Äripäeva raadio

Episoder

• 02.06.26 Cleantech: rohetehnoloogia teeb kaitseväe vähem haavatavaks 02.06.2026 37min

  Kaitsevaldkonnas ei ole rohetehnoloogia peamine mõte ilusam loosung, vaid suurem vastupidavus. Kaitseministeeriumi kliimapoliitika juht Krista Kupits selgitab saates „Cleantech”, kuidas energia, logistika, vee puhastamine, varustuse parandamine ja autonoomsed süsteemid on muutunud otsesteks julgeolekuküsimusteks. Saates tuleb juttu NATO kliimategevustest, kaitseväe õppuste ressursikasutusest, droonide ja uue sõjapidamise keskkonnamõjust, vesinikutehnoloogia võimalustest, Eesti kaitsetööstusettevõtetest ning sellest, kuidas tulevasi kaitsetööstusparke kavandades saab arvestada ka energiatõhususe ja tööstussümbioosiga. Saadet juhib Mart Valner. Saadet toetavad Sunly AS, Keskkonnainvesteeringute keskus ja Puhta Tööstuse ja Tehnoloogia Liit. Pildil Krista Kupits. Foto autor: Arno Mikkor
• 02.06.26 Müüdid B2B turunduses. Jonna Pechter: 80 protsendil müügikirjadest ei saa ma aru, mida pakutakse 02.06.2026 48min

  Eesti juhtideni jõudmine pole kunagi olnud tehniliselt lihtsam, aga päriselt kuulda võetud saada on üha raskem. Otsustajate postkastid on täis kirju, mis algavad küll nimepidi pöördumisega, ent reedavad juba esimestes ridades, et saatja pole ettevõttesse süvenenud. Saates „Müüdid B2B turunduses“ räägivad Luminori turundusjuht ja juhatuse liige Jonna Pechter ning Lexus Eesti juht Gunnar Toomemets, milline pakkumine juhi tähelepanu tegelikult võidab. Pechteri sõnul jõuab temani iga päev mitu müügipöördumist, millest enamik jääb ajapuuduse tõttu vastuseta. Veel enam, paljudes kirjades pole isegi arusaadav, mida müüakse või millist probleemi lahendada tahetakse. Toomemetsa sõnul paistab silma see pakkuja, kes on teinud päris eeltööd. Näiteks on ta käinud ettevõtte esinduses, märganud kliendikogemuses puuduvat lüli või oskab näidata, kuidas tema lahendus aitaks brändil konkurentidest eristuda. „Ole julge, ole enesekindel, ole positiivne, alusta väärtusest ja loo suhe,“ võtab Toomemets hea pöördumise tuuma kokku. Saates tuleb juttu ka sellest, miks AI abil massiliselt toodetud „personaliseeritud“ kirjad juhte pigem väsitavad, kuidas LinkedInis eksperdikuvandit ehitada ning miks neli hästi kirjutatud lauset võivad töötada paremini kui pikk müügitekst. Pechteri sõnul peab hea pakkumine aitama otsustajal kiiresti aru saada, kas teema puudutab teda praegu või võiks meelde jääda hilisemaks. Saadet juhib Äripäeva turunduslahenduste osakonna juht Jana Tõkman. Foto: Julia Laidvee Pildil vasakult: Jonna Pechter, Jana Tõkman, Gunnar Toomemets
• 02.06.26 ST | Energiakool. Energeetikasektorit ähvardab lähiaastail 5000 spetsialisti puudujääk 02.06.2026 42min

  Seekordses „Energiakooli“ episoodis räägitakse sellest, kuidas Eesti energeetikasektor seisab järgmise kümnendi jooksul silmitsi tõsise tööjõukriisiga. Arutelu keskmes on küsimus, kust leida inimesed, kes viiksid ellu Eesti energia- ja kliimaeesmärgid olukorras, kus valdkonnast on aastaks 2035 prognoosi järgi puudu ligi 5000 spetsialisti. Saates osalevad OSKA uuringu juht Katrin Pihl ning Enefiti talendijuhtimise ja töösuhete juht Geir Rindla-Nael. OSKA uuringu järgi vajab Eesti energeetikasektor aastaks 2035 juurde umbes 5000 spetsialisti. Suur tööjõuvajadus tuleneb ühelt poolt töötajate vananemisest ja teisalt valdkonna kasvust. Energeetikas moodustavad üle 55-aastased töötajad juba 30% tööjõust, samal ajal kui Eesti keskmine on 25%. Eriti kriitiline on olukord operaatorite seas, kellest 40% on vanemad kui 55 aastat. Kõige suurem puudujääk ähvardab tulla elektrikutest ja automaatikutest. Samal ajal suurendavad elektrifitseerimine, automatiseerimine ja uued tehnoloogiad nõudlust järjest kõrgema kompetentsiga töötajate järele. Kuigi väljakutsed on suured, jäävad nii Pihl kui ka Rindla-Nael tuleviku suhtes optimistlikuks. Nende hinnangul on huvi energeetika vastu kasvanud ning õiged sammud on juba tehtud. Peamine ülesanne on nüüd tagada, et rohkem noori jõuaks õpingutega lõpuni ning leiaks tee just energeetikasektorisse, kus neist lähiaastatel kõige enam puudust tuntakse. Saadet juhib Brent Pere. Fotol: Enefiti talendijuhtimise ja töösuhete juht Geir Rindla-Nael ning OSKA uuringu juht Katrin Pihl Foto: Alexela
• 01.06.26 Äri ja tehnoloogia: Eesti ettevõtted on tehisaru kasutamisel Euroopa riikidest tagasihoidlikumad 02.06.2026 48min

