ENNtsüklopeedia

Episod

• 
  Franz Joseph Haydn 2. osa 26.09.2026

  Saates on juttu Joseph Haydni küpsemas eas kirjutatud teostest, suurmehe eraelust ja sõprusest Mozartiga. Ka sellest, et tänase Saksamaa hümni muusika autor on Joseph Haydn. Muusikavalikus kuulete muuhulga katkendeid Haydni oratooriumitest „Tobiase tagasitulek“, „Loomine“ ja „Aastaajad“.
• 
  Franz Joseph Haydn 19.09.2026

  Franz Joseph Haydn kuulub kõigi aegade suurvaimude hulka muusikamaailmas. Teda pidasid oma õpetajaks ja eeskujuks nii Mozart kui Beethoven. Haydni loomingupärand on uskumatult suur. Ainuüksi sümfooniaid kirjutas ta vähemalt 108. Saates kuulete mõndagi Haydni elust ja ta teostest, mis tänaseni menukad.
• 
  Saksofon 12.09.2026

  Sedakorda on „ENNtsüklopeedia“ fookuses erakordne pill saksofon ning selle looja Adolphe Sax. Stalin vihkas saksofoni, Bill Clinton mängis meeleldi ja üsna hästi. Ennekõike kuulete saates saksofonivirtuoose Charlie Parkerit, Coleman Hawkinsit, Lester Youngi ning Lembit Saarsalu ja Villu Veskit.
• 
  Louis Armstrong 05.09.2026

  Kui kedagi võiks džässmuusikas geeniuseks pidada, siis kindlasti Louis Armstrongi. Nii on arvanud enamus ta maailmakuulsatest kolleegidest. Saate kuulete mõndagi Armstrongi elust ja andekast loomingust ning valikut vanameistri lauludest ning trompetimängust, mis tõestab, miks džässmuusikast on alati lugu peetud.
• 
  Kleopatra 29.08.2026

  Kleopatra kuulub ajaloo suuremate legendide eliitrühma. Temaga lõppes kolm tuhat aastat kestnud vaaraode ajastu Egiptuses. Tänaseni pole teada mõned olulised detailid ta elust, senini on mõistatuseks jäänud Kleopatra surm. Egiptlased pidasid teda looduse ja maagia jumalanna Isise maiseks kehastuseks. Rooma aga kuulutas Kleopatra Egiptusele võiduka sõja. Lisaks Enn Eesmaa kommentaaridele kuulete „ENNtsüklopeedia“ teabetunnis katkendeid Shakespeare’i näidendist „Antonius ja Kleopatra“ ning saate peateemaga seotud muusikat.
• 
  Claude Debussy 22.08.2026

  Muusikalise impressionismi suurkuju Claude Debussy sündis Prantsusmaa värvika kuninga Louis Neljateistkümnendaga samas linnakeses. Saint-Germain-en-Laye on Pariisist paarikümne kilomeetri kaugusel. Debussy oli juba lapsena andekas. Pariisi konservatooriumis õppis ta klaverit kuulsa helilooja César Francki juures. Claude Debussy kirjutas peamiselt programmilist muusikat. Ta ainus ooper „Pélleas ja Mélisande“ esietendus Pariisis aastal 1902. Balleti „Mängud“ tellis temalt Sergei Djagilevi trupp. Lisaks kommentaaridele kuulete saates katkendeid Debussy loomingust. Üht pala mängib helilooja ise.
• 
  Küpros 15.08.2026

  „ENNtsüklopeedia“ tähistab saatega Küprosest selle saareriigi iseseisvuspäeva. Küprose pikk ning huvitav ajalugu on seotud paljude legendidega. Piisab kui meenutada Aphroditet ehk Veenust. Küprosel elasid ja tegutsesid maailmakuulsad mõtlejad – üks neist oli stoikute koolkonna rajaja Zenon Kitionist. Aastaid kuulus Küpros Osmanite impeeriumi hulka, siis tulid ning mõneks ajaks jäid britid. Pidevalt on pingeid olnud Türgiga. Saar on tänagi otsekui kaheks jagatud. Euroopa Liidu liikmesriigiks sai Küpros Eestiga samal päeval. Meil on selle saareriigiga eeskujulikud suhted. Saates kuulete mõndagi Küprose ajaloost ning tänasest päevast. Küprose heliloojate muusikat esitavad kohalikud lauljad. Mõnigi neist on maailmakuulus.
• 
  Lev Tolstoi 08.08.2026

