Äripäeva arvamusliider

Avsnitt

• 
  Äripäeva arvamusliider: ühiskondlik arutelu peab olema ka elitaarne 07.11.2025

  Novembrikuu esimese saatega läks „Äripäeva arvamusliider“ omaenda saatepealkirja sügavusse ja püüdis aru saada, kuidas kujuneb lõpuks välja see, mille me ühiskonnas üldse suure kella külge paneme. Saate autorid Neeme Korv, Karl-Eduard Salumäe ja Indrek Lepik arutlesid, miks kõlavad nädalast nädalasse arvamusruumist vastu eeskätt mehised ja keskealised hääled — ning miks selles keegi otseselt süüdi pole — ja kui tihti sõltub avalik arutelu üksnes sellest, kui karismaatilised on mõne seisukoha kaitsjad. Lõpuks sai selgeks seegi, miks suikub arvamusliidri saade pärast kaht eetriaastat talveunne, et sealt uuel aastal juba värskemana tõusta.Fotol vasakult: Neeme Korv, Indrek Lepik, Karl-Eduard Salumäe. Foto autor: Liis Treimann
• 
  Äripäeva arvamusliider: Nvidia kiibid Hiinale? Polegi välistatud 31.10.2025

  Nvidia Blackwelli kiipide lubamine põhjatule Hiina turule ei paista võimatu, aga nähtavasse tulevikku ennustavad niisugust arengut üksnes optimistid, leidis Äripäeva investeerimisvaldkonna juht Juhan Lang raadiosaates „Äripäeva arvamusliider“.Hiina soovib Blackwelli kiipe osta, kuid USA tahab muu hulgas just nende abil oma tehnoloogilise liidri staatust hoida, resümeeris Lang.USA presidendi Donald Trumpi ja Hiina riigipea Xi Jinpingi kohtumisel oli kõrgtehnoloogia lisaks Taiwanile üks neist teemadest, mis nimme kõnelustelt välja jäeti. Kas see tähendab, et Nvidia jaoks jääb Hiina ka edaspidi keelatud maaks?„Ma ütleks, et see on siiski lahtine, aga lähiajal arenguid oodata oleks optimistlik,“ vastas Lang. Intervjuus arutleb ta ka selle üle, mida võiks Nvidia aktsia hind seepeale teha, kui Hiina turule sisenemiseks tekib võimalus.Saate teises pooles arutleme Tallinna Ülikooli võrdleva poliitika professori Mari-Liis Jakobsoniga, milliseid aegu elavad ning millist funktsiooni Eesti demokraatias täidavad valimisliidud, mis said ka äsjastel kohalikel valimistel kokku rohkem hääli kui mistahes erakond. Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi käitumisteadlane Heidi Reinson selgitab siinmailgi tavapäraseks saanud halloweeni kõrvitsate valguses, kuidas saab soodusmüügist ostuhullus ja ärist manipulatsioon.Saate tegid Eget Velleste, Neeme Korv, Lauri Leet ja Karl-Eduard Salumäe.Fotol Trump ja Xi pärast kohtumist (autor: Zumapress/Scanpix)
• 
  Äripäeva arvamusliider: lõpuks jäävad skandalistid poliitikas üksi 24.10.2025

  Poliitikud peavad millegi saavutamiseks leidma kaaslased, ent äärmuslike sõnavõttudega skandalistid jäävad tõsiseltvõetavuse kaotades üksi ja marginaliseeruvad, leidis endine tipp-poliitik ja nüüdne õppejõud Kadri Simson raadiosaates "Äripäeva arvamusliider".Eesti poliitiline retoorika ei saa vaatamata Tartus Isamaa nimekirjas kandideerinud sisulooja Kris Kärneri sotsiaalmeedia tüüpi-sõnavõttudele väga sügavale sohu vajuda, kuna meie turvavõrgustik on Simsoni sõnul mitmepartei-süsteem.Kui valimistel oleksid edukad üksikkandidaadid teineteise vastu, võiks väga lärmakas vähemus välja tulla ja valida ka sellise kandidaadi, kes tavakodanikes tekitab külmajudinaid ja hirmuvärineid. “Aga kuna meil on vaja poliitikas millegi saavutamiseks meeskonda ja poliitikut peavad leidma kaaslased, siis tõsiseltvõetavuse puududes jäädaksegi üksi, kes marginaliseeruvad,” selgitab Simson ja toob näite Kalle Grünthalist. “Parlamendis oli ju ta ju liiga imelik isegi EKRE jaoks ja peale seda kui ta läks akna alla, vähenesid teated temast kordade ja nüüd on ta järgmistel valimistel ajalukku kadunud tegelane.”Simsoni veendumuse kohaselt me hindame poliitikuid just sõnade põhjal. “Ei saa vabandada skandaalseid arvamusi põhjendusega, et ärge võtke peale valimisi seda, mida ta enne valimisi rääkis tõsiselt,”  kommenteeris Simson. “Nii et selles suhtes skandalist võib-olla ei sobi poliitikasse,” sõnastab Simson.„Paraku me valimiste järel kunagi kaotatud hääli ei loe, aga teades kui halb on see kui erakonnal on ebaadekvaatne inimene nimekirja sattunud, kelle pärast kõik peavad vabandama ning mis tegelikult morjendab suurt gruppi inimesi, siis ma arvan, et üleüldiselt Isamaa ei olnud õnnelik selle valiku üle,” lisab Simson Krist Kärneri Isamaa nimekirjas kandideerimise kohta.Kadri Simson rääkis Karl-Eduard Salumäele veel, miks äärmuslikud arvamused ja skandaalsed avaldused valimistel siiski hääli koguvad, kas avalikult naiste ja vähemuste diskrimineerimisele üles kutsumine ning poliitiliste oponentide tapmisest rääkimine on Eesti poliitika uus reaalsus ning mis võiks meie poliitiliste kultuuri päästa.Sel nädalal ilmunud Äripäeva Palga TOPi paistavad endiselt silma info- ja koomunikatsioonitehnoloogia sektori ettevõtted. Kuigi viimase paari aasta jooksul on sektori töötasude kasv nii Eestis kui üleilmselt nõudluse vähenemisega seoses pidurdunud, pole palgasurve seoses elukalliduse tõusuga kuhugi kadunud. Viimastel aastatel on IT-sektoris olnud palgatõus 7-8 protsendi juures aastas.Teemat kommenteeris Neeme Korvile Nortal Estonia tegevjuht ning Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu president Ats Albre.Lõppenud nädalal otsustas rahvusvaheline suusaliit, et eelseisval taliolümpial ei saa osaleda Venemaa ja Valgevene sportlased. Otsus ei meeldinud presidendile ning soovimatu ka olümpiakomitee presidendile Kirsty Coventry, kes on väljendanud mõtet, et sport ja poliitika ei käi kokku ning Vene sportlased võiksid naasta võistlusareenile.Coventry väite paikapidavusest ja tippspordi rollist diktatuuririigis rääkis kommunikatsioonieksperdi Raul Rebasega Eget Velleste.Saate panid kokku Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv, Eget Velleste ja Lauri Leet.Fotol Kadri Simson, foto autor VALERIA MONGELLI/AFP/Scanpix
• 
  ERSO peadirigent: äriringkond saab kultuuri tähtsusest aru, poliitikutest otsustajad mitte eriti 19.10.2025