  Kui Eesti inimesed on AI kasutuselevõtul Euroopa riikide seas tipus, siis meie ettevõtted palju tagasihoidlikumal positsioonil. Samuti erineb neil arusaam tehisaru rakendamise juhtimisest: kuhu eeskätt panustada, keda ja mis alal tiimist koolitada, kuidas jõuda reaalse väärtuseni, mida vältida. Oma teekonnast ja kogemustest tehisintellekti juurutamisel räägivad loovagentuuri Tank asutaja ja juhatuse liige Joel Volkov ning OÜ Tehisintellekt juht Eneli Eljand. Vestlust suunab Äritehnoloogia juht Indrek Kald. Foto: Indrek Kald
• 25.09.26 Tervisetark: ATH on Eestis veel aladiagnoositud 29.05.2026 44min

  Kuigi aktiivsus- ja tähelepanuhäirest räägitakse üha rohkem, on Eestis jõudnud diagnoosini vaid väike osa inimestest, kelle toimetulekut ATH mõjutab. Minu Kliiniku psühhiaatri Kristjan Martin Kasterpalu sõnul on eriti aktuaalne täiskasvanute ATH, mis võib jääda aastaid korduva depressiooni, ärevuse või hajameelsuse varju. Saates „Tervisetark“ räägib dr Kasterpalu, mida ATH endast kujutab, kuidas see avaldub lastel, noorukitel ja täiskasvanutel ning millal muutuvad tähelepanematus, impulsiivsus või rahutus häireks. Juttu tuleb ka sellest, miks poiste ja tüdrukute sümptomid võivad erineda, kuidas geneetika mõjutab ATH riski ning miks kasvavad nõudmised koolis, ülikoolis või esimesel töökohal võivad seni varjul olnud raskused esile tuua. Lisaks selgitab dr Kasterpalu, kuidas arst ATH diagnoosini jõuab, mida ravi endast kujutab ning miks ravim on vaid osa laiemast toimetuleku parandamisest. Saade aitab mõista, miks ATH ei ole pelgalt moodne silt ega iseloomuviga, vaid seisund, mille märkamine võib oluliselt muuta inimese igapäevaelu. Saadet juhib Violetta Riidas. Pildil dr Kristjan Martin Kasterpalu Pildi autor Violetta Riidas
• 29.05.26 Kiired ja vihased. Advokaat, kes mõtleb nagu ettevõtja. “Minu esimene ülesanne on aru saada, mida klient müüb” 29.05.2026 47min

