Äripäeva raadio

Osad

• 
  25.09.26 Äripäeva juhtimiskool: mida sa õpid neilt, kes teevad nagu sina? 25.09.2026 45min

  Juht ei saa oma rollist tulenevalt end alati ausalt avada, kuigi pea võib infost plahvatada. Ka võib kinni jääda endasarnaste inimeste või sektori mulli, mis pidurdab arengut ja uute vaatenurkade avastamist. Saates räägivad koolitaja ja autor Aira Tammemäe ning kommunikatsioonijuht Meelis Kompus juhtimisüksindusest, isiksusetüüpidest, mõtete võrdlemisest ja sellest, ja mis ootab juhte ees Tuumikus, uues juhtide võrgustikus. Ja mis vähemalt sama oluline – saame teada, et Tuumik aitab äri ka teha. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Äripäev, fotol vasakult Aira Tammemäe, Meelis Kompus
• 
  25.09.26 ST | Soraineni sagedus. Omavalitsustel avaneb võimalus püüda kinni uus investeerimislaine 25.09.2026 41min

  Andmekeskuste investeeringute Eestisse jõudmine ei sõltu üksnes riigi energiapoliitikast. Määravaks võib saada see, kas kohalikud omavalitsused suudavad kiiresti välja pakkuda sobivad asukohad, korraldada menetlusi paralleelselt ning selgitada kogukonnale suure digitaristu projektiga kaasnevaid positiivseid külgi. Just praegu on parim aeg n-ö rongile hüpata, sest hiljutised Google’i megainvesteeringud Soome on toonud ka Eesti rohkem välisinvestorite huviorbiiti. Soome ja Rootsi edulugu tugineb majanduspoliitikal, mille vundamenti on laotud üle kahekümne aasta, kuid Eestilgi on omad trumbid varuks. Septembri „Soraineni sageduse“ saates räägime AI-tööriistade järjest kasvava kasutusega seotud suurenevast nõudlusest andmekeskuste järele; sellest, kuidas mõjutab Soome andmekeskuste buum meie elektrihindasid ja tööjõuturgu; kas Eesti peaks kiirendama andmekeskuste ehitamist või pigem rõõmustama, kui neid rajatakse mujale, ning seotud väärtus- ja kulude-tulude dilemmadest nii tarbija, ettevõtja kui ka riigi seisukohast. Saatekülalised on Greenergy Data Centers suurkliendi segmendijuht Martin Rungi ning Soraineni kinnisvara- ja ehitusvaldkonna juht partner Paul Künnap. Saadet juhivad Soraineni vandeadvokaadid Mario Sõrm ja Robin Teever. Loe andmekeskuste teemal lähemalt ka Paul Künnapi artiklitest: Paul Künnap: andmekeskuste arendamisega tuleb tegeleda täna ja Paul Künnap: miks tehakse andmekeskused Soome ja mitte Eestisse? Fotol: Soraineni vandeadvokaat Mario Sõrm, Greenergy Data Centers suurkliendi segmendijuht Martin Rungi, Soraineni kinnisvara- ja ehitusvaldkonna juht partner Paul Künnap, Soraineni vandeadvokaat Robin Teever. Foto: Andres Laanem
• 
  24.09.26 Teabevara tund. Täitemenetlus muutub: uued reeglid võlgnikele, sissenõudjatele ja kohtutäituritele 24.09.2026 39min

  Täitemenetlus puudutab nii võlgnikke, sissenõudjaid kui ka kohtutäitureid ning kavandatavad seadusemuudatused toovad sellesse valdkonda mitmeid täpsustusi. Millised muudatused on plaanis ja mida need võiksid tähendada igapäevases täitemenetluses? „Teabeva tunnis“ räägime muu hulgas sellest, mis saab täitemenetlusest võlgniku surma korral, kuidas muutuks kohtutäituri tegevuse peale kaebamine ning millistel juhtudel võiks kohtutäitur piirata võlgniku juurdepääsu tema kohta tehtud päringute infole. Samuti vaatame lähemalt kohtutäituri tasude ja täitekulude arvestust erinevates olukordades, kinnisasja sundtäitmisega ühinemist ning seda, kuidas täpsustatakse kohtutäituri tekitatud kahju hüvitamise, andmevahetuse ja järelevalve reegleid. Juttu tuleb ka sellest, mida peaksid sissenõudjad ja ettevõtted muudatuste võimalikuks jõustumiseks oma tegevuses arvestama ning milliseid täitemenetluse valdkondi kavandatav eelnõu ei muuda. Stuudios on advokaadibüroo Lindeberg partner ja vandeadvokaat Kardo Karon. Saadet juhib teabevara vanemtoimetaja Eve Noormägi. Fotol advokaadibüroo Lindeberg partner ja vandeadvokaat Kardo Karon. Autor: Andres Laanem
• 
  24.09.26 ST | Ettevõtlik Tallinn. AI teeb ettevõtte loomise lihtsaks, aga kes selle toote ära ostab? 24.09.2026 28min