  Eesti Riikliku sümfooniaorkestri peadirigent Olari Elts ütles neli nädalat peale hooaja avakontserdi järel peetud dramaatilist sõnavõttu muusikute kriitiliselt madala palgataseme üle, et kahjuks pole lahendust muusikute lahkumisele kusagilt näha.“Oleme avanud kurva peatüki ja räägime sellest, millest tegelikult ei tahaks rääkida,” sõnastas Elts “Äripäeva arvamusliider” saates. Peadirigent Olari Elts väljendas sügavat muret, et kuigi ERSO saavutab suurepäraseid tulemusi, saalid on täis ning omatulud ja eratoetajate hulk on rekordilised, takistab palgaküsimus orkestri arengut ja muudab uute talentide leidmise rahvusvahelistel konkurssidel keeruliseks.  “Aga tõesti meie, kõige suurem probleem hetkel on see palgaküsimus, mille tõttu meie areng kindlasti peatub,” sõnastas Elts. Tema sõnul ei üle professionaalsete muusikute palk ERSOs praegusel juhul 1640 eurot.Eltsi sõnul on kultuuriringkonnad saanud viimaste aegade kriiside ajal riigi raskest majanduslikust olukorrast aru ning olnud leplikud, ent nüüdseks on kultuurivaldkonna tasalülitamine jõudnud tasemini, kust me ei saa enam ühiskonnana edasi minna.Äriringkondades on arusaam jõudnud ikkagi väga selgelt sinna, kus kultuur on saanud järjest olulisemaks, mida ei saa aga Eltsi sõnul öelda tihti poliitikute kohta.“Nukker on ka see, et väga oluline kultuurivaldkonnast on suhteliselt vagurad, et ikkagi ei julgeta välja tulla välja oma probleemidega, mis on väga ärev noot sellises demokraatlikus riigis,” selgitas Elts.Fotol ERSO muusikud, foto autor Andras Kralla.
• 
  Äripäeva arvamusliider: Temu kraam on letikaupleja suhtes kahekordselt ebaõiglane konkurents 17.10.2025

  Ülemiste kaubanduskeskuse direktor Guido Pärnits tõdeb, et kuivõrd Hiina toetab oma tootmist ja kaubandust palju mastaapsemalt kui Euroopa, siis loomulikult on tegu ebaõiglase konkurentsiga, aga üks aspekt häirib teda igasuguse e-kaubanduse juures veel rohkem.„Ma arvan, et e-kaubanduse kõige ebaõiglasem moment on tohutu keskkonnaprobleem, mis sellise kaubanduse liigiga kaasneb – kõik need kümnekordsed üledimensioneeritud pakendid ja tagastamisega seotud kulud, transpordist rääkimata,“ ütles Pärnits raadiosaates „Äripäeva arvamusliider“.„Just see tundub ebaõiglane, et nendele kaupmeestele, kes on n-ö letil, on igasuguseid regulatsioone kehtestatud. Küll nad peavad pakendeid tagasi võtma, küll rõivaid tagasi ostma. See suund on õige. Aga e-kaubanduse peale ei hakka hammas kuskil – ei maksupoliitiliselt ega keskkonnasäästlikkuse mõttes,“ jätkas ta.Pärnits nentis saates, et nii massiline Temust ostmine ei pruukinud olla tervele mõistusele etteaimatav, kuid praegune olukord vajab parandamist. Euroopa Liit ongi selleks samme astumas – tuleva aasta novembrist kehtestatakse 2eurone käitlustasu ning ühtlasi plaanitakse kaotada 150eurone tollimaksuvaba piirmäär.„Ma arvan, et iga samm, mis muudab selle [Hiinast e-ostlemise – toim.] tülikamaks või kallimaks, on kogu kaubanduse tööstusharule kasulik, rääkimata riigi enda maksebilansist,“ arutles Pärnits. „Minu poolest pangu sinna päris kõvasti otsa. Igal asjal on oma hind.“Saate teises pooles uurime Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Mart Saarma käest, mis soodustab ja mis pidurdab Eesti ettevõtete uuendusmeelsust ning uue tehnoloogia kasutuselevõttu. Ajendi niimoodi küsida annab asjaolu, et tänavune Nobeli majanduspreemia läks jagamisele USA teadlase Joel Mokyri, prantslase Philippe Aghioni ja ameeriklane Peter Howitti vahel, kes käsitlevad oma töödes innovatsiooni mõju pikaajalisele majanduskasvule.ERSO peadirigendi ja kunstilise juhi Olari Eltsiga võtame jutuks tema kuu aja taguse dramaatilise avalduse, milles Elts väljendas, et orkestrantide palgatase on kriitiliselt madal ning samamoodi jätkamine keeruline. Kuuleme tema käest, kas olukord on pärast niisugust appikarjet paranenud.Saate tegid Janno Riispapp, Neeme Korv, Lauri Leet, Eget Velleste ja Karl-Eduard Salumäe.Foto: photothek.de/Scanpix
• 
  Äripäeva arvamusliider: petturitel on kergemaid viise raha saamiseks kui heategevus 11.10.2025