  Advokaat ei saa piirduda seaduste tundmisega – kiire kasvuga tehnoloogiafirmade nõustamiseks tuleb äri mõista sama hästi kui ettevõtja ise, ütleb Gaselli TOPi jõudnud advokaadibüroo Hedmani partner Toomas Seppel. Kiiresti kasvavaid tehnoloogiaettevõtteid nõustav Hedman on kasvanud koos turuga, alates start-up-tehingute mudeldamisest kuni tänaste AI, kaitsetehnoloogia ja investeeringutega seotud õigusküsimusteni. Seppeli sõnul seisneb Hedmani eripära selles, et büroo ei vaata tehnoloogiaettevõtteid ainult juristi pilguga väljastpoolt, vaid püüab nende äri sisuliselt mõista.  “Minu esimene ülesanne on aru saada, mida klient müüb,” ütleb ta. Sageli tähendab see, et Seppel laeb kliendi äpi ise alla, testib seda ja vaatab läbi kogu klienditeekonna. Alles siis saab hakata lahendama juriidilisi, regulatiivseid ja maksuküsimusi. Tema sõnul ei piisa juristile ainult seaduste tundmisest. Mõista tuleb ka ärimudelit, kliendi ostuteekonda ja maksukeskkonda, sest just maksud tulevad kasvavatele ettevõtetele sageli üllatusena. Eriti oluline on see SaaS-teenuste ja digitaalsete ärimudelite puhul, kus lepingud, makselahendused ja arved peavad omavahel automaatselt töötama. Seppeli sõnul ei saa kiiresti kasvav tehnoloogiaettevõte lubada endale seda, et protsessi vahel on inimene, kes käsitsi arveid sisestab või kliendilt ükshaaval infot küsib. “Inimene on kõige kallim ja kõige ajaliselt kõige kulukam protsessi osa,” ütleb ta. Seetõttu peab kogu teekond olema võimalikult automatiseeritud, alates kliendi nõustumisest tingimustega kuni arve väljastamiseni. Tuleviku osas Seppel illusioone ei loo. Tema sõnul liiguvad tekstipõhised tööd üha enam tehisintellekti kätte. Alles jäävad ülesanded, kus on vaja kogemust, läbirääkimisoskust ja ärilist tunnetust. Huumoriga pooleks on Seppelil ka varuplaan olemas. Kui AI ühel hommikul advokaaditöö lõplikult üle võtab, läheb käiku domeen laminaatparketipoisid.ee. “Positsioneerisin ära selle niši, kuhu AI viimasena tahab tulla,” ütleb ta. Saadet juhib Marili Vihmann. Gaselliliikumist toetavad Merit Tarkvara, Luminor Bank ja advokaadibüroo Hedman. Fotol: Advokaadibüroo Hedman partner ja vandeadvokaat Toomas Seppel. Foto autor: Hedman
• 29.05.26 ST | Soraineni sagedus. CO₂ maksuraha ei jõua roheenergiasse: riikidele meeldib maksutulu ära kulutada 29.05.2026 48min

  Samal ajal kui Euroopa Komisjon valmistab suveks ette heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) reformiettepanekut ELis ühiselt kokkulepitud kliimaeesmärkide täitmiseks, leiab osa ettevõtetest, et tänane rohepoliitika on reaalsuskauge radikalism, sest nende hinnangul alternatiivid puuduvad. „Euroopa Liit on kontinent, mis kuumeneb kaks korda kiiremini kui ülejäänud maailm keskmiselt,“ ütleb Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Ave Schank-Lukas saates „Soraineni sagedus“. See toob kaasa kahjud inimeste tervisele, loodusele ja majandusele, ja seetõttu on Euroopa otsustanud tegutseda. Heitmete piiramise mehhanism ETS on alates 2005. aastast olnud ELi kliimapoliitika nurgakivi ja seni ETSi toel saavutatud tulemused näitavad tema sõnul, et täiesti võimalik on vähendada heitmeid ja samal ajal majandust kasvatada. Kui tugineda Komisjoni poolt rakendatavale võrdlusaastale 1990, on praeguseks ELis heide vähenenud 40% võrra, samal ajal kui majandus on kasvanud 70%. Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Ahti Asmann seab Komisjoni arvutused kahtluse alla, tuues välja, et tegelikult jõustus ETSi alusel kallimate kvootide rakendumine alles ligi 5 aastat tagasi, mistõttu võrdlusbaasiks tuleks võtta pigem aasta 2020. Lisaks viitab ta, et Euroopast on suur osa tootmist viidud Aasiasse, jättes siia pigem teenuste osa. Tegelikkuses pole tema hinnangul leitud alternatiivi tootmisheite vähendamiseks. Jätkame nende teemade üle arutlemist 3. juunil toimuval Soraineni ärihommikul "Energeetika ja tööstus keset riske ja reegleid" REGISTREERU SIIN >> Maikuu „Soraineni sageduse“ saates räägime sel suvel avalikustatavast Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi ETS reformist, selle mõjust ettevõtjatele ja tarbijatele, Euroopa konkurentsivõimele ja säilenõtkusele. Arutame ka selle üle, kas ja kuidas ELi välised riigid – USA, Hiina jt – oma kliimapoliitikat reguleerivad ning kuhu EL suures pildis oma poliitikaga paigutub. Saatekülalised on Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Ahti Asmann ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Ave Schank-Lukas. Saadet juhivad advokaadibüroo Sorainen advokaat Helery Maidlas ja juhtivpartner Kaupo Lepasepp, kes on ühtlasi büroo Baltikumiülene energeetika valdkonna juht. Fotol (vasakult): Kaupo Lepasepp, Ave Schank-Lukas, Ahti Asmann, Helery Maidlas Foto: Andres Laanem
• 28.05.26 Sisuturundussaade. Kuidas hoida juhina fookust maailmas, kus infot ja müra on liiga palju? 28.05.2026 29min