  „Ettevõtlik Tallinn“ sisuturundussaate 7. osas uurime, mida on alustaval ettevõtjal tänapäeval tegelikult vaja olukorras, kus tehisaru ja uued tehnoloogiad võimaldavad idee üha kiiremini tooteks vormida ning ettevõtte loomine on lihtsam kui kunagi varem. Hea idee üksi siiski edu ei taga. Tallinna Ettevõtlusinkubaatori juhatuse liige Eve Peeterson ja programmijuht Nele Plutus räägivad, miks jäävad alustavad ettevõtjad endiselt hätta kliendi leidmise, müügi ja oma idee valideerimisega, millal tasub inkubaatorisse tulla ning kas avaliku raha toel ettevõtluse toetamine võib muuta alustaja ka liiga mugavaks. Juttu tuleb ka noorte ettevõtlusest, AIst ja vibe-koodimisest ning Tallinna ambitsioonist kasvatada ettevõtlusinkubaatorist rahvusvaheliselt tuntud stardiplatvorm ja kujuneda Põhjamaades tuntud kohaks, kuhu tullakse ettevõtet alustama. Saadet juhib Lauri Toomsalu. Fotol: Tallinna Ettevõtlusinkubaatori juhatuse liige Eve Peeterson ja programmijuht Nele Plutus Foto: Merlin Zuzjonok
• 
  23.09.26 Triniti eetris. Tartu taevasse võib tekkida Euroopa esimene reguleeritud drooniliiklus 24.09.2026 42min

  Tartu õhuruumi võib tekkida Euroopa esimene liiklussüsteem mehitamata õhusõidukitele. Lennundusklastri juhatuse liige ja TrackDeep asutaja Andy Viikmaa usub, et kui plaan realiseerub, võidaksid sellest kõik. "Kõik osapooled on väga entusiastlikud ja me tõesti loodame, et see plaan õnnestub. Kui see ülelinnaline kontrollitud õhuruum Tartusse tekib, siis see annab väga suure eelise," rääkis Viikmaa. "Muidugi on ka kitsaskohti ja me peame aru saama, et see ei juhtu homme, aga me eeldame, et see saab teoks paari aasta jooksul," lisas Viikmaa. Liikluskorraldus tudengilinna õhuruumis saaks toimuda tänu U-space süsteemile. See on spetsiaalselt droonidele mõeldud õhuruum, kus liiklust korraldatakse digitaalsete teenuste abil. "Sisuliselt tähendab see seda, et meil on võimalik liikmesriikides kehtestada üks piirkond, kus me tahame detailsemalt ära reguleerida, kuidas meil droonid õhuruumis toimetavad," rääkis Triniti advokaat Kristena Kutti. "See võimaldab hästi dünaamilist liikumist. Näiteks kui on vaja mingisugune meditsiiniline pakk ühest kohast teise toimetada," lausus ta. Veel tuli saates juttu droonidest, mis tolmendavad, Riigikantselei drooni teekaardist ja sellest, kellele kuulub õigus, kui naabrimehe droon lendab akna taga. Saadet juhtis Joonas-Hendrik Mägi. Foto autor: Liis Treimann.
• 
  22.09.26 Võitjate põlvkonnad: Oma maitset ja kõhutunnet usaldav pereäri tõmbab ligi ka järgmist põlvkonda 22.09.2026 41min

  Kui Liina ja Lauri Treimann 2017. aastal aja maha võtta otsustasid, kujunes paus oodatust märksa lühemaks. Ühisest kirest mööbli ja sisekujunduse vastu sündis Treimann Mööbel & Disain, mille juhtimisel usaldavad nad tänaseni palju oma maitset ja kõhutunnet. Üheksa aastat hiljem on pereettevõte põimunud Treimannide igapäevaeluga väga tihedalt. Liina ja Lauri räägivad, kuidas nad abikaasade ja äripartneritena teineteist tasakaalustavad, millised julged valikud on end õigustanud ja kuhu tahaksid nad veel jõuda. Vestluses lööb kaasa ka 19-aastane Jens Harald, kes on pereettevõttega koos üles kasvanud ja vaatab selle tegemisi juba järjest enam järgmise põlvkonna pilguga. Saadet „Võitjate põlvkonnad“ juhib Kristel Viitmann. Pildil Liina, Lauri ja Jens Harald Treimann. Foto: Äripäev
• 
  22.09.26 Cleantech: Euroopa tahab elektri osakaalu tarbimises 2040. aastaks kahekordistada 22.09.2026 42min

