Äripäeva raadio

Эпизоды

• 
  20.10.26 Võitjate põlvkonnad. Tippkoka poeg: „90 protsenti mu hulludest ideedest läheb metsa, ülejäänud kümme viib meid edasi“ 20.10.2026 45мин

  Seekordses „Võitjate põlvkonnad“ saates on külas ettevõtja Domenik Djatšuk, kes juhib koos oma isa, tunnustatud peakoka Vladislav Djatšukiga kahte VÕIVÕI restorani. Saates tuleb juttu sellest, kuidas on isaga võrdsete partneritena äri teha, miks otsustati keerulisel ajal avada teine restoran ning kuidas täiendavad teineteist kahe põlvkonna erinevad kogemused ja ambitsioonid. Lisaks räägib Domenik pere uuest valmistoiduärist ROOG, MasterChefis osalemisest ja oma suurtest tulevikuplaanidest. Saadet juhib Kristel Viitmann. Pildil: Domenik Djatšuk Foto: MasterChef Eesti/Harry Tiits
• 
  20.10.26 Sisuturundussaade. 62 dialoogiringi üle Eesti: Soome arutelukultuur ühendab kogukondi 20.10.2026 41мин

  Põhjamaade Ministrite Nõukogu Tallinna esinduse 35. aastapäevale pühendatud saatesarja värskes osas selgitab projektijuht Piret Jeedas, miks on avatud dialoog ja struktureeritud arutelu tänapäeva ühiskonnas üha kriitilisema tähtsusega. Eesti Koostöö Kogu hiljutise üle-eestilise algatuse raames tulid inimesed kokku turvalises keskkonnas, et arutleda lihtsalt, kuid sügavalt olulise küsimuse üle: „Kuidas ma hakkama saan?“. "Tõeline dialoog eristub tavalisest debatist või igapäevasest vestlusest," märgib Jeedas saates. Ta viitab, et turvalise ruumi loomine aktiivseks kuulamiseks toob kogukondadele suurt kasu, aidates inimestel päriselt peegeldada seda, kuidas nad tegelikult toime tulevad. Saates tuleb põhjalikumalt juttu sellest, mis täpsemalt toimus üle Eesti peetud 62 dialoogiringis ning millised olid osalejate kõige üllatavamad ja mõjusamad õppetunnid. Samuti selgitab Piret Jeedas, miks on selline aruteluliikumine muutunud oluliseks kogu Põhja- ja Baltimaade regioonis. Selgub, et Eestis rakendatud dialoogialgatusel on tegelikult juured Soomes loodud Timeout-meetodis ning see ühine lähenemine aitab tugevdada regionaalset koostööd. Lisaks annab arutelu suuniseid 2. oktoobril avalikustatud põhjalikule raportile, mis koondab kõikide nende 62 sessiooni põnevad leiud. Raport on leitav Koostöö Kogu kodulehelt. Saadet juhib Tarmo Virki. Podcast on inglise keeles. See podcast kuulub Põhjamaade Ministrite Nõukogu tellitud podcastide sarja. Fotol: Piret Jeedas (autor: Merlin Zuzjonok) 62 Dialogue circles across Estonia: Finnish-born discussion culture connects Estonian communities In the latest episode of the series dedicated to the 35th anniversary of the Nordic Council of Ministers Office in Estonia, Project Manager Piret Jeedas explains why structured dialogue is increasingly critical in our modern society. During a recent nationwide initiative launched by the Estonian Cooperation Assembly, people gathered across Estonia to discuss one simple yet profoundly important question: "How am I managing?". "A true dialogue is distinguished from a standard debate or everyday conversation," Jeedas notes in the episode. She points out that creating a safe space for active listening greatly benefits local communities and helps reveal how people are generally feeling and coping. The episode explores in detail what exactly happened during the 72 dialogue circles held across the country and what the most surprising or impactful takeaways were from the participants. Piret Jeedas also explains how this dialogue movement is spreading across the broader Nordic-Baltic region. It turns out that the initiative actually has its roots in Finland, utilizing approaches like the Timeout method, and this shared movement actively strengthens regional cooperation. Additionally, the discussion points listeners to the comprehensive report from the dialogue circles, which officially launched on October 2nd and gathers all the fascinating findings from those 62 sessions. The episode is hosted by Tarmo Virki. The podcast is in English. This podcast is part of a series commissioned by the Nordic Council of Ministers. Photo: Piret Jeedas (author: Merlin Zuzjonok)
• 
  20.10.26 ST | Küberruum. Kui AI teeb ära noorte arendajate töö, kust tulevad tuleviku tippspetsialistid? 20.10.2026 46мин

