Soone 24.05.2026 51m

  Meie ümber on üha enam reklaami, mis kutsub üles midagi uut ostma. Samas koguvad vaikselt populaarsust paranduskeldrid ja laineid lööb KonMari minimalism. Kui palju asju me tegelikult enda ümber vajame?
• 
  Teise mätta otsast. Kohapärimuse-uurija Lona Päll ja geograaf Taavi Pae 10.05.2026 52m

  Maamärgid võivad olla looduslikud objektid – rändrahnud, kanjonid või puu tänavanurgal, mille järgi me teame, et oleme peaaegu koju jõudnud. Teisalt on maamärgid ka ikoonilised ehitised, mis sümboliseerivad kindlat paika. Näiteks Eiffeli torn Pariisis, Golden Gate'i sild San Fransiscos või Tallinna kilukarbisiluett. Ühest küljest on maamärgid väga praktilised – neid nähes saab end positsioneerida, teisalt võib neil olla ka sügavam tähendus.
• 
  Teise mätta otsast. Jurist Lee Raudsepp ja semiootik Tiit Remm 26.04.2026 48m

  Avalikud ruumid on kohad, mis on ühiselt kasutatavad ja kõigile ligipääsetavad – näiteks tänav, park, rand või raamatukogu. Inimesed saavad seal vabalt liikuda, olla ja suhelda. Teisalt kehtivad seal ka ühised normid.
• 
  Teise mätta otsast. Keskkonnasotsioloog Bianka Plüschke-Altof ja maastikuarhitekt Kadri Maikov 12.04.2026 50m

  Eesti linnaveertelt leiab endiselt nõukaaegseid datšasid ja linnasüdamed täituvad kogukonnaaedadega. Samas mängivad lapsed üha vähem õues, mullal ja murul.
• 
  Teise mätta otsast. Ööuurija Karin Leivategija ja DJ ning pidude korraldaja Robert Kähr 29.03.2026 51m

  Ööelu võib tähistada muusikat, tantsu ja pidu, aga seda mõistet saab vaadelda ka laiemalt – kui ruumi, kus kohtuvad võõrad, sünnivad subkultuurid ja tekivad viisid koosolemiseks; kui aega, mil linn näitab oma teist nägu.
• 
  Teise mätta otsast. Folklorist Marju Kõivupuu ja matusekorraldaja Tarko Tuisk 15.03.2026 53m

  Tänapäeval peaks inimene jääma justkui igavesti nooreks ja surma mainimine tekitab sageli ebamugavust. Teisalt on just surm see, mis meedias klikke ja ühismeedias tähelepanu toob.
• 
  Teise mätta otsast. Spordiloolane Kaarel Antons ja liikumisõpetaja Raido Rebane 01.03.2026 52m

  Olümpiamängud on ühest küljest maailma suurim spordipidu, teisalt ulatub olümpia tähendus ja mõju ammu kaugemale pelgalt sportlikust pingutusest, medalitest ja rekorditest. Ajaloo jooksul on olümpiamängud kandnud endas kord rahvaste ühendamise lootust, kord poliitilisi pingeid, kord lihtsalt suurt unistust olla parem inimene.
• 
  Teise mätta otsast. Kirjandusloolane Kristi Metste ning inimeste ja inimruumi häälestaja Epp Adler 15.02.2026 51m

  Sõber, sõprus, sõbralikkus on sõnad, mida saab öelda kergelt, aga mille tähendus võib olla sootuks mitmekihilisem. Mõni sõprus tuleb ellu ootamatult, mõni sõprus kasvab vaikselt ja aeglaselt. Mõni sõber jääb alles ka siis, kui ümbritsev muutub, ja on sõpru, kes ongi sõbrad mõnel kindlal ajahetkel. On sõpru, kellega jagatakse lugusid ja tundeid, ja on neid, kelle kõrval võib lihtsalt vaikida.
• 
  Teise mätta otsast. Kunstnik Mark Antonius Puhkan ja geoloogist fotograaf Peeter Paaver 01.02.2026 51m