  Praxise tegevjuht ja püsiannetaja Urmo Kübar avaldas saates "Äripäeva arvamusliider" veendumust, et Eesti inimeste tahe annetada ei ole Johanna-Maria Lehtme tegevuse tagajärjel oluliselt vähenenud.Eestlased annetasid Slava Ukrainile kokku 6,5 miljot eurot. Lehtmet süüdistatakse ühe osa annetuse omastamises ja usalduse kuritarvitamises. Kui palju on see Eesti inimeste usku annetamisse vähendanud?Kübara sõnul näitavad andmed siiski et kuigi tervikuna 2023. aasta annetuste summa Eestis võrreldes aasta varasemaga vähenes, siis 2022 oligi erakordne rekordaasta. "Kui me taandaksime sealt välja erakordsuse aspekti, siis tegelikult võime öelda, et meie heategevuskäitumine on üsna stabiilselt aastast aastasse kasvanud," sõnastas Kübar.Peamine murekoht ei ole Kübara sõnul see, et meil oleks väga suur oht heategevuses petta saada. "Petturite jaoks on siiski oluliselt lihtsamaid võimalusi. Kes tahab petta, kasutab pigem teisi valdkondi," kõneles Kübar.Aga mõistagi tuleb ka heategevuse puhul mõistlikuks pidada samu soovitusi, mida antakse teisteski eluvaldkondades."Minule meeldib annetamisest mõelda väga sarnases võtmes nagu me mõtleme investeerimisest. Ka heategevuse puhul tuleb teadvustada, et on olemas teatud riskid. Saame teha targemaid, oskuslikumaid valikuid kui meil on rohkem kogemust ja kui meil on rohkem huvi asjadesse süveneda ja neid jälgida," sõnas Kübar.Ka heategevuse puhul tasub Kübara sõnul mõelda, et see maastik on väga lai ja pakub väga erinevaid võimalusi. "On väga traditsioonilisi turvalisi ja tuntuid viise ning siis on tõepoolest uusi, eksperimentaalseid kohti, mille puhul siis võiks teadvustada seda, et riskid ja ohud on suuremad," selgitas Kübarja rõhutas, et tasub stabiilselt toetada neid organisatsioone, mille tegevusega me tegelikult tahame ja suudame ka kursis püsida.Kübar rääkis intervjuus Eget Vellestele veel, kuidas võimalikku Slava Ukrainiga seotud pettumust üle elada ja mida sellest õppida. Millised on juhtumi pikaaegsed mõjud eestlaste annetuskultuurile ja kuidas heatahtliku annetajana närida läbi, kes on aus ja kes mitte.Väikeinvestorite kogukond on kõrvalt vaadates kasvanud Eestis kiiresti ja kenasti, investeerimiskultuur kogub populaarsust ja edeneb. Finantsinspektsoon on aga heitmas teravdatud pilku investeerimisega seotud mõjuisikutele ehk finfluenceritele.Hiljuti korraldati temaatiline ümarlaud ja veel tänavu plaanitakse koostada investeerimissoovituste hea tava. Kuidas tuleks finantsinspektsiooni algatusse suhtuda, et valdkond oma senist atraktiivsust, sisu ja positiivset tähendust ei kaotaks, sellest rääkis Neeme Korviga Äripäeva börsiajakirjanik Jana Saarkoppel.Saabuval esmaspäeval tehakse algust tänavuste kohalike omavalitsuse volikogude valimistega, mis päädib järgmise nädala lõpus valimispäevaga.Esmapilgul mõneti ebademokraatlikult on siin-seal üle Eesti volikogudesse kandideerimas taaskord ka isikud, kes võimu juures olnud 15-20 või isegi 25 aastat jutti. Kas need isikud on erakodrselt karismaatilised ja võimekad juhid või on tegemist valijate passiivsuse ja võimulolijate mugavusega, seda on artikliseerias “Teflonmehed” uurinud Äripäeva ajakirjanik Mari Mets.On siis üldse midagi katki kui isegi kohalik opositsioon eriti ei kurda? Sellel teemal vestles Mari Metsaga Karl-Eduard Salumäe.Saate tegid Lauri Leet, Eget Velleste, Neeme Korv ja Karl-Eduard Salumäe.Fotol kohtu ette astunud Johanna-Maria Lehtme, kes ennast süüdi ei tunnistanud.Foto autor: Foto autor: Ken Mürk / ERR / Scanpix.
• 
  Äripäeva arvamusliider Vene sanktsioonidest: tolliamet hoiab sajakonnal ettevõttel silma peal 04.10.2025