  Tehisintellekt suudab juba praegu täita paljusid alustavate IT-spetsialistide tööülesandeid, aidates ettevõtetel kulusid kokku hoida ja tööd tõhusamalt korraldada. Ent lühiajalise kokkuhoiu kõrval tuleb mõelda ka tulevikule: kui ettevõtted loobuvad noorte arendajate palkamisest, võib mõne aasta pärast tekkida puudus kogenud spetsialistidest. Kuidas kasutada tehisintellekti võimalusi nii, et tänased otsused ei kahjustaks ettevõtte pikaajalist konkurentsivõimet? Äripäeva raadio sisuturundussaates „Küberruum“ arutlevad tehisintellekti mõju üle tööturule Elisa Grupi meelelahutuslahenduste juht Joosep Põllumäe ning Fontese juhatuse liige, konsultant ja Tallinna Ülikooli külalislektor Piret Jamnes. Põllumäe sõnul suudab AI juba praegu täita osa alustavate arendajate ülesannetest, kuid nende palkamisest loobumine võib ettevõtetele hiljem kalliks maksma minna. „Mis me siis viie aasta pärast teeme? Kus need seeniorid tekivad, kui me enam juunioreid ei palka?“ küsib ta. Samuti arutleb Põllumäe, et läbimõtlematute koondamiste tõttu võivad ettevõttest kaduda äritegevuseks hädavajalikud teadmised, mille taastamine võib hiljem minna märksa kallimaks. Tehisintellekti mõju töökorraldusele selgitab Põllumäe näitega, kus töötaja suudab senise viie päeva töö ühe päevaga ära teha. Juhi ülesanne on leida vabanenud ajale mõistlik rakendus ning otsustada, kuidas tehnoloogia abil saavutatud tõhusust ettevõtte eesmärkide täitmiseks kasutada. Ka töötajate arvu puudutavate otsuste tegemisel tuleb arvestada ettevõtte pikaajaliste vajadustega ning vajadusega säilitada olulised teadmised ja oskused. Põllumäe hinnangul kehtib siin vana tarkus, et vanasse kaevu ei tasu enne sülitada, kui uus on valmis. Piret Jamnes räägib oma uurimistöö põhjal, miks IT-spetsialistid ettevõtetest omal soovil lahkuvad. Lisaks palgale mõjutavad nende otsuseid töö sisu, arenguvõimalused ja suhted juhiga. Näiteks sobib mõnele spetsialistile tempokas töö mitme kliendiprojektiga, teine eelistab pikemaajalisi arendustöid ja rahulikumat töörütmi. Kui töö iseloom inimesele ei sobi või arenguvõimalused ammenduvad, võib ta hakata uut töökohta otsima. Saates arutletakse ka selle üle, kuidas juhtida inimesi ajal, mil tehnoloogia areneb kiiresti ja töökorraldus pidevalt muutub. Jamnes võrdleb praegust olukorda uduses metsas liikumisega: järgmist puud on näha, kuid kaugemale pilk ei ulatu. Töötajad ootavad juhilt nii vabadust ja iseseisvust kui ka kindlustunnet ja selget suunda. Mõlemad saatekülalised nõustuvad, et kiiresti muutuval tööturul on üks olulisemaid oskusi kohanemisvõime. Põllumäe võrdleb seda võrkpalliga: sirgete jalgadega seisval mängijal on keerulisem pallini jõuda kui sellel, kes on valmis kiiresti suunda muutma. Sama kehtib tööelus, kus senised ülesanded võivad kiiresti muutuda ja töötajatel tuleb pidevalt uusi oskusi omandada. Jamnes soovitab ettevõtetel põhjalikult kaardistada oma töötajate oskused, et mõista, milliseid teadmisi tulevikus vajatakse ja kuidas olemasolevaid töötajaid uutesse rollidesse suunata. Saates kuuleb veel, miks ei pruugi üksnes AI-juhi palkamine ettevõttes soovitud tulemust anda, millal võib hea IT-spetsialist hakata uut töökohta otsima, milline on töötajate arvates juhi kõige halvem omadus ning kuidas muutub vastutus töötajate oskuste arendamise ja karjääri kujundamise eest. Saadet „Küberruum“ juhib Elisa meediasuhete juht Sigrid Hiis. Fotol: Elisa Grupi meelelahutuslahenduste juht Joosep Põllumäe ning Fontese juhatuse liige, konsultant ja Tallinna Ülikooli külalislektor Piret Jamnes. Foto: Sigrid Hiis
• 
  20.10.26 Sisuturundussaade. Suurem vara vajab kasvamiseks appi investeerimismeeskonda 20.10.2026 41мин

  Investorile, kes ei taha ega soovi ise oma vara kasvatamisega tegeleda, saab appi palgata investeerimismeeskonna. INVL Family Office'i investeerimisstrateeg Rait Kondor selgitab saates, mille poolest erineb vähemalt 200 000eurose ja vähemalt kahe miljoni eurose portfelli kasvatamine ehk juttu on vastavalt portfellihaldusest ja strateegilisest varade kasvatamisest. „Nii portfellihaldust kui ka varade strateegilist jaotust teeme meeskonnaga. Kõige olulisem on mitte vara kaotada, aga ilma riskita ei tule ka tootlust,“ selgitab ta. Portfellihaldusega investeeritakse börsil kaubeldavatesse võlakirjadesse ja aktsiaindeksfondidesse, eesmärgiga teenida võlakirjadelt vähemalt 6% ja fondidelt vähemalt turu keskmist tootlust. Kahest miljonist eurost algavale strateegilisele varade jaotisele lisanduvad portfelli veel ka mitteavalikud varaklassid nagu näiteks taristu, mets, põllumaa ja erakapitalifondid, millega väiksema summaga investeerides investor ligi ei pääse. Seal on tootluse ootus 8-10%, erakapitalifondide puhul kõrgem. Saates selgitab Kondor, kellele kumb teenus sobib, millistesse varadesse investeeritakse ning kuidas erinevad varaklassid emotsioonide ja turu kõikumise vastu aitavad. Saadet juhib Rivo Sarapik. Fotol: INVL Family Office'i investeerimisstrateeg Rait Kondor
• 
  19.10.26 Sisuturundussaade. Folderiti juht: ettevõtted kardavad tarkvara vahetamist rohkem kui suuri arveid 19.10.2026 33мин

  Eesti ettevõtted ja avalik sektor kulutavad dokumendihaldusele märkimisväärseid summasid, kuigi turul leidub ka soodsamaid ja kasutajasõbralikumaid lahendusi. Folderiti asutaja ja tegevjuhi Kent Raju sõnul takistavad kulude vähendamist sageli harjumused, teadmatus ja põhjendamatu hirm olemasoleva süsteemi väljavahetamise ees. Seekordses sisuturundussaates uurime, millest kujuneb dokumendihalduse tegelik hind, kuidas muuta dokumentide haldamine lihtsamaks ja kuluefektiivsemaks ning miks võib seniselt süsteemilt uuele üleminek olla arvatust lihtsam. Räägime ka sellest, kuidas on Eesti tarkvaraettevõte Folderit jõudnud klientideni 86 riigis ning miks suhtub Raju kriitiliselt riigi plaani kulutada miljoneid oma dokumendihaldussüsteemi arendamisele. Lisaks arutleme, millist rolli hakkab valdkonnas mängima tehisintellekt ja kuidas tagada uute tehnoloogiate kasutamisel ettevõtete andmete turvalisus. Saadet juhib Lauri Toomsalu. Fotol: Folderiti asutaja ja tegevjuht Kent Raju. Foto: Folderit
• 
  01.10.26 Fookuses: tark tööstus. Tehisaru on valmis, aga tehased veel mitte. Tööstuse järgmine pudelikael on masinates 19.10.2026 44мин