  Euroopa Komisjoni uus tegevuskava näeb ette, et elektri osakaal Euroopa energiatarbimises kasvab praeguselt 23 protsendilt 46 protsendile. Selleks peab elekter muutuma tööstusele ja majapidamistele fossiilkütustest kättesaadavamaks ning elektrivõrk uute investeeringutega sammu pidama. Euroopa elektrifitseerimise üks keskseid probleeme on praegu elektri hind võrreldes fossiilkütustega, rääkis “Cleantechi” saates Euroopa Komisjoni Eesti esinduse poliitikavaldkonna juht Helena Braun. Elektriline lahendus võib küll energiat märksa tõhusamalt kasutada, kuid kui elekter ise on tarbijale kallis, ei anna see ettevõttele või majapidamisele piisavat põhjust gaasist või muust fossiilkütusest loobuda. Seetõttu ei käi Euroopa elektrifitseerimise arutelu ainult uute elektrijaamade üle. Sama olulised on maksud ja võrgutasud ning küsimus, kuidas on energia lõpphind tarbija jaoks kujundatud. Braun toob saates välja, et osa neist otsustest ei ole Euroopa Komisjoni, vaid liikmesriikide käes. See tähendab, et elektrifitseerimise tempo võib riigiti olla väga erinev. Euroopa tasandil saab luua üldise raamistiku ja suunata investeeringuid, kuid näiteks see, kuidas maksustatakse elektrit ja gaasi või millised kulud pannakse elektri hinna sisse, sõltub paljuski riiklikest otsustest. Teine suur küsimus on elektrivõrk Ettevõte võib küll olla valmis oma tootmist elektrifitseerima, kuid vajalikku võrguühendust ei pruugi kiiresti saada. Sellisel juhul ei piisa ka ettevõtte valmisolekust investeerida ega sellest, et turul on olemas vajalik tehnoloogia, viitas Braun murekohale. Elektrivõrgu arendamine muutub seetõttu järjest enam ka konkurentsivõime küsimuseks. Tööstusinvesteeringute puhul ei ole oluline ainult elektri hind, vaid ka see, kas piisav võimsus on õigel ajal ja õiges kohas olemas. Brauni sõnul tuleb elektrifitseerimise puhul vaadata sektoreid eraldi. Transpordis tähendab see eelkõige elektriautosid ja laadimistaristut, hoonetes soojuspumpasid ning tööstuses võimalust asendada osa fossiilkütustel töötavaid protsesse elektriliste lahendustega. Tööstuse puhul ei ole üleminek siiski kõikjal ühesugune. Mõne protsessi elektrifitseerimine on juba praegu tehniliselt üsna lihtne, teiste puhul on vaja uusi tehnoloogiaid või väga suuri investeeringuid. Ettevõtte jaoks määrab otsuse lõpuks see, kas uus lahendus on konkurentsivõimeline ka pikema aja jooksul. Samas oleme endiselt olukorras, kui elektrifitseerimine tähendab ettevõttele kõrgemaid kulusid kui fossiilkütuste kasutamine, on keeruline eeldada, et tööstus teeb vajalikud investeeringud üksnes kliimaeesmärkide pärast. Fossiilkütuste väiksem kasutamine tähendaks ikkagi Euroopale ka väiksemat sõltuvust imporditavast energiast. Ukraina sõja järel on energia päritolu ja varustuskindlus muutunud palju otsesemalt majandus- ja julgeolekupoliitika küsimuseks. Pikemalt sellest, millised võimalused ja probleemid tekivad elektrifitseerimisest Eesti jaoks ning mida peab muutma, et puhtama elektri olemasolu jõuaks ka tegelikult tööstuse, transpordi ja kodude energiakasutusse saab kuulata juba "Cleantechi" saatest. Saadet juhib Mart Valner. Fotol Helena Braun. Foto: Andres Laanem
• 
  22.09.26 ST | Küberruum. Eksperdid: ettevõtte küberturvalisus algab juhist 22.09.2026 46min