  Millised on viisid, mis aitavad juhtida suuri organisatsioone nii, et fookus säilib, energia ei lõpe ning otsused jäävad selged ja klaarid ka kõige pingelisemates olukordades? Pärnu Juhtimiskonverentsil kõlanud aruteluringis räägivad Telia ärivaldkonna juht Kristjan Kukk ja Verstoni juhatuse esimees Jarmo Liiver, et ettevõtte hea juhtimine saab tegelikult alguse iseenda juhtimisest. Saates räägitakse ajajuhtimisest, infomüras orienteerumisest, tehisintellekti rollist otsuste tegemisel ning sellest, kui oluline on juhil hoida tasakaalu töö, taastumise ja vastutuse vahel. Peatutakse ka teemal, mis puudutab meid kõiki ehk millised on läbipõlemise ohumärgid, millele tasuks juba varakult tähelepanu pöörata, ning oskusest õigel ajal “ei” öelda. Vestlust juhib Olari Miiter. Fotol (vasakult): Verstoni juhatuse esimees Jarmo Liiver ja Telia ärivaldkonna juht Kristjan Kukk Foto: Andras Kralla
• 28.05.26 Kinnisvaratund: Eristuval turul muutub eluase tootest teenuseks 27.05.2026 46min

  Arendusturg on diferentseerumas - on ühe kortermaja tegijad, kes vaatavad, et saaksid ruutmeetri valmis ehitatud ja linnaruumilise terviklahenduse pakkujad, osutas Arco Vara värske tegevjuht Rait Riim saates Kinnisvaraund. Riim vastab, käsi südamel, kas ta julgeb ka 10 ja 20 aastat hiljem vaadata otsa kõigele arendatule. Lisaks avab ta lähemalt, miks ostja üldse peaks eelistama uut eluaset järelturu omale. Kõige krooniks räägib Riim saates enda taustast, eriti aga Arco Varas tema juhtimise all toimuvast ja plaanitavast. Fotol (Andras Kralla) on Rait Riim Saatejuht on Siim Sultson
• 27.05.26 Ükssarvikute kasvulava. Investor Tim Vaino: idusektori elavdamiseks on vaja noort talenti suunata ja vormida 27.05.2026 45min

  Riskikapitalifondi Practica Capital investori Tim Vaino sõnul on Eesti tehnoloogiamaastikul ja ülikoolides palju andekaid noori, kuid sageli jääb puudu julgusest ja teadmisest. “Talenti ja soovi on tegelikult palju, kuid me peame seda rohkem vormima ja suunama, et noored teeksid oma asju uhkusega ja räägiksid sellest, mida nad ehitavad,“ on investor Tim Vaino kindel. Ta rääkis saates “Ükssarvikute kasvulava“ põhjalikumalt uuest algatusest nimega Kolmapäev, mis on ellu kutsutud koostöös Startup Estonia, Telliskivi Hubi ja Estonian Founders Societyga. See on kord kahe nädala tagant toimuv vaba atmosfääriga kogunemine, mis viib kokku kogenud tegijad ja tudengid, et süstida noortesse enesekindlust ning motivatsiooni idufirmade loomiseks. Saates kuuleb, milliseid õppetunde andis eelmine häkkerite maja (Hacker House) programm Ruum ning kuidas sealsed tiimid on jõudnud reaalsete toodete, käivete ja isegi maailmakuulsa kiirendini Y Combinator. Tim Vaino selgitas saates ka seda, mida kujutab endast Ruumi kuuenädalane suvine programm Summer Residency, kuhu oodatakse kuni 150 ehitajat ja asutajat oma varajase faasi ideid arendama. Juttu tuleb ka Baltikumi iduturu hetkeseisust, Practica Capitali investeerimistegevusest ning sellest, miks on riskikapitalistidele oluline füüsiline kohalolu kohalikul turul. Saadet juhib Tarmo Virki. Pildil Tim Vaino ja Tarmo Virki. Foto allikas: Äripäev
• 27.05.26 Finantsuudised fookuses. Sõrmedest droonirünnakuteni: kindlustada saab kõike 27.05.2026 47min

  Eesti ettevõtjad teavad, kuidas kindlustada autot ja maja, kuid äri katkemise risk, juhatuse vastutus ja küberrünnakud jäävad tihti kaetud vaid näiliselt või üldse mitte. Saates "Finantsuudised fookuses" tuleb juttu sellest, miks Eesti ettevõtete riskikultuur on Lääne-Euroopaga võrreldes veel noor ning miks kipuvad ettevõtjad riskide maandamisele mõtlema alles siis, kui on juba valus. Arutletakse küberriski ja sõjariski üle, mis on avalikkuse tähelepanu üha enam köitnud, ning ka selle üle, mida tähendas Auvere elektrijaama korstna otsa lennanud droon kindlustuse vaatenurgast. Juttu tuleb ka sellest, kuidas intressiriski ja valuutariski maandamine käib panga kaudu ning miks Eesti ettevõtted on globaalsetest intressikõikumistest teistest Euroopa riikidest valusamalt löögi saanud. Saate läbivaks teemaks on küsimus, millal ja kuidas riske maandada ning mida tähendab kindlustusstrateegia ettevõtte jaoks tervikuna. Saatekülalised on kindlustusmaakleri Howden partner Mart Mere ja SEB panga kapitaliturgude maakler Erik Laur. Saadet juhib Paavo Siimann. Fotol (vasakult): Mart Mere, Paavo Siimann ja Erik Laur. Autor: Andres Laanem
• 27.05.26 Sisuturundussaade. NOBE: miks ehitusprojektid venivad ja kuidas seda tegelikult vältida saab? 27.05.2026 40min