  Leanesti tegevjuhi Marko Saviaugu sõnul ei ole tehisaru tööstuses kasutuselevõtu peamine küsimus enam selles, kas AI suudab ülesande lahendada, vaid selles, kuidas viia tehnoloogia tootmisliinile ja saavutada mõõdetav majanduslik kasu. Kuigi tehisaru kasutamise vastu tunnevad huvi paljud ettevõtted, on näiteid selle otsesest mõjust toodangule, praagile ja kuludele veel suhteliselt vähe. Kiiremini tasuvad end ära näiteks masinnägemisel põhinevad kvaliteedikontrolli lahendused, mille tasuvusaeg võib jääda mõne kuu ja aasta vahele. Samuti saab AI abil märkimisväärselt tõhustada ettevõtte tugiprotsesse, näiteks müügipakkumiste koostamist, millele kuluv aeg võib Saviaugu hinnangul väheneda 70–80 protsenti. Otsuste eest vastutab siiski üldjuhul inimene. Tootmises pidurdab tehisaru laiemat kasutuselevõttu vajadus siduda tarkvara füüsiliste masinate ja robotitega. Olemasolevatele tootmisliinidele ei saa uut tehnoloogiat alati lihtsalt lisada, vaid see võib nõuda ulatuslikke masinaehitustöid või uue tootmisüksuse rajamist. Saviauk näeb järgmise arengusuunana võimalust juhtida masinaid tavakeeles, nii et operaator saaks anda ülesande ning AI koostaks ise vajaliku programmi. Leanest on katsetanud seda lähenemist, ühendades väikese keelemudeli Hiinast ostetud robotiga. Kuigi tehnoloogia on suuresti olemas, arenevad masinad, nende riistvara ja liidesed tarkvarast aeglasemalt ning seadmete projekteerimine, valmistamine ja katsetamine võib võtta kuni aasta. Tehisaru muudab ka tarkvaraarendust. Saviaugu sõnul võimaldab vibe coding ehk rakenduste loomine AI abil ettevõtetel kiiresti lihtsaid lahendusi ja prototüüpe katsetada ning anda nende põhjal tarkvaraarendajatele täpsema lähteülesande. See ei vähenda aga vajadust professionaalsete arendajate järele, eriti kriitiliste süsteemide puhul, kus olulised on süsteemiarhitektuur, integratsioonid, andmehaldus ja küberturvalisus. Samal ajal võib lihtsamate arendusülesannete automatiseerimine raskendada alustavate IT-spetsialistide töö- ja praktikakoha leidmist, tekitades küsimuse, kuidas kasvatada uusi eksperte olukorras, kus AI võtab üle üha rohkem algtaseme ülesandeid. Saviauk soovitab tehisaru kasutuselevõttu kavandavatel tööstusettevõtetel alustada konkreetse äriprobleemi määratlemisest, mitte tehnoloogia valimisest. Eduka rakendamise eeldused on korrastatud andmed ning selged reeglid selle kohta, millisele teabele AI ligi pääseb. Mida rohkem asjakohaseid andmeid mudel kasutab, seda tõhusamalt saab see töötada, kuid samal ajal tuleb vältida liigsete või tundlike andmete kättesaadavaks tegemist. Saviauk ei prognoosi, kui palju AI Eesti tööstuse tootlikkust lähiaastatel kasvatada võiks, sest ettevõtete vajadused ja võimalused on erinevad. Tema hinnangul on aga suurem osa tehisaru võimalikust mõjust tööstuses alles ees. Saadet juhtis Mart Valner. Foto: Imago/Scanpix
• 
  06.10.26 Kasvupinnas. Odav import surub Eesti aiandustootja üha keerulisemasse seisu 18.10.2026 47мин

  Eesti puu- ja köögiviljakasvatajad peavad toime tulema heitliku ilma ja kasvavate sisendkuludega, kuid samal ajal konkureerima importkaubaga, mille madal hind surub alla ka kodumaise toodangu hinna. Eesti Aiandusliidu tegevjuhi Raimond Strastini sõnul on Eesti isevarustatuse tase mitmes aiandussektori tooterühmas väga madal ning praegused tingimused ei soosi kodumaise tootmise kiiret kasvu. „Meie poodides müüdava köögivilja hind on olnud liiga madal ja on seda ka praegu. Köögivili peaks maksma märksa rohkem, kuid impordisurve hoiab hinnad all ega lase tootjal saada õiglast hinda,“ räägib Strastin saates „Kasvupinnas“. Tänavune hooaeg tõi kasvatajatele juurde ka ilmastikust tingitud raskusi. Kui köögiviljadele kujunes suvi üldiselt soodsaks, siis väga märg sügis on saagikoristust tugevalt häirinud. Osa kartulist, kapsast ja teistest kultuuridest oli saate salvestamise ajal veel põllul ning aasta tegelik tulemus sõltub sellest, millise kvaliteediga saak ladudesse jõuab ja kui hästi see üle talve säilib. Saates räägime ka sellest, miks pole Eesti suutnud oma puu-, marja- ja köögiviljatootmist jõulisemalt kasvatada ning mida saaks riik olukorra parandamiseks teha. Oma vaate annab endine põllumajandusminister Ivari Padar, kes juhib tähelepanu sisendhindade kasvule ja tootjate investeerimisvajadusele. Juttu tuleb ka toetussüsteemist ning sellest, kas toetused jõuavad alati nendeni, kelle eesmärk on päriselt tootmist arendada ja saaki kasvatada. Aiandustootjate vaate toovad saatesse Sepa Lilled OÜ juht Aivar Samorokov ja Kadarbiku Köögivilja ostujuht Lisli Pak. Nendega räägime tänavusest saagist, Eesti toodangu ja importkauba konkurentsist, sisendhindadest ning sellest, mille järgi teeb tarbija kaupluses oma valiku. Saatejuht on Juuli Nemvalts. Foto: Liis Treimann
• 
  29.09.26 Töö ja palk. Töötaja tuleb ja läheb. Mis läks valesti? 18.10.2026 46мин