  Teadus on inimeste teadvuses midagi ranget, tõsist ja täpset. Kunst seevastu on tõlgendustele avatud ja seal näib justkui kõik lubatud.
• 
  Teise mätta otsast. Maastikuarhitekt Sirle Salmistu ja meediapädevuse teadur Maia Klaassen 18.01.2026 52m

  Maailm muutub üha nutikamaks ja uued teenused kujundatakse digipädevale inimesele võimalikult mugavaks. Samal ajal püsib Eestis visalt kujutelm digipelglikust pensionärist ja alates 75. eluaastast jäävad inimesed kõrvale näiteks küsitlusuuringutest.
• 
  Teise mätta otsast. Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm ja lastekirjanik Anti Saar 04.01.2026 48m

  Pipi Pikksukk, karupoeg Puhh, Harry Potter, muumid ja Alice, kes läbi küülikuaugu imedemaale sattus – need on vaid mõned maailma kõige kuulsamatest lasteraamatute tegelastest. Sipsik, mereröövli tütar Arabella, Sirli, Siim ja Lotte on vaid mõned tegelased, kelle seiklustele on kaasa elanud paljud eesti lapsed.
• 
  Teise mätta otsast. Semiootik Maarja Ojamaa ja kultuuriajakirjanik Valle-Sten Maiste 21.12.2025 49m

  Eesti inimesed külastasid mullu teatrit enam kui miljon korda ja tänavusel raamatuaastal saab kirjandus meedias ohtralt tähelepanu. Samal ajal arutletakse suisa Riigikogu infotunnis selle üle, kellel sobib Eesti Rahva Muuseumis avalikult esineda.
• 
  Teise mätta otsast. Rahvastikuteadlane Liili Abuladze ja kasvatuspsühholoog Merilin Mandel. 07.12.2025 47m

  Eesti koos teiste Euroopa riikidega seisab juba ammu silmitsi olukorraga, kus sündimus järjest väheneb. Sotsiaalministeerium leidis tänavuses analüüsis, et enamik Eesti noori tahab lapsi saada, kuid neid sünnib erinevatel põhjustel siiski järjest vähem.
• 
  Teise mätta otsast. Ajaloolane Ulrike Plath ja kliimateadlane Velle Toll 23.11.2025 51m

  Läinud aasta oli senise mõõtmisajaloo kõige soojem. Seejuures on Euroopa kõige kiiremini soojenev maailmajagu. Seisame üha enam silmitsi põudade, üleujutuste, tulvavihmade ja äärmuslike temperatuurikõikumistega.
• 
  Teise mätta otsast. Spordivõistluste korraldaja Indrek Kelk ja keskkonnakaitsja Peep Mardiste 09.11.2025 52m

  Suured spordivõistlused annavad inimestele palju. Nii lemmikutele kaasa elamine kui ka ise spordi tegemine pakub võimalust tunda tõeliselt suuri tundeid. Teisalt, nende võistluste korraldamine toob kaasa palju logistikat, energiakulu, taristu korrashoiu või suisa rajamisega seotut.
• 
  Teise mätta otsast. Ühiskonnateadlane Marju Lauristin ja haridusteadlane Margus Pedaste 26.10.2025 47m

  President Alar Karis rõhutab pea igas kõnes, kuidas eestlased on tark ja haritud rahvas. Tema algatusel kogub Eesti koolides vaikselt hoogu ka TI-hüpe.
• 
  Teise mätta otsast. Kogukondade uurija Dagmar Narusson ja kogukondade arendaja Veiko Soo 12.10.2025 52m

  Kogukonnad seovad inimesi kokku justkui nähtamatute niitidega. Niidistikuks võib olla ühine kodukoht, hobi, lemmikmuusika või hoopis kõik kolm korraga.