  Ehitusprojektide suurimad probleemid saavad alguse puudulikest lähteülesannetest, liiga optimistlikest eskiisidest ja venivatest otsustest. Äripäeva raadio saates arutavad NOBE eksperdid Karl-Cardo Mere ja Harry Rööpson, miks muutub projekteerimise kvaliteet ehituses järjest olulisemaks ning kuidas võivad õiges faasis tehtud otsused säästa tellijale märkimisväärselt aega ja raha. Juttu tuleb ka Eesti ehitusturu hetkeseisust, tuuleparkidest, kaitsetööstuse investeeringutest ning ehitussektori järgmise kümnendi suurimatest muutustest. Saadet juhib Lauri Toomsalu. Fotol Kopli 68 ärihoone Foto autor: NOBE
• 26.05.26 Sisuturundussaade. ABB: kestlikkus ei tähenda väiksemat tootmist, vaid targemat energiakasutust 26.05.2026 42min

  ABB AS-i juhatuse esimehe ja ABB Balti riikide maajuhi Signe Nurms sõnul liigub tööstus järjest rohkem selles suunas, et investeeringute puhul hinnatakse lisaks ostuhinnale ka seadmete energiakulu, töökindlust ja eluiga. Saates räägitakse, kuidas ABB vähendab energiakulu oma tootmises, milliseid investeeringuid tehakse Jüri tehnoloogialinnakus ning miks peab ettevõte kestlikkust eelkõige konkurentsivõime küsimuseks. „ABB on Eestis tegutsenud üle 30 aasta ning viimase kümne aasta jooksul oleme siia investeerinud üle 60 miljoni euro,“ ütleb Nurms. Tema sõnul on Jüri tehnoloogialinnakust kujunenud oluline kompetentsikeskus, kus tegutsevad tootmisüksused, tuulegeneraatorite hoolduskeskus ja testimiskeskus. ABB AS-i tervise-, tööohutuse- ja keskkonnajuht Kaspar Kreek räägib saates, et ettevõtte eesmärk on jõuda 2030. aastaks nullkasvuhoonegaaside tasemeni. Tema sõnul on suurem osa esmastest energiatõhususe sammudest juba tehtud – investeeritud on päikeseparkidesse, LED-valgustusse, soojuspumpadesse ja elektrifitseeritud autoparki. "Järgmine küsimus on, kuidas vähendada gaasikasutust tootmises ja küttesüsteemides," ütleb Kreek. Juttu tuleb ka energiamahukate protsesside optimeerimisest, seadmete eluea pikendamisest ja ringmajandusest. Oluline osa saatest keskendub töötajatele, tööohutusele ja vaimsele tervisele. Nurmsi sõnul ei saa energiapööret teha ilma tugeva juhtimiskultuuri ja inimestesse panustamata. Näitena toob ta välja ravikindlustuse, tervisevõimlemise, psühholoogi toe ja vaimse tervise programmid. Saates räägitakse ka tehnoloogiaharidusest ja inseneride järelkasvust ning sellest, miks peab ABB seda üheks olulisemaks kestlikkuse küsimuseks. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol: ABB AS-i juhatuse esimees ja ABB Balti riikide maajuht Signe Nurms ning ABB AS-i tervise-, tööohutuse- ja keskkonnajuht Kaspar Kreek. Foto autor: Merlin Zuzjonok
• 25.05.26 Tööstusuudised eetris. Lääne-Virumaa tööstus näeb taastumise märke, kuid energiasurve püsib 25.05.2026 29min