  „ENNtsüklopeedia“ selle laupäeva teabetunnis kuulete mõndagi kõigi aegade parimaks raamatuks tunnistatud „Anna Kareninast“ ning selle autorist Lev Tolstoist. Teda on võrreldud seguga poeedist, kalvinistist ja fanaatikust, mis on selge märk erakordselt eredast isiksusest. Tolstoi ise pidas oma olulisimateks kirjutisteks mitte „Sõda ja rahu“, „Ülestõusmist“ või „Anna Kareninat“ vaid filosoofilisi mõtisklusi, milliseid sageli avaldas. Osaliselt seetõttu heideti Tolstoi Vene õigeusu kirikust aastal 1901 välja. Ta suurteostest on aegade jooksul tehtud mängufilme ning teleseriaale, sageli on lavale toodud ta näidendeid, ennekõike „Elavat laipa“. Saates kuulete katkendeid geeniuse raamatuist ning stseene neist tehtud kuuldemängudest.
• 
  Tony Bennett 01.08.2026

  Tony Bennett kuulus mitu aastakümmet maailma menukamate laulusolistide hulka. Ta oli üks neid väheseid, keda peeti Frank Sinatra tasemelt võrdseks konkurendiks. Ka Bennett oli itaalia päritolu, kes New Yorgis oli sündinud. Temast kujunes tunnustatud maalikunstnik, kelle töid võib tänagi näha mitmetes esindusgaleriides. Sageli olid ta modellideks Bennetti lavapartnerid. „ENNtsüklopeedia“ meenutab Tony Bennetti kuulsamaid laule ning ta seikluste rohket elulugu, millesse mahtusid ka sõdurikogemused teise maailmasõja aastail Euroopas. Ühe laulu esitab Tony Bennett saates koos oma tütre Antoniaga, kellest samuti sai menukas laulusolist.
• 
  Homeros 25.07.2026

  „ENNtsüklopeedia“ seekordne kuuldepeatükk on mehest, keda üksmeelselt peetakse inimkonna kirjanduskultuuri alusepanijaks. Samas pole kaugeltki mitte kõik kindlad, kas Homeros üldse kunagi elas ja oma eeposeid lõi. Herodotose arvates elas Homeros neli sajandit enne teda, siis miinusmärgiga kaheksandal sajandil. Dante kutsus Homerost esimeseks jumalike poeetide hulga. Üldise arvamuse kohaselt oli Homeros vaene ja pime rändlaulik, kes ometi teadis üllatavalt palju toonaste ülikute eluolust. Lisaks kommentaaridele kuulete saates katkendeid „Iliasest“ ja „Odüsseiast“ nii sõnas kui muusikas.
• 
  Miles Davis 18.07.2026

  Paljude asjatundjate arvates kuulub Miles Davis kõigi aegade andekamate trompetistide hulka. Ta mängis mitmes maailmakuulsas orkestris, ta lähimate kolleegide hulgas olid Charlie Parker, Dizzie Gillespie ja Gerry Mulligan. Davist peetakse nn. cool-džässi esimeseks staariks. Ta suutis valutult uute muusikavooludega kaasa minna ning neid oma andekusega mõjutada. Olgu siinkohal meenutatud ta panus džässrocki ja bepopi arengusse. Nagu suurtele annetele kohane sai Davisest ka tunnustatud maalikunstnik. Teda on sageli kutsutud džässmuusika Picassoks. „ENNtsüklopeedia“ saates kuulete lisaks kommentaaridele mitmeid helinäiteid Miles Davise olulistelt plaatidelt.
• 
  John F. Kennedy 11.07.2026