  Kas iga uue töötaja kiire lahkumine tähendab, et värbamisel tehti vale otsus? Või võib probleemi juur peituda hoopis selles, kuidas inimene organisatsiooni vastu võeti, teda juhiti ja toetati? Seekord räägime, kuidas siduda värbamine, sisseelamine ja juhtimiskvaliteet üheks tervikuks. Külas on TP Kinnisvarahoolduse tegevjuht Anett Uska, kellega arutame, kuidas aru saada, miks inimesed lahkuvad, millist rolli mängib juht esimese 90 päeva jooksul ja mida peaks organisatsioon lahkumistest õppima. Vestlust suunab Personaliuudiste juht Helen Roots. Foto: Anett Uska ja Helen Roots. / Äripäeva raadio
• 
  08.10.26 Õppetund. Eesti haridusinnovatsioon on kõrges hinnas. "Euroopa küsib meilt nõu" 17.10.2026 40мин

  Eestis tegutseb üle saja haridustehnoloogia lahendusi arendava tiimi ning meie riiki nähakse selles vallas tugeva maana. Eesti EdTechi ehk haridustehnoloogia tugevuseks on aastaid teadlikult arendatud koostöine ökosüsteem, mille kogemusest õpitakse nüüd Euroopas. Saates “Õppetund“ tuli juttu sellest, kuidas Eestist on digiriigi ja haridusriigi kõrval kujunenud tugev EdTech-riik ning milline roll on selles riigi, ministeeriumide ja Startup Estonia koostööl. Haridustehnoloogia sihipärane toetamine sai hoo sisse 2018. aasta lõpus ning selle eesmärk oli luua kasvukeskkond ettevõtetele, kes kasvaksid iseseisvaks, jätkusuutlikuks ja rahvusvaheliseks. Saates uuriti põhjalikult Eesti haridusinnovatsiooni ökosüsteemi. EdTech ei tähenda seejuures ainult üldhariduskooli jaoks loodud digilahendusi. Eesti ettevõtted arendavad tehnoloogiaid alushariduse üld-, kutse- ja kõrghariduse jaoks, kuid järjest olulisem osa on ka elukestval õppel, täiskasvanute õppimisel ning tööandjatele suunatud lahendustel. Haridustehnoloogia mõjutab inimese kogu töö- ja õpiteed. Koostöö heaks näiteks on Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooliga loodud programmid, kus ülikoolide teadmised ühinevad EdTechi kogukonna praktikaga. Eestil on tekkinud kogemus, mida märkab ka Euroopa Komisjon küsides nõu laiemate haridustehnoloogia poliitikate kujundamisel. Külas olid haridusinnovaator, EdTech Estonia nõukogu liige ja DreamApply kaasasutaja Märt Aro ning EdTech Estonia tegevjuht Liis Siiroja. Aro tõi saatesse rahvusvahelise haridusinnovatsiooni vaate, Siiroja keskendus Eesti EdTechi ettevõtete, koostöö ja kogu ökosüsteemil arengule. Saadet juhib Kristiina Garancis. Pildil Liis Siiroja, Märt Aro ja Kristiiina Garancis. Foto: Andres Laanem
• 
  16.10.26 Tervisetark. Kehvveresuse taga võib peituda palju enamat kui rauapuudus 16.10.2026 43мин

  Pidev väsimus ja jõuetus võivad viidata aneemiale ehk kehvveresusele. Kuigi kõige sagedamini seostatakse aneemiat rauapuudusega, võib aneemia taga peituda palju erinevaid põhjuseid, sealhulgas vitamiinipuudus, vereloomehäired või ka kasvajaline haigus. Seekordses „Tervisetarga“ saates selgitab Põhja-Eesti Regionaalhaigla hematoloogia- ja onkoloogiakliiniku hematoloog-ülemarst Iige Viigimaa, millised on aneemia levinumad põhjused, kes kuuluvad riskirühmadesse ning millal tuleks oma verenäitajaid kontrollida. Juttu tuleb rauavaegusest, haruldasematest verehaigustest ning sellest, miks võib ka näiliselt väike kõrvalekalle vereanalüüsis olla oluline ohumärk. Samuti räägime, kuidas aneemiat ravitakse, miks ei tasu väsimuse korral omal käel rauapreparaate võtma hakata ning millist rolli mängivad ennetuses mitmekesine toitumine ja tervisekontroll. Saadet juhib Violetta Riidas. Saate tõi kuulajateni Eesti leukeemia ja lümfoomihaigete liit ning valmimist toetas Abbvie. Pildil dr Iige Viigimaa Pildi autor PERH
• 
  15.10.26 ST | Targem taristu. Teedeehituses innovatsiooni jagub, aga miks ehitame siis ikka vanaviisi? 15.10.2026 46мин