  Lääne-Virumaa tööstusettevõtete juhid ennustavad lähiajaks mahtude ja käibe kasvu, ent ühe erandiga. Kõrgete energiahindade tõttu raskustesse sattunud Estonian Celli sõnul on suvel kulud väiksemad, ent aasta alguses eriti külmade ilmade „aukude lappimine“ käib siiamaani. „Näen, et turg vaikselt taastub,“ on uksetootja Jeld-Wen Eesti tehase juht Artur Ševtšuk tuleviku osas optimistlik. Jeld-Weni Rakvere tehases on käsil mitmed projektid, mis muudavad Ševtšuki sõnul kogu tehase tugevamaks ja aitavad ka käivet lähima paari aasta jooksul 3-4 miljoni euro võrra paisutada. „On lootust, et saame Rakvere linna ka suurema investeeringu, mille nimel teeb meeskond ränka tööd,“ avaldas tehasejuht. Investeeringuplaan on siiski veel varajases staadiumis ja Ševtšuki sõnul sellest pikemalt rääkida hetkel ei saa. Jeld-Weni grupp peab Eesti majanduskeskkonda professionaalseks ja hindab eestlasi kõrgelt. „Samas öeldakse, et eestlastele meeldib vahepeal liiga väikeselt mõelda ja et võiksime suuremalt mõelda,“ lisas ta. Lääne-Virumaal tegutseva masinatootja Tamsalu EPT juht Taavi Saart on samuti tuleviku osas optimistlik. „Klientidelt on kuulda ja tellimustest on samuti näha, et Norra turg on taastumas, samal ajal kui Soomel läheb endiselt kehvasti,“ sõnab tegevjuht. Uutest turgudest vaatab Tamsalu EPT just Saksamaa poole, ehkki adub, et sisenemine ei saa kindlasti lihtne olema. „Saksamaale on keeruline siseneda, aga proovime,“ sõnas Saart. Viimasel ajal palju investeerinud masinatootja näeb võimalusi käivet kasvatada. Kui 2025. aastal ulatus müügitulu 1,2 miljoni euroni, siis 2026. aasta siht on 2 miljonit. „Selles suunas me praegu ka liigume,“ sõnas ta. Haavapuitmassi tehase Estonian Celli juhatuse liikme Rain Pärna sõnul on 2026. aasta olnud ettevõttele raske ja seda peamiselt energiahindadest tulenevalt. „Kõik me teame, et jaanuar-veebruar olid väga rasked kuud ja see tõi ka meile väga raske aasta alguse. Aga nüüdseks on valitsus meiesugusele energiaintensiivsele ettevõttele teinud esimese positiivse seadusemuudatuse, mis aitab kulusid taastuvenergia tasude näol veidi alla tuua, aga kui võtta lisanduvad tasud, siis on elektrienergia kulud ikkagi suuremad, kui nad olid eelmisel aastal,“ selgitas Pärn. „See on uus reaalsus.“ Lähikuude vaates on Pärn positiivne, sest suvekuud on energiavaates soodsamad. Mahud küll kasvavad, ent jaanuari ja veebruari „aukude lappimisega“ tuleb siiski veel tegeleda. „Meil selline planeeritud tulemus aasta lõpuks jääb ikkagi pigem saavutamata,“ viitab Pärn, et kasumit pole lootust teenida. Pärn märkis veel, et kõrged energiahinnad on Estonian Celli kaasa toonud nii koondamisi kui ka tootmisgraafikute muutusi. „Iga kuu on meil nädal kuni 10 päeva planeeritud tootmisseisak,“ tõi Pärn näite muutusest, kuidas ettevõte on keeruliste oludega kohanenud. Saadet juhib Harro Puusild. Saadet toetab AJ Tooted. Foto: Andras Kralla
• 25.05.26 ST | Ettevõtlik Tallinn. Tallinna Linnahalli tulevik: miljardiline võimalus või liiga kallis nostalgia? 25.05.2026 36min

  Tallinna Linnahalli tulevik ei ole enam ainult arhitektuuri või nostalgia küsimus, vaid üha enam majanduslik ja strateegiline otsus. Äripäeva raadio saates „Ettevõtlik Tallinn“ kõlab hinnang, et pealinn jätab täna sobiva suurürituste taristu puudumise tõttu kasutamata kümnete miljonite eurode väärtuses konverentsi- ja kultuuriäri. Samas rõhutavad saatekülalised, et Linnahalli edu ei sõltu üksnes renoveerimisest, vaid sellest, kas Tallinn suudab sellele luua toimiva ärilise sisu, tugeva operaatori ja pikaajalise visiooni. Saates arutlevad Tallinna linna peaarhitekt Andro Mänd, Tallinna linna majanduspartnerluse ja välisinvesteeringute juht Jaan Heinsoo, Eesti Konverentsibüroo tegevjuht Kadri Karu ning Telliskivi Loomelinnaku asutaja Jaanus Juss. Saadet juhib Lauri Toomsalu. Fotol: Tallinna Linnahall ja selle kõrvalkrunt Foto: Tallinna Strateegiakeskus
• 22.05.26 Sisuturundussaade. Tallinnast välja, aga mitte maale: uusarendusi rajatakse järjest rohkem väiksematesse keskustesse 22.05.2026 30min