  Umbes viis protsenti paarist-kolmest tuhandest Eesti ettevõttest, mis tegelevad eksportimise ja importimisega, ajavad äri sihtriikidega, mille kaudu võib sanktsioneeritud kaup jõuda Venemaale, ütles raadiosaates „Äripäeva arvamusliider“ maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Ursula Riimaa.Riimaa juttu mööda hoitakse kõigil niisugustel ettevõtetel silm peal. Kaupade liikumiste jälgi ajades ollakse jõutud ka selliste firmadeni, mille tegevust monitooritakse põhjalikumalt.Riimaa sõnul ei anta tihedama uurimise alla sattunud ettevõtetele sellest teada, ent ettevõtted võivad seda ise aimata. „Me ei väljasta sellist infot, aga nad võivad märgata, et teeme nende üle tihedamat füüsilist kontrolli,“ ütles ta.Füüsiline kontroll keelatud kaupade Venemaale liikumise tõkestamiseks tähendab Ursula Riimaa sõnul nii kontrolli piiril kui ka ettevõtte Eestis asuvates ruumides. Alates täieliku tollikontrolli kehtestamisest on amet tõkestanud ligikaudu 200 veoki piiriületuse.„Lisaks oleme ajutiselt peatanud mõne keelatud luksusauto liikumise Venemaale,“ lisas tolliamet peadirektori asetäitja.Intervjuus rääkis Riimaa veel, millised kaubagrupid on sanktsioonide alt väljas ning mida võib Venemaale eksportida ja sealt importida. Lisaks ka seda, kuidas täpsemalt toimub keelatud kaupade liikumise tõkestamine ning töö kahtlaste ettevõtetega. Riimaa avas, mil määral suhtleb amet teiste Euroopa Liidu piiririikide tolli- ja maksuametitega ning mis aitaks oluliselt lihtsustada sanktsioonidest kinni pidamist.Saate teises pooles selgitab tööportaali GoWorkaBit kaasasutaja Kristjan Vanaselja, miks ta on väga kriitiline alla 18aastaste õpilaste tööaja reeglite kitsendamise suhtes. Vanaselja sõnul on riik andnud noortele ebaselgeid signaale ning nüüdne reform kasvavat noorte tööpuuduse probleemi ei lahenda.Ning lõpetuseks vestleme Moldovast, kus euroopameelsed võtsid äsjastel parlamendivalimistel võidu. Chișinăus elav vabakutseline ajakirjanik Marian Männi selgitab, kuidas valimiste periood Moldovas kulges, miks Kremli massiivne mõjutustegevus mäele ei viinud ning kas moldovlased võivad siiski Euroopa teelt tagasi pöörata.Saate tegid Lauri Leet, Neeme Korv, Eget Velleste ja Karl-Eduard Salumäe.Fotol Narva piiripunkt, autor Erik Prozes
• 
  Äripäeva arvamusliider: Eesti avalik diplomaatia on olnud vaid jäämäe veepealne osa 26.09.2025

  Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov rääkis raadiosaates “Äripäeva arvamusliider”, et Eesti jõuline avalike kanalite diplomaatia olnud neil päevil vaid jäämäe veepealne osa ning lisaks liitlastele suheldakse aktiivselt ka nende riikidega, kes on olnud Venemaa tegemiste osas ambivalentsemad.“Passiivsemad riigid saavad seda kõike meile selgitama, miks nad midagi otsustavad. Mõnikord ka selgitatakse, miks tuleks tõlgendada mõne riigi ambivalentset sõnumit sisuliselt meie toetusavaldusena,” ütles Vseviov.Kantsleri sõnul ei anna õiguse enesekaitseks meile mitte NATO peasekretär Mark Rutte, vaid ÜRO harta, mis kehtib universaalsena kõikidele riikidele.“Meil ei ole vaja kelleltki mingit täiendavat mandaati, tegemast oma vete, õhuruumi, rahva ja territooriumi kaitseks seda, mida me vajalikuks peame. See õigus kehtib kõigile maailma riikidele,” sõnas Vseviov.Aga NATO raames on Vseviovi sõnul ka ühised tegevused, seal hulgas näiteks Balti riikide õhuturve, kus on tegemist mitme riigi suveräänse otsusega.Vseviov selgitas, et sõjavägi laiemalt, mõistagi ka NATO sõjaväed, on erakordselt professionaalsed institutsioonid.“Siin ei ole diletantismil mitte mingisugust kohta. Ei ole nõnda, et lennukid lendavad, valitseb mingi peataolek ja siis maa pealt kindralid või – veel hullem – mingid tsiviilisikud, ministrid või peaministrid, neid telefoniteel teel juhendavad, et laske alla, ärge laske alla. Niisugust asja ei ole. On loomulikult paika pandud protseduurid, mida harjutatakse läbi, mis on kirjas plaanides,” selgitas Vseviov näitlikult.“Kas need protseduurid on nüüd ajastu vaimuga kooskõlas või mitte, seda alati analüüsitakse ja sellega professionaalid tegelevadki. Vaatame ka seekord need protseduurid üle. Kindlasti leiame nüansse, mida parandada, aga selles ei tohi küll nüüd kellelgi olla mingisugust kahtlust või kõhklust, et NATO enda territooriumi kaitseb. Vajadusel surmava jõuga.”Vseviov rääkis veel, kuidas Venemaa avalik vale tervele maailmale tuli välja nii ÜRO julgeolekunõukogus kui ka mujal ning kuidas Eesti selles maailma riike veenis. NATO andis Jonatan Vseviovi sõnul selge signaali, et Venemaa eskaleerimine viib NATO kohaloleku suurendamise ja edasiste meetmeteni, seal hulgas Ukraina toetamise ja sanktsioonide karmistamiseni.Saate teises pooles vestlesime aasta investori tiitliga pärjatud Lev Dolgatsjoviga sellest, mida tähendab USA dollari nõrgenemine investoritele ja kust leida kaitset dollaririski vastu, ning kommunikatsioonieksperdi Ilona Leivaga sellest, miks ettevõtte omaniku või juhina ebameeldivate uudiste korral peitu pugemine on viga.Saate tegid Lauri Leet, Eget Velleste, Neeme Korv ja Karl-Eduard Salumäe.Fotol Eesti välisminister Margus Tsahkna näitamas New Yorgist erakorraliselt kogunenud ÜRO julgeolekunõukogu istungil fotot Eesti õhuruumi sisenenud Venemaa hävitajast. Autor: Zumapress/Scanpix
• 
  Äripäeva arvamusliider: õhuohu pärast kartma ei pea 20.09.2025