  Eesti inimesed kaotasid mullu petturitele 31 miljonit eurot ehk ligi kolm korda rohkem kui aasta varem ning RIA hinnangul jätkub tänavu üldjoontes sama suund. Samal ajal muutuvad pettused üha usutavamaks ja professionaalsemaks ning ettevõtete kaitsmisel ei saa loota üksnes töötajate tähelepanelikkusele, rääkisid eksperdid Äripäeva raadio sisuturundussaates „Küberruum“. RIA küberturvalisuse analüütiku Helena Jürgensoni sõnul algab ettevõtte küberturvalisus juhist. Juht peab infoturberiske käsitlema samamoodi nagu teisi äririske ning looma ettevõttes keskkonna, kus turvalisus ei ole ainult IT- või infoturbejuhi ülesanne. Kui juhtkond turvanõuetesse tõsiselt ei suhtu, kandub sama suhtumine edasi ka töötajatele. Seda, miks ei saa kogu vastutust panna töötajale, näitab ka Phishbite’i kaasasutaja Urmo Keskeli toodud statistika. Töötajatest, kellele Phishbite on saatnud vähemalt kümme õngitsussimulatsiooni, on 66% vähemalt korra eksinud. Keskeli sõnul võivad õnge minna ka kogenud IT- ja infoturbejuhid, sest sageli määrab tulemuse hetk, mil sõnum inimeseni jõuab – näiteks kiire tööpäev või olukord, kus petukiri seostub mõne päriselt oodatud tegevusega. Suur osa pettustevastasest võitlusest toimub aga inimese jaoks märkamatult. Elisa digiturvalisuse tootejuhi Ivar Tennokese sõnul blokeerib operaator kümneid tuhandeid petusõnumeid kuus ning enne Ukrainas tegutsenud petukõnekeskuste sulgemist ulatus petukõnede arv miljoniteni kuus. Sedamööda, kuidas petturid oma võtteid arendavad, peavad ka kaitsemeetmed muutuma üha kiiremaks ja tehnoloogilisemaks. Ettevõtete jaoks võivad ühe õnnestunud pettuse tagajärjed olla väga rängad. Jürgenson tõi näiteks kevadise juhtumi, kus Pärnumaa ettevõte kaotas võltsitud arve tõttu 1,6 miljonit eurot. Selliste pettuste puhul võivad kurjategijad kompromiteerida ettevõtte või tema partneri meilikonto, jälgida suhtlust ning sekkuda sobival hetkel, saates võltsitud arve või muudetud makseandmed. Üha enam kasutatakse pettusteks ka uusi kanaleid ja tehnoloogiaid. Saates räägitakse muu hulgas Teamsi kaudu tehtud petukatsetest, QR-koodidest ning sellest, kuidas tehisintellekt aitab luua korrektses eesti keeles petukirju ja väga tõetruusid võltsveebe. Samuti võivad petturid kasutada ettevõtete veebilehtedel ja sotsiaalmeedias avalikult kättesaadavat infot, et valida sobiv sihtmärk ja muuta pöördumine usutavamaks. Praktiliste soovitustena räägitakse saates ligipääsuõiguste piiramisest, kaheastmelisest autentimisest, tarkvara korrapärasest uuendamisest, paroolihaldurite kasutamisest ning töötajate järjepidevast koolitamisest ja testimisest. Ekspertide sõnul ei ole võimalik pettuseriski täielikult kaotada, kuid tehniliste lahenduste, läbimõeldud tööprotsesside ja inimeste teadlikkuse koosmõjul saab vähendada märgatavalt ohtu, et üks eksimus toob ettevõttele tõsiseid tagajärgi. Saates on külas RIA analüüsi- ja ennetusosakonna küberturvalisuse analüütik Helena Jürgenson, Elisa digiturvalisuse tootejuht Ivar Tennokese ja Phishbite’i kaasasutaja Urmo Keskel. Vestlust juhib Elisa meediasuhete juht Sigrid Hiis. Fotol: Elisa digiturvalisuse tootejuht Ivar Tennokese, RIA analüüsi- ja ennetusosakonna küberturvalisuse analüütik Helena Jürgenson ja Phishbite’i kaasasutaja Urmo Keskel. Foto: Elisa
• 
  21.09.26 Äri ja tehnoloogia. Miks vajab AI-buum nii palju elektrit, kiipe ja taristut? 21.09.2026 45min

  AI-buumi üks külg on füüsiline taristu, millel tehisintellekt töötab. Ka Eesti saab peagi laieneva andmekeskuse näol täiesti uues mastaabis tehisaru arvutusvõimsust. "Äri ja tehnoloogia" saates räägime, miks vajab AI-buum nii palju elektrit, kiipe ja taristut, milline on AI andmekeskuste majanduslik väärtus ja mis võimalus on AI-arvutusvõimsuse võidujooksus Eestil. Teemat avavad andmekeskusi arendava Tensor Estate kaasasutaja Martin Salo ning TalTechi IT-teaduskonna dekaan Gert Jervan. Vestlust suunab Äritehnoloogia.ee juht Indrek Kald. Pildil Martin Salo ja Gert Jervan. Foto: Indrek Kald
• 
  21.09.26 ST | Minu karjäär. VKG personalidirektor: tuleviku tööstuses on kullahinnaga inimesed, kes näevad numbrite taga lugu 21.09.2026 37min

  Millised inimesed on tuleviku tööstuses tõeliselt kullahinnaga ja kuidas leida oma koht ettevõttes, kus on ligi 250 erinevat ametit? Saates räägivad Viru Keemia Grupi (edaspidi VKG) personalidirektor Kaija Teemägi ja personalipartner Sofja Kurganova sellest, kuidas tehnoloogia ja andmed on muutnud nii tootmistööd kui ka inimestele esitatavaid ootusi. Juttu tuleb praktikast kui võimalusest tööstusvaldkonnaga tutvust teha ja sinna siseneda, inimese ja töö kokkusobivuse hindamisest ning sellest, miks CV üksi ei näita, millised hoiakud ja oskused kandidaadil on. Samuti räägitakse sellest, kuidas tänapäevane tööstus vajab üha enam inimesi, kes oskavad lisaks numbrite jälgimisele märgata nende taga seoseid, prognoosida muutusi ja mõista tervikpilti. Saates tuleb juttu ka VKG õppekeskusest, kus kogenud töötajad annavad oma teadmisi edasi noorematele ja noored aitavad omakorda seniseid protsesse värske pilguga uuendada. Arutletakse, miks on tuleviku töötaja puhul erialaste teadmiste kõrval üha olulisemad uudishimu, analüütilisus, õppimisvõime ja valmisolek tehnoloogia arenguga kaasa minna. Sisuturundussaadet juhib Mikk Orglaan. Pildil vasakult: Kaija Teemägi ja Sofja Kurganova. Autor: Merlin Zuzjonok
• 
  18.09.26 Tervisetark. AI võib aidata arstivisiidiks paremini valmistuda 18.09.2026 46min