  Meie teedeehituses on katsetatud nii plastikut ja ligniini sisaldavat asfalti kui ka uusi digitaalseid tööriistu, mis võimaldavad ehitusmasinaid täpsemalt juhtida. Mujal maailmas töötavad juba autonoomsed ehitusplatsid ning arendatakse asfalti, mis suudab ise oma mikropragusid parandada. Tehnoloogia areneb kiiresti, kuid kuidas tagada see, et uuenduslikest katsetustest sünniksid ka päriselt sellised lahendused, mis aitavad teid ehitada kestvamalt, säästlikumalt ja mõistlikuma hinnaga? Sisuturundussaates “Targem taristu” arutlevad innovatsiooni ja tehnoloogia võimaluste üle TalTechi ehitusinfo modelleerimise professor Raido Puust ning endine Verstoni innovatsioonijuht, praegune TalTechi taristuehituse valdkonna nooremteadur Sven Sillamäe. Saates meenutatakse, kuidas 2004. aastal äratas suurt tähelepanu Tallinn-Tartu maanteel asfaldikihtide vahele paigaldatud terasvõrk. Praeguseks on Eestis rajatud katselõike, kus bituumenit on osaliselt asendatud plasti või puidust saadava ligniiniga. Kuigi sellised lahendused võivad vähendada teedeehituse keskkonnamõju, tõstatub küsimus nende maksumusest, vastupidavusest ja laialdasemast kasutuselevõtust. Saatekülaliste hinnangul on Eesti taristuehituse üks kitsaskohti projektipõhine innovatsioon: uusi lahendusi küll katsetatakse, kuid tihti jääb puudu järjepidevast tulemuste analüüsist ja otsustest, mis aitaksid neid igapäevasesse praktikasse viia. Räägitakse ka ehitusinfo modelleerimisest ehk BIMist, droonidest, masinjuhtimisest ja andmepõhisest ehitusjuhtimisest. Kuigi digitaalsed lahendused on Eesti teedeehituses juba kasutusel, jääb suur osa kogutavast infost praegu veel rakendamata. Tulevikus võiks ehitusjuhtimine muutuda prognoosivamaks, võimaldades tööde planeerimisel arvestada jooksvalt ilmaolude, pinnase seisundi, masinate tootlikkuse ja ehitusgraafikuga. Peatutakse ka küberturvalisuse teemal, mille tähtsus kasvab koos ehitusmasinate ja infosüsteemide ühendamisega. Pilk tulevikku viib kuulaja aga hoopis Jaapanisse, kus ehitusplatsidel kasutatakse juba ilma juhita töötavaid masinaid, ning Hollandisse, kus arendatakse iseparanevat asfalti. Arutletakse ka elektrisõidukeid laadivate teede mõttekuse ja targa tellija rolli üle. Sven Sillamäe tutvustab TalTechis arendatavat digitaalset tööriista, mis aitaks hinnata, kuidas erinevad ehitusotsused mõjutavad teekatte eluiga, keskkonnajalajälge ning ehitus- ja kasutuskulusid. Saadet “Targem taristu” juhib Rasmus Kagge.
• 
  14.10.26 Ükssarvikute kasvulava. Eesti väikefirma vallutas India ja ronis oma nišis maailma tippu 14.10.2026 45мин

  Eesti ettevõte LEI Register on kasvanud maailma suurimaks LEI-koodide müüjaks, tehes seda ilma klassikalise idufirma mudelita ja investorite rahata. Ettevõtte asutaja Toomas Pavelson avas “Ükssarvikute kasvulava” saates, milliseid katsumusi ja õppetunde pakkus 450 000 kliendini jõudmine ja laienemine Indiasse, mis on praeguseks tõusnud nende suurimaks turuks. LEI Register oli hiljuti avaldatud Eesti väärtuslikeimate tehnoloogiafirmade edetabelis 27. kohal, hinnangulise väärtusega 61 miljonit eurot. “Me ise ei ole kunagi defineerinud ennast start-up’ina, see maailm on meile selles mõttes võõras,” tõdes Pavelson idufirmade sektori kohta. Üks Toptechi edetabeli koostajatest, investor Rando Rannus, rõhutas Eesti ettevõtete võimalusi kasvada erinevates niššides maailma suurimate hulka. Septembri lõpus avaldatud edetabel hindas uueks ükssarvikuks ettevõtte Botguard OÜ, mis tegutseb Blackwalli nime all. Raadiosaate külalised olid Rando Rannus Siena Secondary Fundist ja LEI Registri asutaja Toomas Pavelson. Saadet juhtis Tarmo Virki. Foto: Tarmo Virki
• 
  14.10.26 Finantsuudised fookuses. Raamatupidajad hoiatavad: AI muudab ameti tundmatuseni, kuid vastutus ei kao kuhugi 14.10.2026 47мин

  Kuigi tehisaru teeb juba raamatupidamist, koostab majandusaasta aruandeid ja jagab maksunõu, leiavad Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse liikmed, et raamatupidajad ei kao kuhugi, kuid nende töö muutub põhjalikult. Äripäeva raadio saates “Finantsuudised fookuses” võeti Eesti Raamatupidajate Kogu 30. aastapäeva puhul luubi alla raamatupidamise minevik, olevik ja tulevik. Kolme aastakümnega on paberkaustadest ja käsitsi täidetud pearaamatutest jõutud automatiseerimise ja tehisintellektini. Kui varem kulus suur osa tööajast andmete sisestamisele ja kontrollimisele, siis nüüd oodatakse raamatupidajalt järjest enam analüütilist mõtlemist, tehnoloogilist taiplikkust ja oskust ettevõtjale nõu anda. Saatekülaliste sõnul ei ole Eesti raamatupidamisturu suurim probleem tingimata inimeste nappus, vaid sobivate oskustega spetsialistide leidmine. Eriti hinnas on raamatupidajad, kes tunnevad mitut majandustarkvara, oskavad kasutada tehisintellekti, mõistavad ettevõtte äritegevust ja suudavad klientidega sisukalt suhelda. Teravalt kerkib esile küsimus, kes vastutab, kui tehisintellekti või puudulike teadmiste tõttu tehakse raamatupidamises vigu ‒ Eestis ei ole raamatupidamisteenuse osutamiseks kutsetunnistus kohustuslik. Saates arutletakse, kas teenusepakkujatele tuleks kehtestada senisest rangemad kvalifikatsiooninõuded ja millist rolli võiksid sertifitseeritud raamatupidajad täita näiteks ettevõtete likvideerimisel või auditeerimiseks ettevalmistamisel. Juttu tuleb ka rahapesu tõkestamise nõuetest, mille täitmine võib väiksematele raamatupidamisteenuse pakkujatele käia üle jõu. Omaette küsimus on majandusaasta aruannete esitamine. Miks jätavad nii paljud Eesti ettevõtjad aruanded tähtajaks esitamata ja kas 200eurone trahv on üldse piisav motivaator, kui aruande koostamine võib maksta rohkem? Saates kõlas ka ettepanek tuua mikroettevõtjate majandusaasta aruannete esitamise tähtaeg praegusest varasemaks, näiteks 31. märtsile. See võiks parandada aruandluse õigeaegsust ja vabastada raamatupidajad suvisest aruannete koostamise tipphooajast. Pilguheit tulevikku tõi arutellu tehisaruagentide abil tegutsevad raamatupidamisbürood, raamatupidajate põlvkonnavahetuse ja küsimuse, kas noortel tasub seda eriala üldse õppida. Külalised leidsid, et just tehnoloogiline areng on muutnud raamatupidamise senisest põnevamaks ja toonud valdkonda uusi võimalusi. Juubelisaatele kohaselt jagus ka värvikaid meenutusi. Sai kuulda, kuidas aastakümneid tagasi peeti väärismetallide üle arvestust sajandikgrammi täpsusega, kuidas praktikant kandis miljonite kroonide väärtuses põhivara ekslikult varudesse ning kuidas klient püüdis rinnahoidjate ostutšekki esitada finantsanalüüsi raamatu pähe. Selgus ka, milliseid loomingulisi põhjendusi on ettevõtjad kasutanud puuduvate raamatupidamisdokumentide selgitamiseks. Saates olid külas auditeerimisbüroo Audit Advisory tegevjuht Liina Tamm, raamatupidamisbüroo Grow Finance'i asutaja ja partner Ulvi Tallo ning raamatupidamisbüroo Robby & Bobby partner Margus Tammeraja. Kõik kolm kuuluvad Eesti Raamatupidajate Kogu juhatusse. Saadet juhib Paavo Siimann. Foto: Äripäev
• 
  14.10.26 ST | Kaupmehe eduvalem. Risto Rüütel: ebaausate kaubandustavade seadus puudutab rohkem ettevõtteid, kui arvatakse 14.10.2026 46мин