  USA ajaloos on olnud pool tosinat riigipead, kelle mõju ja tähendus olid erakordsed. Üks neist oli John F. Kennedy, kes elas ja töötas presidendina suhteliselt lühikest aega, kuid tegi ja alustas mõndagi, mis ta riiki tugevamaks ja demokraatlikumaks muutis. Kennedy mõrv oli läinud sajandi kõige suuremate kaotuste hulgas. Saates kuulete lisaks kommentaaridele muusikat, mida ameerikalikuks peame.
• 
  George Gershwin 04.07.2026

  "ENNtsüklopeedia”  tähistab USA 250. juubelit saatega kõige ameerikalikumaks peetavast heliloojast. George Gershwin on kirjutanud erakordselt erinevat muusikat  laule, sümfoonilisi teoseid ja maailmakuulsa ooperi ”Porgy ja Bess”. Tema peamiseks koostööpartneriks oli ta vanem vend Ira. Saates kuulete osa Gershwini oopustest Ella Fitzgeraldi, Louis Armstrongi, Frank Sinatra ja Georg Otsa esituses.
• 
  Michael Ball 27.06.2026

  Muusikalimaailma säravamaid tähti on aastaid olnud Michael Ball. Ta on kandvaid osi esitanud pea kõigis Andrew Lloyd Webberi kuulsamates muusikalides ning laulnud koguni kolme rolli muusikalis „Hüljatud“. Ball on plaadistanud tosinkond kauamängivat, kaasa teinud mõneski teleseriaalis ja kinofilmis, tal on olnud omanimelised telešõud ning staar on kirjutanud kaks raamatut. „ENNtsüklopeedia“ teabetunnis kõlavad lindistused, mis kõige rohkem Michael Balli iseloomustavad.
• 
  John Galsworthy 20.06.2026

  Nobeli preemiaga auhinnatud John Galsworthy tuntuim romaanisari „Forsyte’ide saaga“ on mitmel korral teleseriaaliks tehtud. Kirjaniku loomepärand on aga tunduvalt laiem. Selle hulka kuulub veel paar romaanisarja, mitukümmend näidendit, romaani, lühijuttude ja luulekogumikke, hulganisti artikleid ühiskondlikel põhiteemadel. John Galsworthy valiti rahvusvahelise kirjanike ühenduse PEN-klubi esimeseks presidendiks. Tema teoseid, mis lisaks kirjanduslikele väärtustele annavad hea ülevaate inglaste elust Victoria ning Edward VII ajal. Galsworthy teoseid on rõõmustavalt palju eesti keelde tõlgitud. Saates kuulete katkendeid kirjaniku romaanidest ning muusikat tema põhiteose alusel tehtud teleseriaalidest.
• 
  Evald Aav 13.06.2026

  Mitmekülgselt andekas Evald Aav kirjutas esimese eesti ooperi „Vikerlased“. Ta oli tasemel joonistaja, maalikunstnik ja skulptor. Aav oli vaid 16, kui sai Estonia teatri koori liikmeks. Konservatooriumis õppis ta Artur Kapi juures. „Vikerlased“ võeti hästi vastu, Evald Aav sai riikliku stipendiumi, mis võimaldas tutvuda Viini ja Berliini teatritega. Filminäitleja välimusega helilooja võttis naiseks oma ooperi libreto autori Voldemar Loo õe Ida. Tema vokaalvõimeid kõrvas pidades on kirjutatud Juta osa „Vikerlastes“. Ida Aav-Loo esitas seda rolli ka ooperi esietendusel. Evald Aav kirjutas palju laule kooridele, neist mitmeid ta juhatas ja juhendas. Aava loomingupärandi hulka kuulub ka kolmeosaline sümfoonia ning sümfooniline poeem „Elu“. Lisaks muusikakatketele ja kommentaaridele kuulete saates Evald Aava lähedalt tundnud inimeste meenutusi.
• 
  Herbert George Wells 06.06.2026