  AI abil migreeni kohta infot otsiv patsient võib enne arsti vastuvõttu oma probleemi paremini läbi mõelda ja konsultatsioonis aktiivsemalt kaasa rääkida, leiab Confido Meditsiinikeskuse neuroloog prof Toomas Toomsoo. Ta lisab, et sobiva ravi leiab siiski arst, kes erinevalt AIst oskab arvestada konkreetse inimese tervise eripäradega. Tervisetarga saates räägime, kuidas arst patsiendile sobivat migreeniravi valib ja millal saab öelda, et ravi on andnud hea tulemuse. Näiteks toob Toomsoo patsiendi, kelle peavalupäevade arvu õnnestus 17–18 päevalt vähendada kuuele päevale kuus ja ta oli väga õnnelik. Mõne teise jaoks on aga ka kuus valupäeva väga palju ja ka siis otsitakse võimalusi nende päevade arvu vähendamiseks. Juttu tuleb ka sellest, miks üks ravim ei pruugi kõigile sobida, milliseid ravivõimalusi tänapäeval leidub, kuidas aitab peavalupäevik ravi mõju hinnata ning miks võib liiga sage valuvaigistite tarvitamine hakata ise peavalu põhjustama. Saadet juhib Violetta Riidas. Pildil prof Toomas Toomsoo Pildi autor Violetta Riidas
• 
  24.08.26 Äri ja tehnoloogia. Miks õppida programmeerimist, kui kõik juba vaibkoodivad? 18.09.2026 46min

  Tehisaru toob muutusi paljudesse valdkondadesse ja suurele osale ettevõtetest. Kuidas inimesed end harivad ja töötavad, kuidas ja kellele uusi tooteid-teenuseid luuakse, see näeb üsna pea tänasega võrreldes vägagi teistmoodi välja. Millised on muutused tehnoloogiaettevõtetes? Mis oskustega töötajaid on vaja ja kuidas neid leida? Mis tooks Eesti IKT-sektorisse juurde uusi inimesi oma kogemuste ja teadmistega, sealjuures n-ö karjääripöörajaid? Milline roll on siin tehnoloogiaharidusel ja kuidas õpe tehisaru mõjul muutub? Ning kui üha rohkemad meist niigi vaibkoodivad, miks veel õppida programmeerimist? Neil teemadel räägime tehnoloogiakooli //kood tegevjuhi Lauri Haava ning IT-ettevõtja ja nimeka tehnoloogiajuhi Agur Jõgiga. Saadet juhib Äritehnoloogia juht Indrek Kald. Pildil Lauri Haav ja Agur Jõgi. Foto: Indrek Kald
• 
  18.09.26 ST | Energiakool. Milline on läheneval talvel meie elektriarve? 18.09.2026 38min

  Külma hooaja lähenedes kerkib taas küsimus, milliseks võivad kujuneda talvised elektrihinnad ja mida saab inimene ise oma elektrikulude juhtimiseks teha. Kuigi Lähis-Ida konfliktist mõjutatud gaasihind ja Põhjamaade madalad hüdroreservid lisavad turule ebakindlust, ei saa talve hinda ette ennustada. Seetõttu tasub lähtuda eelkõige enda tarbimisest ja riskitaluvusest, rääkisid Alexela erakliendi segmendijuht Ester Ausmees ja energiakaubanduse juht Kalvi Nõu sisuturundussaates „Energiakool“. Ausmehe sõnul tasub enne talve alustuseks vaadata tagasi möödunud küttehooajale. „Mina soovitaksin küsida endalt, kas eelmisel talvel olid minu elektriarved minu jaoks okeid. Ma arvan, et sealt pealt saab juba päris hästi edasi minna,“ ütles Ausmees. Alexela energiakaubanduse juhi, Kalvi Nõu sõnul mõjutavad praegu elektrituru väljavaadet muu hulgas Lähis-Ida konflikti tõttu tõusnud gaasihind ja Põhjamaade madalad hüdroreservid. Viimased pole pärast eelmist külma talve piisavalt taastunud, mistõttu on turul vähem soodsat hüdroenergiat. Ausmees ja Nõu soovitavad lähtuda otsuste tegemisel enda tarbimisest, mitte naabri valikust või üksikust turuprognoosist. „Emotsiooni pealt tehtud otsus ei pruugi olla hea, aga kalkuleeritud otsus võib anda meelekindluse,“ võttis Nõu kokku. Saatejuht on Brent Pere. Fotol: Kalvi Nõu, Alexela energiakaubanduse juht Foto: Alexela
• 
  17.09.26 Kinnisvaratund: Arhitektuuriajaloolane Estonia laiendamisest: muinsuskaitse käitub ebaeetiliselt, laemaal tuleb katta 17.09.2026 49min