  „Halb koduotsus võib inimese elu päriselt ära rikkuda,“ ütleb Hansaviimistluse tegevjuht Veigo Gutmann Äripäeva raadio sisuturundussaates. Koos Laam Kinnisvara maakleri Risto Saaremetsaga arutletakse, miks inimesed otsivad üha rohkem kodusid väiksemates keskustes, mida ostjad uusarenduste puhul tegelikult väärtustavad ning miks pangad suhtuvad väljaspool Tallinna asuvatesse arendustesse endiselt skeptiliselt. Saates tuleb juttu ka energiatõhususest, koduostu emotsionaalsusest ja sellest, miks järgmise kümnendi kinnisvaravõitjad ei pruugi enam olla ainult suured linnad. Saadet juhib Lauri Toomsalu. Fotol: Ravila mnt 12 korterelamu planeering Kose alevikus Foto: Hansaviimistluse
• 19.05.26 Kasvupinnas: rapsikasvatus muutub järjest riskantsemaks, kuid loobuda sellest ei saa 22.05.2026 44min

  Põllumehed peavad muutunud kliima, kallinenud sisendite ja rangemate taimekaitsereeglitega kohanema kiiremini kui kunagi varem. Saates “Kasvupinnas” räägivad Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas ja põllumeeste ühistu KEVILI taimekasvatusspetsialist Tiiu Annuk, miks ei saa tänapäeva taimekasvatuses enam töötada vanade võtetega ning miks rapsikasvatus nõuab senisest täpsemat agronoomiat. “Kui sa annad taimele toitu õigel ajal ja õiges koguses, siis ta on tugevam ja vastupidavam,” ütleb Tiiu Annuk saates. Tema sõnul mõjutavad kliimamuutused üha enam nii haiguste levikut kui ka taimekaitse ajastamist ning Eestis on tegelik haiguspilt sageli oluliselt keerulisem, kui esmapilgul paistab. Saates räägitakse, kuidas taliviljad tänavuse talve üle elasid, millist mõju on põud eri piirkondades juba avaldanud ning kus on olukord kõige keerulisem. Pikemalt tuleb juttu ka rapsikasvatusest, mille kõrge saagipotentsiaal käib käsikäes järjest suuremate riskidega – edu sõltub üha rohkem õigesti valitud külviajast, sordist ja haigustõrjest. “Taliraps annab endiselt tonn kuni kaks rohkem saaki kui suviraps, aga kõike peab tegema õigel ajal,” märgib Margus Ameerikas. Tema sõnul on osa põllumehi varasematel headel aastatel muutunud liiga julgeks ning see on toonud kaasa suuremaid talvekahjustusi ja ebaõnnestumisi. Juttu tuleb ka glüfosaadi ümber käivast debatist, kündmise vähenemisest ning sellest, miks paljud tootjad on läinud üle mitte-künnipõhisele harimisele. Annuki sõnul ei mõista paljud glüfosaadi kritiseerijad, et alternatiivsed vahendid võivad olla oluliselt suurema ohuklassiga. Lisaks räägitakse väetiseturu muutustest, kallinenud sisenditest ning täppisviljeluse järjest suuremast rollist. Saatekülaliste sõnul ei taha põllumehed enam ühtegi kilo väetist üle anda ning otsuseid tehakse järjest enam satelliidipiltide ja andmepõhiste lahenduste järgi. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol: Tiiu Annuk ja Margus Ameerikas. Autor: Merlin Zuzjonok
• 21.05.26 Õppetund. Koolitajad: nõudlikud õppijad muudavad õppimisprotsessi värskemaks 21.05.2026 47min

  Tänapäeva õppijad on muutunud nõudlikumaks ning pelgalt teadmiste edasiandmisest enam ei piisa, tõdetakse saates "Õppetund". Oluliseks muutub õppimise kogemus tervikuna – turvaline ja kaasav ruum, hästi disainitud protsess ning õppija vajaduste teadlik märkamine. Saates on kokku võetud XI Koolitajate mittekonverentsi „Kus kogu, seal väge“ teemad, mis puudutavad järjest enam kogu täiskasvanuhariduse tulevikku – kuidas luua õppimist, kus inimesed päriselt kaasa mõtlevad, kogemusi jagavad, katsetavad ja õpitut oma töö ja elu konteksti mõtestavad. Riigi Tugiteenuste Keskuse äriarhitekt Kadi Raudsepp jagab saates oma kogemust toimiva õpikogukonna loomisest ja AI klubi käivitamisest organisatsioonis. Koolitusettevõtte Eduist asutaja, koolitaja ja fasilitaator Elisabeth Purga räägib õppimist ja koostööd toetavate meetodite teadlikust disainimisest ning õppija kaasamisest Noortevaldkonna koolitaja Liia Kass avab põhioskuste toetamise teemat ning seda, kuidas märgata ja toetada õppijaid, kelle jaoks õppimine võib vajada rohkem teadlikku juhendamist ja turvalist õpikeskkonda. Saatekülalised tõdevad, et tähenduslik õppimine ei sünni juhuslikult ega ainult heast sisust. Seda kujundavad teadlikult loodud õpikeskkond, õppija kaasamine, võimalus kogemusi jagada ning oskus aidata inimestel õpitut enda jaoks lahti mõtestada. Üha enam väärtustatakse õppimist, mis ei piirdu ainult koolituspäevaga, vaid jätkub ka pärast seda – uute katsetuste, arutelude, koostöö ja päriselus rakendamisena. Saadet juhtis Helen Lükepak. Foto allikas: Äripäev
• 21.05.26 Digitark äri. Asjatundjad: Eesti väiksus annab meile tehisintellekti tormilises võidujooksus eelise 21.05.2026 43min