  Paljude meelest oli Herbert George Wells esimene kaasaegne ulmekirjanik. Mitmed ta raamatud ennustasid üsna täpselt tulevikku, mis täna on juba minevik. Loomulikult lisas ta ohtralt fantaasiat ning teoses „Esimesed inimesed Kuul“ teeb kosmoselennu me planeedi looduslikule kaaslasele võimalikuks kavoriidiks kutsutud aine. Kuu elanikele aga õpetab üks ruumirändureist inglise keelt. Enamus ta raamatutest aga kujutab ette olukordi ja seiklusi, mis tänagi kuuluvad alles ulmevaldkonda. Wellsi looming on innustanud kineaste ja teatrilavastajaid, heliloojaid ning nooremaid ulmekirjanikke alustatut jätkama. „ENNtsüklopeedia“ seekordses kuuldepeatükis on juttu sellestki, mida kuulus kirjanik kolmekümnendatel aastatel Jänedal tegi ning miks ta Eestisse tuli. Saates kõlavad katkendid Wellsi teostest ning muusika filmidest ja teatrilavastustest, mis tema raamatute põhjal tehtud.
• 
  Edmond Rostand 30.05.2026

  „ENNtsüklopeedia“ seekordne saade on Edmond Rostandi elust ja loomingust. Ennekõike teatakse teda, kui kangelaskomöödia „Cyrano de Bergerac“ autorit. Temast sai aegade noorim kirjanik, kes valiti Prantsuse akadeemiasse. Rostand oli saanud suurepärase hariduse. Ta esimene trükis ilmunud raamat oli luulekogu „Jõudehetked“. Enne oma peamist teost jõudsid lavadele mitu Rostandi varasemat näidendit. „Romantikud“ said aastaid hiljem aluseks muusikalile „The Fantasticks“, mis pidas Broadway konkurentsis vastu 42 aastat. Rostandilt tellis paar näidendit tollane lavastaar Sarah Brernard. „Cyrano de Bergerac“ esietendus Pariisis aastal 1897. Eestis lavastati see näidend 30 aastat hiljem. Eino Tamberg on kirjutanud ooperi „Cyrano de Bergerac“. Saates kuulete katkendeid Rostandi teostest nii sõnas kui muusikas.
• 
  Hans Christian Andersen 23.05.2026

  Kõigi aegade suuremate muinasjutuvestjate hulka kuuluv Hans Christian Andersen alustas romaanikirjanikuna. Nooruses tahtis ta saada tantsijaks ja lauljaks. Andersen rändas sageli ning paljudes riikides. Inglismaal oli ta paar nädalat Charles Dickensi külaliseks. Rootsis saigi Andersen esmalt tuntuks oma matkaraamatutega. Stockholmis armus ta võluvasse rootsi ooperilauljasse Jenny Lindi, kuid romantiline suhe jäi paraku ühepoolseks. Oma silmarõõmule pühendas Andersen mitu imekena muinasjuttu – „Ööbik“ ja „Inetu pardipoeg“ nende seas. Saates tuleb sellestki juttu, et vaeses peres sündinud Anderseni esivanemate hulgas võis olla Taanimaa kuningas. Kirjaniku teoste ainetel on tehtud lugematu arv teatrilavastusi ning kinofilme. Muusika mõnestki neist kõlab „ENNtsüklopeedia“ teabetunnis sel laupäeval.
• 
  Oscarid 16.05.2026

  Filmimaailmas on kümneid auhindu ja preemiaid, mis tegijatele ning ka vaatajaile olulised. Nende kohal kõrguvad Oscarid – Ameerika Filmiakadeemia auhinnad, mille saajaid peetakse oma ala tippudeks. Oscarite nime kandvaid preemiaid antakse välja juba ligi sada aastat. „ENNtsüklopeedia“ meenutab kinomaailma kõige rohkem mõjutanud võitjaid, filme, lavastajaid, näitlejaid ning heliloojaid ja muusikat, mis võidufilmides kõlanud. Seni on kõige rohkem kuldmehikesi saanud Walt Disney, režissööridest James Cameron, Francis Ford Coppola ja Peter Jackson, näitlejaist Catherine Hepburn. Lisaks kommentaaridele kuulete saates Oscareid võitnud muusikat, mida sageli filmidega ei seostata.