  "UNESCOga suhtlemine on minu silmis olnud väga ebaeetiline, avalikkust on desinformeeritud, et kohe-kohe vistakse välja... Isegi sellist mõtet ei ole üheski UNESCO kirjas märgitud," kritiseeris muinsuskaitse tegevust arhitektuuriajaloo ja -teooria doktor ning Estonia teatri Uue Turu ala detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostaja Karin Hallas-Murula. Saates "Kinnisvaratund" rääkis Hallas-Murula Estonia teatri juurdeehituse variantidest lähemalt, ent ka nende mõjudest ning võimalustest Ta avas ka teatri laiendusega seotud vaidluse tagamaid ning arutles Stalini-aegse pärandi ja selle üle, mida sellega teha. Küsis arhitektuuri- ja linnaplaneerimise ajaloolane Siim Sultson. Fotol on arhitektuuriajaloo ja -teooria doktor ning Estonia teatri Uue Turu ala detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostaja Karin Hallas-Murula. Foto autor: Siim Sultson
• 
  16.09.26 Ükssarvikute kasvulava. Eesti idusektor​i visioon 2035: rõhk on ​(järel​)kasvul 16.09.2026 48min

  Eesti start-up-ökosüsteem on jõudnud etappi, kus seniste eduetappide ja edetabelikohtade kõrval otsitakse ühist pikaajalist sihti, räägiti Äripäeva raadios. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi idusektori valdkonnajuhi Liisi Kirchi ja Startup Estonia juhi Vaido Mikheimi kinnitusel valmib avaliku ja erasektori koostöös idusektori visioon aastaks 2035. Liisi Kirchi sõnul on visioonidokumendi eesmärk koondada ökosüsteemi osapooled ja leppida kokku ühised prioriteedid. “Näen, et see sama visioonidokument võiks sektori osapooli regulaarselt kokku tuua, et saaksime arutada ja vaadata, kus me hetkel oleme ning kuhu liigume. Kui mingi asi hakkab minema kreeni, saame reageerida piisavalt kiiresti,” selgitas Kirch. Raadiosaates “Ükssarvikute kasvulava” tuli jutuks iduettevõtluse järelkasvu toetamine alates koolipingist, teaduspõhise süvatehnoloogia arendamine ning kohalike ettevõtjate panus ühiskonda. Samuti arutleti selle üle, kuidas tehisaru ja vibe coding ehk tehisaruga koodi kirjutamine muudavad idufirmade ärimudeleid ja töötajate vajadust. Lisaks avasid külalised plaanitava Nordic Inc-i koostöö tagamaid, mille siht on ühtlustada andmeruumi ja ärikeskkonda Põhjamaadega. Vaido Mikheimi sõnul on tihedam piirkondlik koostöö möödapääsmatu: “Mõtleme ühiselt, kuidas me saame seda sektorit kasvatada, sest selle arvel võidavad ka teised sektorid.” Saadet juhtis Tarmo Virki. Pildil: Vaido Mikheim, Liisi Kirch, Tarmo Virki. Allikas: Äripäev
• 
  16.09.26 Finantsuudised fookuses. Eesti majandus rühib taas ülesmäge, kuid riigivõlg ja tehisaru sunnivad mänguplaani muutma 16.09.2026 46min

  Eesti majandus näitab taas kasvumärke, kuid taastumist ei saa kirjutada ainult meie enda tubliduse arvele, leidsid asjatundjad Äripäeva raadios. Äripäeva raadiosaates “Finantsuudised fookuses” rääkisid Eesti Panga rahapoliitika ja majandusuuringute osakonna juht Rasmus Kattai ja Arenguseire Keskuse ekspert Olavi Miller, et majanduse kasvuhoog tuleb nii tugevamatelt välisturgudelt kui ka riigi kulutustest. Samal ajal sõltub järgmine kasvufaas sellest, kas ettevõtted suudavad investeerida, tootlikkust kasvatada ja tehisintellekti päriselt tööle panna. Rasmus Kattai sõnul oleme pärast keerulisi aastaid liikumas tagasi pikemaajalisele kasvutrajektoorile. Olavi Miller märgib aga, et osa Eesti paremast käekäigust tuleb sellest, et Soomel, Rootsil ja Leedul läheb paremini. See tõstatab küsimuse, kui palju peegeldab praegune kasv Eesti enda tugevnenud konkurentsivõimet. Äripäeva raadiosaates arutati põhjalikult ka riigivõla kiiret kasvu. Kattai sõnul muutub probleem teravamaks iga järgmise kriisiga, sest majanduse toetamiseks tuleb taas laenata. Samal ajal võib osa kaitsekuludest kujuneda Eesti jaoks võimaluseks, kui raha ei lähe üksnes imporditud varustusele, vaid aitab arendada droone, autonoomseid süsteeme, sensoreid ja muud ekspordivõimelist kaitsetehnoloogiat. Saate üheks keskseks teemaks kujunes tehisintellekt. Kattai hinnangul võib AI-d võrrelda uue tiigrihüppega, kuid üksnes tööriistade kasutuselevõtust ei piisa. Ettevõtted peavad muutma protsesse, juhtimist ja töökorraldust ning arvestama, et enne tootlikkuse kasvu võib tehisintellekti kasutuselevõtt nõuda märkimisväärseid investeeringuid ja ajutiselt isegi tulemust halvendada. Juttu tuli ka tööturu muutumisest. Platvormitöö ei tähenda enam ainult kullereid ja sõidujagajaid: uuringu järgi teeb 46% küsitletud platvormitöötajatest seda veebipõhiselt, sageli spetsialistina välismaistele klientidele. See loob Eestile uusi teenuste ekspordi võimalusi, kuid tõstatab samal ajal ravikindlustuse, sotsiaalse kaitse ja tulevase pensioni küsimused. Saates räägiti veel inflatsiooni ja energiahindade väljavaatest, Euribori tõusust ning sellest, kui paindlikuks peaks muutuma Eesti tööturg. Saadet juhib Paavo Siimann. Fotol (vasakult): Olavi Miller, Paavo Siimann, Rasmus Kattai. Autor: Andres Laanem
• 
  16.09.26 ST | Kaupmehe eduvalem. Tehisintellekt poes: kuidas vähendada vargusi ja juhtida varusid targemalt 16.09.2026 45min