  Me peame olema valmis selleks, et Venemaa võib saata ründedroonid ka Eesti õhuruumi, aga mitte seepärast kartma, ütleb õhuväe staabiülem kolonel Fredi Karu."Inimesed ikka kardavad, aga mina räägin kõigile oma sõpradele ja tuttavatele, et Eestis on praegu rahuaeg, me oleme osa NATOst, meil on head liitlased ja me ei peaks kartma,“ ütles Karu raadiosaates „Äripäeva arvamusliider“.Ööl vastu 10. septembrit sisenesid Valgevene kaudu Poola õhuruumi 19 Venemaa ründedrooni, millest poolakad neli alla tulistasid. Poola riigijuhtide ja eri riikide asjatundjate, nende hulgas Eesti kaitseväe juhataja Andrus Merilo hinnangul oli venelaste käik tahtlik. „Loomulikult peab kaitsevägi olema valmis erinevate ohtude, seal hulgas õhuohtudega tegelemiseks,“ märkis õhuväe staabiülem saates. „Olles naaber otseses sõjas olevale riigile, võivad teatud ohud kanduda väljapoole piire. Me peame selleks valmis olema, aga kartma ei pea.“Intervjuus räägiti, milline on Eesti praegune õhukaitse ning kas vastab tõele, et Euroopa riigid laiemalt ei ole just droonirünnakute vastu kuigi hästi kaitstud. Samuti sellest, mismoodi ründedroonide vastu üleüldse võideldaks ning kui palju on meil selles vallas ukrainlastelt õppida. Fredi Karu usutles Karl-Eduard Salumäe.Euroopa Komisjoni siseturu ja tööstuse peadirektoraadi asejuht Maive Rute väisas reedel, 19. septembril Narvas valminud püsimagnetite tehast, mille abiga hakkab vana maailm murdma hiinlaste monopoli taastuvenergia ja elektriautode tootmiseks hädavajaliku tooraine valmistamisel. Äripäeva ajakirjanik Janno Riispapp käis Äripäeva raadio mikrofoniga Narvas ja uuris, kuidas Euroopa tööstust USA ja Hiina kõrval konkurentsivõimelisemaks muuta ning kui palju mahub siia rohepöörde ambitsiooni.Ühiskonnas valitsev must masendus ähvardab aga tuntud ökonomisti sõnul kujuneda kliiniliseks depressiooniks. Sõnakas arvamusliider hoiatab “kurjade konstantide” ehk tõele mittevastavate statistiliste väidete eest. Äripäeva juhtkiri kutsub üles kindlustunnet kasvatama. Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv püüdis viimaste tõsiasjade valguses majanduskonverentsi “Äriplaan 2026” kuluaaridest kinni Raumedic Estonia juhatuse liikme Emöke Sogenbitsi, et karismaatiliselt tippjuhilt küsida: miks me ikkagi vingume ja kas ilmaaegu?Saate panid kokku Neeme Korv, Karl-Eduard Salumäe, Lauri Leet, Eget Vellest ja Janno Riispapp.Fotol kolonel Fredi Karu õhutõrjeraketisüsteemi NASAMS tutvustusel. Autor: Tairo Lutter, Postimees
• 
  Äripäeva arvamusliider: vaba raha paneb Urmas Sõõrumaa lollusi tegema 13.09.2025

  Urmas Sõõrumaa meenutab, et kui esimeste Eesti ettevõtjate väärtuseks hinnati sada miljonit, nähti neid avalikkuse poolt kui pahalasi. „ Miljardimehed sedalaadi pahameelt ja kadedust ei ole saanud,“ ütles Sõõrumaa.Saates „Äripäeva arvamusliider“ räägime ettevõtja ja Rikaste TOPi paikse asuka Urmas Sõõrumaaga rikkusest ja rikastest. „Mul on uhke tunne, et meil on miljardärid, olgu neid rohkem,“ nentis ettevõtja. Ta sõnas, et tal endalgi on olnud ambitsioone miljard kokku saada. Neist on ta nüüd loobunud, aga ütleb, et rikkusel on oma võlu.„See ikka annab enesekindlust, kui kontol on raha, aga liiga palju vaba raha ma jälle pelgan,“ sõnas Sõõrumaa ja lisas, et vaba raha paneb teda lolluseid tegema ja ostlema. Šoppab Sõõrumaa ostes ärisid ning vahendite olemasolul kipub ta neid asjatult kokku ostma. Ta meenutab, et karjääris on olnud ka ajad, kui kallid villad ja autod tundusid vajalikena. „Ma olen isegi ühe lennuki omanik, aga täna on ta kiviks kaelas. Tahaks maha müüa. Eesti üks paremaid lennukeid,“ rääkis Sõõrumaa.Kuigi politoloogi Tõnis Saartsi hinnangul pole erakondade üles seatud Tallinna valimisnimekirjades suuri üllatusi, väärib tähelepanu siiski nii mõnigi aspekt.Näiteks tekitas Saartsil veidi küsitavusi Parempoolsete nimekiri, kuna seal on tuntud nimesid suhteliselt vähe. “Tundub, et nad lähevad välja päris paljudes omavalitsustes, isegi rohkemates kui mõned vanad erakonnad,“ rääkis Saarts.Reformierakonna puhul on Saartsi sõnul küsitav või isegi veidike piinlik et peaministripartei pole suutnud 20 aastaga pealinna üles ehitada tugevat munitsipaalpoliitikute kaadrit.Ajakirjandus, inimese loodud kontrollitud sisu, oli, on ja jääb ülioluliseks, tehisaru ajastu esitab meediaärile uue suure väljakutse, rääkis aasta lõpus Ekspress Grupi juhi kohalt lahkuv Mari-Liis Rüütsalu.Rüütsalu, kes tuli Ekspress Gruppi juhtima 13 aastat tagasi, on meediaäris näinud nii mõndagi: klikimeedia tõusu ja langust, paberlehtede vaikset hääbumist ning digitellimuste kaudu megakasvuni jõudmist.Räägime, millised on meediaäri ajas teisenenud tululiigid, kuidas peab ettevõte kohanema kiiresti muutuvas keskkonnas, sellestki, millised omadustega peaks olema hea meediamaja juht, ja milline peaks olema tema suhe ajakirjanikega. Pildil Urmas Sõõrumaa, autor Andras Kralla
• 
  Äripäeva arvamusliider: Indiat eemale tõugates mängime trumbid Venemaa kätte 06.09.2025