  Kui kaupmees ütleb tarnijale, et hinnatõusu korral võib kaup sortimendist välja jääda, kas see on tavapärane äriline läbirääkimine või juba lubamatu surve? Ja millal võivad ebaausate kaubandustavade reeglid puudutada ettevõtet, kes ise üldse toitu ei müü? Saates „Kaupmehe eduvalem“ räägib advokaadibüroo Eversheds Sutherland konkurentsiõiguse, kaubanduse ja välisinvesteeringute valdkonna juht Risto Rüütel põllumajandus- ja toidutarneahelas keelatud kaubandustavadest. Selgub, et regulatsioon ei puuduta sugugi ainult suuri jaekette ja nende toidutarnijaid – seaduse kohaldamisalasse võib sattuda ka näiteks kosmeetikatootja, kes ostab oma toodete valmistamiseks põllumajanduslikku päritolu toorainet. Saates võetakse lahti, millised võtted on alati keelatud, millistes küsimustes võivad ostja ja müüja omavahel kokku leppida ning kuidas tuleb arvestada maksetähtaegu. Juttu tuleb ka kampaania-, turundus- ja logistikatasudest, lepingutingimuste ühepoolsest muutmisest ning sellest, millal jõulisest läbirääkimisest saab ebaaus surve. Samuti arutatakse, kuidas ettevõtted saavad riske maandada, miks ei pruugi lepingusse kirjapandu alati kattuda tegeliku igapäevase koostööga ning kui suureks võivad rikkumise korral kujuneda trahviriskid. Sisuturundussaadet juhib Kaupmeeste Liidu juht Nele Peil. Fotol: Kaupmeeste Liidu juht Nele Peil ning advokaadibüroo Eversheds Sutherland konkurentsiõiguse, kaubanduse ja välisinvesteeringute valdkonna juht Risto Rüütel Foto: Äripäev
• 
  13.10.26 Eetris on ehitusuudised: Endover lisab ehitusturule hoogu 13.10.2026 42мин

  Arendaja Endover ei näe enam põhjust ehitusturule pidurit tõmmata ning valmistab ette mitut uut arendust Tallinna südalinnas, rääkisid Endoveri arendusdirektor Uku Tint ja Metropoli Ehituse juht Henri Ärmus. Endoveri tegevus näitab, et ettevõte ei oota turu edasise suuna selginemist, vaid alustab julgelt uusi projekte. “Uute arenduste puhul oleme optimistlikud,” ütles Uku Tint . Tema sõnul on ehitushind küll väljakutse, kuid arendaja ülesanne ongi leida viis kasvava kulubaasiga toime tulla ja projektilt ka kasumit teenida. Üks Endoveri ja Metropoli Ehituse uus projekt tuleb Tallinna südalinna senisele Narva maantee 13 kinnistule, mis on praegu arendusfaasis, ehitusega plaanitakse alustada lähikuudel. Veel suuremaks lähiaastate projekt on Tallinna südalinnas Tartu maanteel asuvat kõrghoone rekonstrueerimine, mida tuntakse LHV majana. Uus lahendus pole veel lukus ja ettevõte peab selle üle linnaga läbirääkimisi. See ei tähenda siiski, et kinnisvaraturul oleks kõik takistused kadunud. Üheks peamiseks küsimuseks jääb ehitushinna kasv, mille vastu võideldakse tegevuste efektiivistamisega. Metropoli Ehitus kasutab Volta kvartalis järjest enam voogehituse põhimõtteid, mille eesmärk on vähendada objektidel ooteaega. "Oluline on kogu protsess nii planeerida, et ühe koostööpartneri töö lõppedes saaks järgmine kohe alustada," selgitas Metropoli Ehituse juht Henri Ärmus. Lisaks räägime veel Volta kvartali ehitusest, ostjate muutunud ootustest ja tehisaru võimalustest arendusprojektide efektiivistamisel. Saadet juhtis Teeli Remmelg. Fotol: Metropoli Ehituse juht Henri Ärmus ja Endoveri arendusdirektor Uku Tint.
• 
  05.10.26 Tööandjate tund. Tööandjad: maavarade kõrval peab väärindama töötajaid 13.10.2026 46мин