  Tehisintellekt jõuab üha enam kaupmehe igapäevatöösse, aidates vähendada kadusid ja käsitööd, tõhustada töökorraldust ning pakkuda kliendile mugavamat ostukogemust. Nixori ärijuht Asse Hang ja äriarenduse projektijuht Anton Martšenko räägivad saates, et tehnoloogiat ei tasu rakendada lihtsalt AI kasutamise pärast – kõigepealt tuleb aru saada, millist konkreetset äriprobleemi soovitakse lahendada. Saates selgitavad Hang ja Martšenko, kuidas saab tehisintellekti kasutada varguste ja muude kadude vähendamiseks ning iseteeninduskassade ja kaupluste olemasolevate kaamerasüsteemide targemaks muutmiseks. Samuti räägitakse sellest, kuidas AI aitab prognoosida nõudlust ja varusid ning millist rolli mängivad seejuures ettevõtte andmete kvaliteet ja erinevate süsteemide omavaheline ühendamine. Juttu tuleb ka sellest, kuidas muudab tehnoloogia kaupluste töötajate rolli, millised lahendused võivad lähiaastatel poodides tavapäraseks muutuda ning kuhu tasub kaupmehel piiratud investeerimisvõimaluste korral raha suunata, et tehnoloogia võimalikult kiiresti ära tasuks. Saadet juhib Eesti Kaupmeeste Liidu juht Nele Peil. Fotol: Nixori ärijuht Asse Hang, Kaupmeeste Liidu juht Nele Peil ja Nixori äriarenduse projektijuht Anton Martšenko Foto: Äripäev
• 
  09.09.26 Energiatund. Raivo Vare: eskalatsiooni pingestavad iraanlased. Trump üritab välja tagurdada 15.09.2026 38min

  Majanduseksperdi Raivo Vare sõnul on eskalatsioonioht Hormuzi väinas tõsine ning Iraan on suureks sõjaks valmistunud pidevalt. Seoses pingestuva olukorraga on kõrgem gaasi hind saabuval talvel paratamatu ning see saaks Vare sõnul langeda vaid siis kui sõda saaks läbi, mis pole aga tõenäoline. "Venelased on väidetavalt andnud iraanlastele üle raktiivmootoritega droonide võimekuse ning hiljuti olevat Iraan tankerit rünnanud ballistilise raketiga, mida on oluliselt raskem tõrjuda," toob Vare saates "Energiatund" näiteid Iraani sõjakatest sammudest. Ameerika Ühendriigid otsivad Vare sõnul jätkuvalt võimalusi olukorrast välja tagurdamiseks, mis pole aga lihtne. Hoopis tõenäolisem on aga see, et Ameerika Ühendriikide relvajõudude regionaalne väejuhatus CENTCOM on hoopis valmistunud sõjategevuseks aasta lõpuni. Väga ohtlikuks pretsedendiks peab Raivo Vare Iraani soovi kinnistada koostöös Omaaniga väina läbivate laevadele kehtestavat maksu. "Kui riik määrab läbisõidutolli nagu röövparun, loob see ohtliku pretsedendi. Nägime mõni aeg tagasi kuidas Indoneesia üritas sarnast asja kehtestada Malaka väinas, kes aga suruti ära." Ki nüüd sellised tollid läbi läheksid, oleks see innuustus ka teistele ja need hakkaksid Vare sõnul maailmakaubandust ja majandust kõvasti mõjutama ja inflatsiooni tagant tõukama. Saates räägib Vare veel kuivõrd suureks hindab ta teoreetilist võimalust, et ühiste pingutuste läbi Hormuzi väin ikkagi avatakse, kirjeldab varilaevastikuga seotud keskkonnakatastroofide ohte ning annab nõu ettevõtetele, kes sõltuvad oluliselt energiahindadest. Saadet juhib Lauri Leet. Foto: Liis Treimann.
• 
  14.09.26 Tööstusuudised eetris. Toidutööstus: Nutri-Score jätab palju olulist arvestusest välja 14.09.2026 48min