  Tehisintellekt areneb meeletu kiirusega ning aprillis toimunud riskijuhtimise ja sisekontrolli aastakonverentsil arutleti, kas inimesed, ettevõtted ja riigid suudavad sellega sammu pidada. Vahendame saates "Digitark äri" toimunud aruteluringi. Eesti Energia siseauditi ja eetika üksuse juht Anna Kon tõi näite, kus Praha rahvusvahelisel konverentsil arutleti AI revolutsiooni teemal, kuid samas ühe suure logistikaettevõtte auditijuht tunnistas, et neil on laos arvutite paroolid endiselt kleepsudega monitoride küljes. Näide räägib kõnekalt kui erinev on tehnoloogiline hüpe paberil ja igapäevane reaalsus praktikas. Eksperdid arutlevad, miks Eesti väiksus ja agiilsus on meie suur eelis tehisaru tormiliste muutuste tempos. Aga samas sõda Ukrainas näitas, kuidas organisatsioonid suutsid üleöö oma riskijuhtimist ümber korraldada – sama peab juhtuma ka tehisintellekti kasutuselevõtul ettevõtetes. Saates tuleb juttu ka sellest, miks Euroopa reguleerib, USA finantseerib ja Hiina rakendab tehisaru, ning kuidas Eesti ettevõtted saavad selles suures globaalses mängus hakkama. Küsime saates sedagi, kas järgmine suur muutus tuleb taas üleöö või jõuame seekord teha ettevalmistusi? Aruteluringis osalevad Finantsinspektsiooni pikaaegne juhatuse esimees Kilvar Kessler, Eesti Energia siseauditi ja eetika üksuse juht Anna Kon ja vandeadvokaat Albert Linntam. Vestlust juhib Bigbanki siseauditi juht Karin Merila. Foto: Tiit Mõtus
• 21.05.26 ST | Targem taristu. Kas hea taristu määrab madalaim hind või on olulisem usalduslik koostöö ja nutikad lahendused? 21.05.2026 42min

  Saates “Targem taristu” arutletakse, mis teeb ühest taristuobjektist päriselt hea objekti ning kuidas ehitada targemalt, kestvamalt ja suuremat väärtust luues. Arutelus saab selgeks, et iga hea objekti aluseks on selgelt sõnastatud eesmärk. Saatekülaliste sõnul jäävad hangetes tellija ootused sageli liiga üldiseks, mis teeb projekteerimise ja ehitamise keerulisemaks. Samuti rõhutatakse, et edukas projekt sünnib koostöös ning seda mitte üksnes tehnilise infovahetuse, vaid ka osapoolte vahelise usalduse kaudu. Heade näidetena tuuakse välja Kernu lõigu ehitus ja Sindi-Lodja silla projekt, kus tellija, projekteerija ja ehitaja ühine töö võimaldas leida paremaid ning keskkonda arvestavaid lahendusi. Saates vesteldakse ka teemal, miks üksnes odavaim hind ei taga alati parimat tulemust ning kuidas projekteeri-ehita ja allianssmudelid aitavad tuua projektidesse rohkem paindlikkust ja innovatsiooni. Praktiliste näidetena tuuakse esile Sopi-Tootsi tuulepark ning käimasolevad Rail Baltica objektid, kus kasutatakse materjale säästvaid ja keskkonnamõju vähendavaid lahendusi. Saate lõpetuseks tõdetakse, et Eesti taristuehitus liigub üha enam väärtuspõhiste lahenduste suunas, kuid suur väljakutse on jätkuv inseneride ja eriti geotehnikute puudus. Saates on külas Verston Eesti projektijuht Andro Aavik, Enefit Greeni tuuleenergia ehituse tiimijuht Janek Lillemägi ning projekteerimisettevõtte Roadplan juhatuse liige ja projektijuht Indrek Oden. Saadet juhib Rasmus Kagge. Fotol: (vasakult) Roadplani juhatuse liige ja projektijuht Indrek Oden, saatejuht Rasmus Kagge, Enefit Greeni tuuleenergia ehituse tiimijuht Janek Lillemägi ja Verston Eesti projektijuht Andro Aavik Foto: Andres Laanem