  Lõppenud nädalal kohtusid Shanghai organisatsiooni võtmeriikide ehk Hiina, Venemaa ja India liidrid. Euroopa jaoks on otsustav lüli sellest kolmikust India.Kaitseuuringute keskuse nooremteadur Toomas Hanso ütleb kolmiku dünaamikat kirjeldades, et Hiina ja Venemaa vahel on suhted tugevad, samuti Venemaa ja India vahel. Aga paksu verd on suhetes India ja Hiina vahel.„India ja Hiina vaidlevad omavahel üle 125 000 ruutkilomeetrise ala üle, see on kolm korda suurem kui Eesti,“ nentis Hanso ja tõi välja, et kahe riigi vahel on palju probleeme ning nende vahel ei lenda senini ka otselende.„Euroopa saab pakkuda Indiale alternatiivi, et ta ei peaks sõltuma Hiinast ega Venemaast,“ kirjeldas Hanso.Teisalt pole Indiale asu andnud ka USA, kelle suhted India suunas on olnud kaootilised. Hanso avaldabki lootust, et Euroopa saaks olla Indiale stabiilseks partneriks, sest võimalik kolmiktelg valmistaks probleeme meie julgeolekuhuvidele.„Me ei peaks neid kolme suurt kokku suruma,” ütleb Hanso Hiina, Venemaa ja India kohta.Reservkolonelist riigikogu liige, Eesti 200 poliitik Peeter Taliga räägime riigikontrolli viimasest auditist. Sellest selgus, et kaitseministeeriumi valitsemisala asutused ei käi hüpetega kasvavast kaitse-eelarvest üle – miljoneid eurosid kantakse üle ekslikult, dokumendid on puudulikud või ei õnnestu neid kätte saada. Intervjuus sai Peeter Taliga ühtlasi arutletud, kes vastutab ja kuivõrd avatud on kaitsevaldkond väljastpoolt tehtava kriitika suhtes.Reede õhtul kohtub Eesti jalgpallikoondis Itaaliaga. Mängu eel räägime Martin Reimiga, kes 30 aastat tagasi Itaalia rahvuskoondise värava sahisema pani. Räägime, mis meil jalgpallis suursaavutustest seni puudu jääb ja miks on Reimil korvpalli vaadates kade meel.Saate panid kokku Lauri Leet, Neeme Korv, Karl-Eduard Salumäe ja Eget Velleste.Pildil India peaminister Narendra Modi, Venemaa president Vladimia Putin ja Hiina president Xi Jinping, allikas: reuters/Scanpix
• 
  Äripäeva arvamusliider: teemad, mis panevad aju plahvatama 29.08.2025

  Uue hooaja esimeses „Äripäeva arvamusliidri“ saates räägitakse Eesti kaootiliseks muutunud maksukeskkonnast, kooliõpilaste tehisaru kasutamise juhtimisest ja sõjahirmust.„Ma mõtlesin, et mu aju plahvatab,“ ütleb saates jäätmekäitlusfirma Ragn-Sellsi juht ja tööandjate keskliidu volikogu eestseisuse liige Kai Realo, rääkides sellest, kuidas valitsus mängib pärast maksurallit ühtäkki mõttega makse taas vähendada. Niisugune heitlikkus mõjub ettevõtjate kindlustundele laastavalt, rõhutab Realo, ja märgib, et samasugune rapsimine käib Euroopa Liidu korralduste vastuvõtmisega.Sihtasutuse TI-hüpe tegevjuht Ivo Visak räägib septembri ehk kooliaasta alguse kättejõudmise puhul lähemalt sellest, mismoodi presidendi algatusel ellu kutsutud haridusprogrammiga koolilaste tehisaru kasutamist suunatakse. Muu hulgas saab teada, et õpilaste tarbeks on välja töötatud ChatGPT versioon, mis noori vaimse tervise teemadel nõustama ei hakka ning välistatud on ka vene propaganda esitamine.Ja viimaks: Eesti inimesed panevad isegi koduremondi sõjahirmu tõttu ootele, aga oma hirmust nad rääkida ei taha, sest niisugust tunnet peetakse reeturlikuks ja argpükslikuks. Nii ütleb Delfi Meedia uuriv ajakirjanik Holger Roonemaa, kes on Eesti Ekspressi sõjahirmu-teemalise artiklite sarja üks autoritest. Vestleme Roonemaaga ajakirjanduse rollist sõjahirmu levimisel ja leevendamisel.Saate tegid Eget Velleste, Lauri Leet, Neeme Korv ja Karl-Eduard Salumäe.Fotol on Reformierakonna esimees Kristen Michal ja Eesti 200 juht Kristina Kallas koalitsioonilepingu allkirjastamisel (autor Liis Treimann)
• 
  Äripäeva arvamusliider: Pohlak saab aru, et jalgpallikogukond teda ei toeta 20.06.2025

  Jalgpalliliit jätkab endisel kursil, aga pealinna poliitikas võib tuua suvi järske pöördeid."Mõtle, sulle tuleb külla Eesti edukaim jalgpallur, hästi tore inimene. Ta istub teisel pool lauda, räägib oma plaanidest ja küsib siis, kelle poolt hääletad. Kuidas sa ütled talle, et ei hääleta?"Just sellise stsenaariumi maalis "Äripäeva arvamusliidri" eetris telemees ja endine jalgpallifunktsionäär Toomas Vara. Ehk kuhu kadusid Ragnar Klavani tagant hääled?Vara arvab, et Klavani meeskond tõepoolest uskus oma võiduvõimalusse, ent nendib samuti, et küllap oli ka Aivar Pohlak oma võidus kindel. Tõsi, temagi mõistab, et väljaspool üldkogu on seis teine."Ta võib ju teha näo, et jalgpallikogukond on tema selja taga, aga tegelikult adub ta seda fooni, saab aru, et midagi on õhus."Saates tuli Eesti Ekspressi poliitikaajakirjaniku Urmas Jaagantiga juttu sellest, mida toob poliitikasuvi. Ning saate lõpetuseks rääkisid Karl-Eduard Salumäe ja Indrek Lepik sellest, mis muutub "Äripäeva arvamusliidri" saates sügisel.Fotol Aivar Pohlak, foto autor: Liis Treimann.
• 
  Äripäeva arvamusliider: Iisrael teeb Iraaniga sama, mis Ukraina Venemaaga 13.06.2025