  Toidupakendite märgise Nutri-Score pole piisavalt head süsteemi ja jätab palju olulist arvesse võtmata, leiavad toidutööstuse esindajad. Nutri-Score on Prantsusmaal loodud toodete hindamise süsteem, mis peaks aitama tarbijatel poodides hõlpsalt tervislikumaid valikuid teha. Süsteem on kogunud nii pooldajaid kui vastaseid ja pakkunud viimastel kuudel palju kõneainet. Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa sõnul ei ole liit tarbijatele lisainfo andmise vastu ja samas on kogu vajalik info juba praegu pakenditel olemas. „Ja see pole sugugi nii keerulises kirjas, nagu seda püütakse väita,“ rõhutas Potisepp. Toidutööstuskontserni Maag Foodi turundus- ja tootearendusdirektor Janne Laik-Lõhmus lisas, et Nutri-Score on liiga lihtsustatud märgs, mis annab tootele hinde vastavalt toitainealasele väärtusele ja ei arvesta valmistamisviisi ega tarbimissagedust. „See on selline isoleeritud süsteem, mis annab üksikule tootele hinde, kuid üldjoontes me ju ei tarbi üksikut toodet,“ oli Laik-Lõhmus kriitiline. Ka Laik-Lõhmus märgib, et tootepakend on väga hea infokanal ja vajalik toitumisalane info on praegu pakenditel väga täpselt kirjas. „Sõnastused on rangelt reguleeritud ja minu küsimus ongi, et kui me Nutri-Score'i märgi peale paneme, siis mida see reaalselt muutma peaks? Tegelikult saab ju andmed pakendilt praegu kätte,“ lisas ta. Potisepp näeb, et Nutri-Score'iga soovitakse justkui ära teha töö, mida pole suudetud ebapiisava toitumisõpetusega. „Tahame märgisega muuta tarbijakäitumist ja teha ära selle töö, mida oleme püüdnud teha 20 aastat ebapiisava toitumisõpetuse abil,“ märkis toiduliidu juht ja rõhutas, et tõeline muutus tuleb siis, kui me hakkame toitumist koolides senisest veelgi paremini õpetama. Laik-Lõhmuse sõnul on probleeme veelgi. Nende hulgas on näiteks märgiga manipuleerimise riskid ja terved tootekategooraid, mis võivad halba valgusesse sattuda. „Meie mõistes näiteks tavajuustud on kõik oranžid ehk terve tootekategooria on mul oranž. See annab tarbijale indikatsiooni, et ära siis juustu söö?“ tõi ta näite. „Kui me räägime Nutri-Score'ist, siis tahaksime aru saada, et kui sellel on rahvatervist edendav eesmärk ning selle taha on loodud süsteem ja mõõdikud, kuidas me päriselt hakkame selle märgisega midagi muutma, siis palun väga. Mitte keegi tootjatest pole märgistuse vastu, mis kannaks tegelikult eesmärk X. Aga praegu räägime me palju märgist endast, aga [pole selge] mille jaoks me seda tegelikult vajame? Kas oleme sellest aru saanud? Meie mitte,“ lisas ta. Laik-Lõhmus sõnas veel, et toidutööstusel on praegu mitmeid väljakutseid samal ajal ja võitlusi peaks täpsemalt valima, sest kõigega kohe kaasa minema ei pea. Potisepp lisas, et Euroopa Komisjon on olnud positsioonil, et selline märgistuse süsteem peaks olema Euroopa Liidu ülene, kuid on kindlad põhjused, miks Nutri-Score liidu-üleseks ei ole saanud ja miks see teema hetkel laualt maas on. „Aga me teame, et Euroopa Komisjon ei ole loobunud mõttest, et tarbijate teavitussüsteem, kus lähed poodi ja leiad lihtsasti tervisliku toote, võiks olemas olla. Aga kindlasti pole see Nutri-Score,“ märkis toiduliidu juhataja. Saadet juhtis Harro Puusild. Pildil vasakult: Janne Laik-Lõhmus ja Sirje Potisepp. Autor: Harro Puusild
• 
  14.09.26 ST | Ettevõtlik Tallinn. Tallinna ettevõtluse järgmine käik: vaja on rohkem julgust ja vähem takistusi 14.09.2026 40min

  Tallinna majandusnäitajad annavad põhjust mõõdukaks optimismiks, kuid ettevõtjate igapäevane tunnetus ei pruugi statistikaga veel sammu pidada. Sisuturundussaates „Ettevõtlik Tallinn“ arutavad Tallinna ettevõtlusteenistuse majandusanalüütik Hanna Tiigimäe, Tallinna ettevõtluskeskkonna juht Raili Nääme ja Elamus Spa juhatuse liige Andres Tiik, milline on pealinna ettevõtluskeskkonna tegelik tervis, miks majandusnäitajate paranemine ei ole veel jõudnud ettevõtja rahakotti ning kuidas on muutunud tarbijate käitumine. Juttu tuleb ka sellest, mis ettevõtlust Tallinnas toetab ja mis seda pidurdab, kas linn kaasab ettevõtjaid otsustesse piisavalt vara ning kuidas muuta asjaajamine kiiremaks ja lihtsamaks. Lisaks arutatakse, miks vajab Tallinn rohkem julgust otsustada ja investeerida ning mida peaks linn tegema, et olla ettevõtluse võimaldaja, mitte takistus. Saadet juhib Lauri Toomsalu. Fotol: Elamus Spa juhatuse liige Andres Tiik, Tallinna ettevõtluskeskkonna juht Raili Nääme ja Tallinna ettevõtlusteenistuse majandusanalüütik Hanna Tiigimäe Foto: Joosep Ints, GoodNews