  Räägime palju maavarade väärindamisest, aga sama oluline on väärindada oma tööjõudu, sest meil on vaja targemaid töötajaid, märgib Äripäeva raadio saates "Tööandjate tund" Baltic Restaurants Estonia juht ja Töötukassa nõukogu liige Aaro Lode. "Väheneva tööjõuga ühiskonnas tuleb leppida, et osa töökohti kaob, ja anda inimestele uusi oskusi, mis tõstavad nende palka ja tööviljakust. Sellest võidab kogu ühiskond." Tehnoloogia muudab Lode sõnul niikuinii kõiki ameteid (pigem jäävad töötuks juristid ja programmeerijad kui kokad või autojuhid), seega peab muutused ise ette võtma. "Nagu teeme oma ettevõttes, kus kaotame lihtsamaid töökohti ja õpetame inimestele uusi oskusi," selgitas ta. "Piltlikult, õmblejatöö asemel on meil vaja rätsepatööd, mis on eksklusiivne ja kallim." Vajalike oskustega töötajate puudus on majanduse üks suuremaid arengupidureid. Kuidas kasvatada pakutava töö lisandväärtust, kuidas noorte, vanemaealiste ja vähenenud töövõimega inimeste suurem kaasamine lahendab töötajate puudust ning milline on välistöötajate roll tööjõupuuduse lahendamisel, selgub saatest. Külas on Töötukassa nõukogu liige ja Baltic Restaurants Estonia juht Aaro Lode, Coop Eesti personalijuht ja PARE juhatuse liige Kerstin Jaani ning Eesti Tööandjate keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp. Saatejuht on Rivo Sarapik. Foto: Erik Prozes
• 
  12.10.26 Tööstusuudised eetris. Merendusettevõtted: riik võiks merenduse innovatsioonis olla veelgi julgem 12.10.2026 44мин

  Eesti merendusklastri hinnangul võiks riik olla meretehnoloogiate katsetamisel senisest julgem. Riigilaevastiku peadirektori Andres Laasma sõnul toimib koostöö ettevõtetega hästi, kuid riik peaks olema tark tellija ja uute lahenduste esimene ostja. Septembri alguses toimunud Merenduse innovatsioonipäeval arutasid umbes 200 era- ja avaliku sektori esindajat merenduse arenguvõimalusi. Laasma tõi eduka koostöö näitena Saaremaal valminud töölaeva Kratt, mis näitab Eesti võimekust toota keerukat tehnoloogiat võtmed-kätte-põhimõttel. Eesti Merendusklastri juhi Jaak Viilipuse sõnul ulatub klastri liikmesettevõtete lisandväärtus töötaja kohta umbes 77 000 euroni ehk ligikaudu poolteist korda Eesti keskmisest kõrgemale. Ettevõtted annavad tööd umbes 18 000 inimesele ning sektor on suuresti ekspordile suunatud. Eesti uue suursaartevahelise parvlaeva ehitushanke võitis aprillis Poola laevatehas CRIST S.A. ligi 50 miljoni euro suuruse pakkumusega. Konkurentsis osales ka Saaremaa ettevõtte Baltic Workboats ja BLRT Grupi Leedu tütarfirma UAB Vakarų Baltijos Laivų Statykla ühispakkumus. Laasma selgitas, et parvlaevade ehitamine eeldab väljakujunenud tootmismetoodikat ning Poola ettevõte pakkus paremaid tingimusi. Tema sõnul poleks hanke üksnes Eesti ettevõtetele avamine Euroopa Liidu reeglitega kooskõlas. Samas loodab ta, et Eesti ettevõtted saavad laevaehituses osaleda alltöövõtjatena. Viilipuse sõnul oleks hanke Eestisse jäämine toetanud ka laiemat majandust: uuringute järgi toob iga laevaehitusse investeeritud euro majandusse tagasi umbes kolm eurot. Eestis valminud projektid annavad ettevõtetele ka väärtuslikke referentse välisturgudel. Tulevaste kaitsetööstuse hangete puhul ootab klaster riigilt kohaliku väärtusahela nõuete maksimaalset rakendamist. Viilipuse hinnangul näitab töölaev Kratt, et riik suudab ettevõtetega koostöös innovatsiooni edendada. Samas peab riik tema sõnul rohkem piloteerima ja katsetama, arvestades, et uued lahendused ei pruugi kohe ootuspäraselt toimida. Laasma sõnul on riigi innovatsioonivalmidus hea näide Kratt, mille puhul võeti ettevõtjatega ühiselt risk, katsetades laevadel seni kasutamata surugaasisüsteeme. Ta kinnitas, et Riigilaevastik soovib Eesti tootjaid hangetel osalemas näha. Äripäeva raadio saates „Tööstusuudised eetris” käsitleti ka eksporditoetusi ja garantiisid, meretööstuse väärtusahelat ning sektori tulevikuvõimalusi. Saadet juhtis Harro Puusild. Pildil Andres Laasma ja Jaak Viilipus. Autor: Harro Puusild
• 
  09.10.26 Sisuturundussaade. Tartu lifestyle-hotelli Soho uus peatükk: kuidas hotell end ümber mõtestas 09.10.2026 36мин

  Tartu vanalinnas tegutsev hotell Soho on läbinud põhjaliku uuenduskuuri, millega astuti samm kõrgemasse kvaliteedi- ja hinnaklassi. Ketihotellidega konkureerides panustab Soho personaalsele teenindusele, paindlikkusele ja nutikale hinnastamisele. Äripäeva sisuturundussaates räägivad Soho tegevjuht Siim Sildmäe ja brändijuht Sten Pedari, kuidas kolmest noorest ettevõtjast kasvasid hotelliarendajad ning kuidas endise hotelli London asemel sündis uue kontseptsiooniga lifestyle-hotell, kuhu on lisandunud spaa, ühistööala, lobby-baar ja hommikuprosecco. Hüpe kolmetärnihotellist neljatärnihotelliks on osutunud keerulisemaks, kui esialgu arvati. Klientidele, kes on harjunud senise hinnatasemega, tuleb selgitada, mille eest nad nüüd rohkem maksavad. „E-maili teel on väga raske selgitada, miks hind tõusis 20 eurot,“ tõdeb Sildmäe. „Aga kui nad kohale tulevad ja näevad, siis on kõige tõrksamadki kohe uue lepingu sõlminud.“ Saates räägitakse ka Eesti hotellituru laiematest väljakutsetest – Booking.com-i mõjust, Airbnb konkurentsist, maksutõusude mõjust investeeringutele, hooajalisusest ning Lõuna-Eesti turismiettevõtete koostööst. Soho loobus senisest restoranist El Chapo, et teha ruumi spaale ja lobby-baarile, ning arendab workation-kontseptsiooni, mis võimaldab ettevõtetel ühendada meeskonnaga töötamise ja puhkamise. „Me ei ole suured kruiisilaevad, vaid väikesed kiirkaatrid,“ kirjeldab Sildmäe sõltumatu hotelli eelist – võimalust teha otsuseid kiiresti ja kohaneda paindlikult. Saadet juhib Lauri Linnamäe. Fotol: Soho tegevjuht Siim Sildmäe (vasakul) ja brändijuht Sten Pedari Foto: Merlin Zuzjonok
• 
  08.10.26 ST | Password. Kes tänapäeval enam telekat vaatab? 08.10.2026 45мин