  Iisraeli mastaapne rünnak Iraani vastu lokustab veelgi enam paigast Lähis-Ida geopoliitilist tasakaalu. Ja mis saab edasi, pole võimalik ajaloo põhjal enam öelda."Me näeme, et riigid, mis on mõjunud ähvardavalt, rääkinud sellest, kuidas nende ründamisele on enneolematud tagajärjed – nende jutt on õõnes, seal on palju õhku. Seda õhku lasevad ukrainlased välja Venemaast ja Iisrael Iraanist," nentis saates Lähis-Ida asjatundja Peeter Raudsik, selgitades et Iisrael näeb praegu ajaloolist võimalust "Iraani küsimus" ära lahendada.Saates selgitas Raudsik, mis võiks saada edasi ning milline on muuhulgas ka majanduslik mõju Euroopale.Teises saatepooles rääkis kinnisvarafirmade liidu juhatuse liige Tõnu Toompark, miks ei nõustu hüpoteesiga, et Tallinna kinnisvara on kallis.Ning jaanide eel rääkis Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja, kes riisub kaubanduses koore ehk mispärast on poes toit sedavõrd kallis.Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.Foto: AFP/Scanpix
• 
  Äripäeva arvamusliider: riigil on leige huvi oma äride vastu 06.06.2025

  Eesti Posti erikontroll on juba kolmas omataoline viimastel aastatel. Riigikontrolör Janar Holm arvab, et välisauditi sisseostmise asemel võiks vaadata ministrid omaenda ametnike otsa."Need küsimused tunduvad sellisena, mida minister peaks oma majalt küsima," sõnas Holm "Äripäeva arvamusliidri" saates, kommenteerides erikontrolli lähteülesannet.Riigikontrolöri kinnitusel on riigi huvi ka üleüldisemalt oma äriühingute vastu leige."Noridcas nägime, et ministeeriumil puudub informatsioon ettevõtte seisundi kohta. Uurisime, kuidas on see teistes riigile kuuluvates transpordiettevõtetes ja sealt oli näha omanikutunde leigust. Info olemasolu sõltus sellest, kas äriühingu juhatus ise oli seda saatnud või mitte."Holmi sõnul tähendab see, et erikontrollist saab tõhusa valitsemise aseaine: "Kui riik käitub korraliku omanikuna, ei peaks tal seda vaja olema ... See meenutab valitsusteenuse tagantjärele sisseostmist."Saates rääkis Holm täpsemalt, kuidas riik peaks oma äriühingute eest hoolt kandma ning mida arvab sellest, et neist ettevõtetest osa börsile tuua.Saate teises pooles selgitas Delovõje Vedomosti börsiajakirjanik Dmitri Fefilov, milles seisneb pensioniarutelu päriselt. Ning Eesti Panga rahapoliitika juht Peeter Luikmel kirjeldas, mis saab eurost edaspidi.Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.Foto autor: Liis Treimann
• 
  Äripäeva arvamusliider: Reformierakond jättis Isamaale ukse lahti 30.05.2025

  Eestit valitsetakse taas uue koalitsioonileppe järgi. Selles on küll mitusada lubadust, aga prioriteetides siiski vähe konkreetsust.Lubatuste ellu viimist tuleb Reformierakonnal ja Eesti 200-l planeerida nüüd kahe üliolulise protsessiga paralleelselt: ühelt poolt riigieelarve, mis neid lubadusi võimaldaks ellu viia, teisalt kohalikud valimised, mis ähvardavad poliitilisi kaarte taas segada. See teine perspektiiv on juba koalitsioonileppesse sisse kirjutatud, arvab Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi."Koalitsioonikõneluste ajal oli juttu, kas muuta pensioni teine sammas jälle kohustuslikuks. Aga praegu jäi paindlikum variant, kusjuures eluaseme laenu võtmisel saab ka kuidagi tagatiseks seda panna," selgitas Hundimägi "Äripäeva arvamusliidri" saates."See oli selle mõttega pandud, et kui vaja, saaks Isamaa võimukõnelustele kutsuda. Sest kui sa teise samba jõuga kohustuslikuks teed, siis on selge, et Isamaa valitsusse enne järgmisi riigikogu valimisi ei lähe."Saates tuleb juttu sellest, millal ja kuidas võib Eesti endale taas uue võimuleppe või lausa uue koosseisuga koalitsoooni saada.Teises pooles räägib aga Redgate Capitali investeerimisjuht Peeter Koppel, miks kõigist tururaputustest hoolimata on USA teistest peajagu üle. Ja mis järeldusi võiks Euroopa sellest teha.Saate tegid Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.Fotol: Kristen Michal vastse valitsusjuhina, taamal Urmas Reinsalu. Foto autor: Andras Kralla
• 
  Äripäeva arvamusliider: Trumpi hoiab Ukraina lainel USA maine 23.05.2025

  Kui ka Donald Trump ei huvitu liitlaste julgeoleku kindlustamisest, muretseb ta kindlasti USA maine pärast, rääkis USA poliitika asjatundja Andreas Kaju Äripäeva raadio saates "Äripäeva arvamusliider“.“USA ei saa endale lubada, et Ukraina kokku kukub,” selgitas Kaju, meenutades Trumpi esimese ametiaja lõpul läbiräägitud tehingut Talibaniga ehk siis kiirustatud lahkumist Afganistanist, mille elluviimine jäi president Joe Bideni kätte ja kuidas see mõjus Bidenile, demokraatidele ja USA tõsiseltvõetavusele löögina.“Isegi kui Trump ei huvituks oma liitlaste või siis Ukraina puhul sõprade julgeoleku tagamisest või sellele kaasa aitamisest, siis ta kindlasti muretseb USA reputatsiooni pärast,” argumenteeris Kaju.Saate teises pooles kuuleme, mida arvab eelmine rahandusminister Mart Võrklaev Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) maksusoovitustest ning saame teada, mida hakkab Henry Kõrvits ehk Genka peale kurikuulsast Nõmme Raadiost vabanenud sagedusega, kuhu ta oma raadiojaama kolib.Saate panid kokku Eget Velleste, Lauri Leet, Karl-Eduard Salumäe, Indrek Lepik ja Neeme Korv.Foto: Sipa/Scanpix
• 
  Äripäeva arvamusliider: ameeriklaste käsiraamat andis ainusoovituse – venelastele otse lõuga 16.05.2025