  Saates „Password“ küsib saatejuht Hando Sinisalu, kes tänapäeval üldse enam telekat vaatab, kui noored on TikTokis ja pikkade saadete jaoks justkui aega pole. Duo Media Networksi tegevjuht Jüri Pihel ja tele- ning raadiokanalite reklaamimüügijuht Kert Kangert vaidlevad sellele vastu: eestlased veedavad suure ekraani ees endiselt üle kolme tunni päevas ning tele vaatamise aeg pole Piheli sõnul sugugi kadumas. „Kolm tundi ja kakskümmend minutit vaatab praegu keskmine Eesti inimene ööpäevas suurt ekraani,“ ütleb Pihel. Tema sõnul ei ole see aeg vähenemas, vaid pigem taas kasvamas. Tehisaru loodud võltssisu ajastul muutub üha olulisemaks usaldus: Eestis tehtud tele- ja raadiosisu usaldab Piheli sõnul umbes 75 protsenti inimestest, sisuloojaid aga ligikaudu 15 protsenti. Saates tuleb juttu sellest, miks telemõõtmine võib küll tunduda vanamoodne, kuid on endiselt lollikindel, ning miks internetis sündinud ettevõtted, näiteks Vinted, on hakanud kasutama telereklaami. Pihel toob näiteks ettevõtte, mille müüginumbrid hakkasid pärast traditsioonilisest meediast loobumist järsult langema. „Piisab, kui tuled tuntud telekanali uudistesaate vahele neli korda nädalas, ja su nähtavus on tagasi,“ ütleb ta. Arutatakse ka seda, miks võib telereklaam olla brändi ehitamisel sotsiaalmeediast tõhusam. „Sotsiaalmeedias kaob su sõnum tuhandetesse kildudesse, nii et sa võid kogu oma brändiga inimese teadvusest ära kaduda,“ põhjendab Pihel. Saate teises pooles võetakse fookusesse raadio. Kas Spotify on raadio ära kägistanud? „Raadiot defineerib inimene selle taga,“ vastab Pihel. Kuni kuulaja tajub eetris sõpra, mitte roboti koostatud esitusloendit, ei konkureeri need tema hinnangul päriselt omavahel. Lõpetuseks räägitakse digiraadio tulekust, temaatilistest nišijaamadest ning sellest, mida tähendab killustuv raadioturg reklaamiostjale. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol Duo Media Networks tele- ja raadiokanalite reklaamimüügijuht Kert Kangert ja ettevõtte tegevjuht Jüri Pihel. Foto: Äripäev
• 
  07.10.26 Äripäeva TOP: Transpordifirma juht: juhis autojuhtidele Lätis paak täis panna, läks juba välja 07.10.2026 49мин

  Alates 1. oktoobrist langetas Läti vabariik diislikütuse aktsiisi ning värsked hinnapakkumised transpordiettevõtetele näitavad, et Lätis on kütus 2,3 senti soodsam kui Eestis. „Mis teha, esmaspäeval läks autojuhtidele juhis välja, et Lätit läbides tuleb paak täis panna,“ tunnistas Haanpaa OÜ tegevjuht ja ERAA nõukogu esimees Tiit Parik. „Kütusekulu on kolmandik transpordiettevõtte kogukuludest ja selge on see, et rahvusvahelisi vedusid tegevad ettevõtjad tangivad seal, kus on kõige soodsam,“ nentis Tiit Parik Autotranspordi TOPile pühendatud raadiosaates „Äripäeva TOP“. Kui tavatarbija jaoks ei ole 2,3 senti teab kui suur kokkuhoid ja kui just Valgas ei elata, siis keegi selle pärast eraldi Lätti sõitma ei hakka, siis Haanpaa taoline rahvusvaheline kontsern ostab aastas umbes 8,2 miljonit liitrit kütust. Ehk praegune hinnavahe teeb ligi 189 000 eurot kokkuhoidu aastas ja see on niigi õhukeseks lihvitud transpordiäris vägagi arvestatav summa. Teine saatekülaline, Maanteetranspordi Liidu tegevjuht Kersten Kattai lisas, et Eesti vedajad peavad tegutsema äärmiselt keerulistes konkurentsitingimustes. „Eesti on Euroopa ääremaa ja meie kaupade teekond on pikem teistest Kesk-Euroopa riikidest, mistõttu on iga sent kauba lõpphinna kujunemise seisukohast oluline.“ Ehk veondus on tema sõnul sõna otseses mõttes sendiäri ja maht on see, mis seal töötab. „Seega on kütusehinna maksustamine praeguses hinnakasvu olukorras just Eestis kriitiliselt tähtis küsimus. Paar nädalat tagasi kordasime kevadel tehtud transpordi ja kütusemüügiga tegelevate ettevõtlusorganisatsioonide ettepanekut valitsusele, et diislikütuse aktsiis tuleks üle vaadata ja ajutiselt Euroopa miinimumtasemele viia,“ lausus Kattai. Ettepaneku peamiseks argumendiks oli seesama põhjus, et nii meie enda kui transiitvedajate tankimised liiguvad riikidesse, kus hinnad on odavamad. „Haanpaa näide tõestab selgelt, et täpselt nii see juba toimibki. Kevadine tagasiside oli, et vaatame ja jälgime mängu ja kui vaja siis reageerime, aga praegu tundub küll, et astume taas sama reha otsa, kui aastaid tagasi,“ sõnas Kattai. Lisaks räägiti saates ettepanekutest, mille Eesti Maanteetranspordi Liit (MTRL), Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon (ELEA), Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon (ERAA) ja Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing PROLOG on poliitikutele järgmistele Riigikogu valimistele vastu minekuks kokku pannud. Seekordset Äripäeva TOPi saadet juhtis Logistikauudiste teemaveebi juht Tõnu Tramm. Foto: Tõnu Tramm Fotol: Kersten Kattai ja Tiit Parik