  Rahuperspektiiv Ukrainas sai taas tagasilöögi, kui Istanbuli jätsid suurmehed tulemata. Mis saab edasi diplomaatilisel rindel, sõltub ühelt poolt küll Volodõmõr Zelenskõist, ent ilmselt veelgi rohkem Vladimir Putinist ja niisamuti Donald Trumpist.President Kersti Kaljulaidi sõnul on ilmne, et kui eelmisel ametiajal leidis veel Trump õigustusi ja põhjuseid, miks ta kannapöördeid tegi, siis nüüd ei hooli ta isegi sellest – vajadusel teeb ta 180kraadiseid pöördeid järjest ja ilma igasuguse koherentse selgituseta."Kõik ütlesid, et Trump tuleb, tal on plaan. Ei olnud! Tal oli personaliplaan. Aga eesmärke tal ikka polnud," lausus Kaljulaid "Äripäeva arvamusliidri" saates.Ehkki paistab, et Trump ise ei oska Putiniga läbi rääkida, andsid ameeriklased juba 1990. aastatel Eestilegi üheainsa näpunäite, kuidas venelastega asju ajada."Mart Laar väitis seda – ma ei tea, kas see ka kirjalikult kuskil on –, aga ta ütles, et ameeriklased andsid neile käsiraamatu, kuidas venelastega läbi rääkida ja seal oli põhimõtteliselt üks lause: otse lõuga, muu ei aita.“Saates selgitas Kaljulaid, kuidas mõista Trumpi tegevust, Euroopa lähenemist üksteisele ja ka seda, kuidas Venemaa juba praegu NATO vihmavarju alla jääva Euroopa vastu sõda peab.Saate teises pooles kõlas intervjuu Lennart Meri konverentsi peakorraldaja Helga Kalmuga, samuti Eurovisioni teemaline vestlus Eesti 2001. aasta võiduloole "Everybody" laulusõnad kirjutanud Maian Kärmasega.Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.Foto autor: Imago/SNA/Scanpix
• 
  Äripäeva arvamusliider: täiesti võimalik, et Ukraina on viie aasta pärast Euroopa Liidus 09.05.2025

  75 aastat tagasi deklareeris Prantsuse välisminister Robert Schuman, et Euroopal on tulevikku ainult ühtsena. Kui toona oli küsimus Saksamaa ja Prantsusmaa leppimisest ja koostööst, siis kolmveerand sajandit hiljem on pilgud Ukrainal."Kui kõik läheb nii, nagu praegu tundub, et võiks minna — Ukraina teeb usinasti oma kodutööd ja Euroopa Liidu toetus on samasugune —, siis Ukraina liitumine enne selle kümnendi lõppu on täiesti realistlik," lausus "Äripäeva arvamusliidri" saates Euroopa Liidu välisteenistuse kõrge ametnik Matti Maasikas.27-liikmeline ühendus on mitme tule vahel: ajalooline partner USA vastustab vabakaubandust, Venemaa lõhub julgeolekut ja Hiina õõnestab demokraatiat. Äraspidiselt on see aga Euroopa Liidu väärtust veelgi tõstnud."Euroopa Liidul on üks tohutu pluss — ennustatavus," selgitas Maasikas. "Meilt ei tule seda, et ühel hetkel teatatakse uute tollide sisseseadmisest, järgmisel hetkel nende edasilükkamisest ja nii edasi.“Maasikas selgitas, miks ta usub Ukraina liitumise perspektiivi, miks aitas just Kiiev taaselustada euroliidu laienemispoliitika ning kuidas lõpuks hakatakse Washingtonis aru saama, kes päriselt vastutab sõja eest Euroopas.Saate teises pooles aitas ajakirjanik ja ettevõtja Tarmo Virki seada ajaloolisse konteksti Eesti IT-eduloo Skype'i, mis sel nädalal ametlikult teenusena töö lõpetas.Ning lõpetuseks selgitas kirjanik ja stsenarist Birk Rohelend, miks vingude pole mitte üksnes mõttetu, vaid lausa kahjulik.Saate tegid Eget Velleste, Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.Foto: dpa/Scanpix
• 
  Äripäeva arvamusliider: riik püüab kinni vargad, aga jälitab kõiki 02.05.2025

  Avalikkusele suuresti teadmata kaardistab riik mitmesaja kaamera abil autosõitjate liikumist. Ehkki mõne kuu jooksul pildid kustutatakse, tekitab juhtministrite sõnanappus tarbetuid kahtlusi.Riigi endine peaprokurör, praegune Parempoolsete juht Lavly Perling tunnistab, et iseenesest pole kaamerad ja avalik ruum üksteisele võõrad. Juba pronksiööst saati on ka avalikult arutletud selle üle, millist rolli need kuritegevuse vastu võitlemisel mängivad.„Aga nii populaarne on olla seal pool, kus saame Leedu autovargad kätte või märkame taskuvargaid. Ent see, millised on proportsioonid — sellele pole tähelepanu pööratud," rõhutas Perling "Äripäeva arvamusliidri" saates.Tema sõnul juhib ka õiguskantsler õigustatult tähelepanu riive sügavusele ja ulatusele. Ning ta meenutas, et ka peaprokurörina oli jälitustegevus läbi kaalututud töövõte.„Jälitustegevus on nagu fileerimisnuga. Seda võetakse välja imeharva ja vaid nende poolt, kes oskavad seda käsitseda. Ja kõik peavad aru saama, milleks seda kasutatakse.“Saates rääkis Perling lähemalt, miks on selline olukord tekkinud ja kes võiks selle eest vastutada.Saate teises osas rääkis selgitas aga Tallinna Tehnikaülikooli kaasprofessor Jako Kilter, miks võis Pürenee poolsaarel tekkida ulatuslik elektrikatkestus ja mida on sellest õppida Eestil.Ning Toronto ülikooli ajalooprofessor Andres Kasekamp kirjeldas, miks on Kanada valimiste tulemus märgiline ka laiemale maailmale.Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.Foto autor: Raul Mee