Äripäeva raadio

Epizódok

• 16.07.26 Õppetund. Kas tehnoloogia muudab õppimise ja töötegemise tõhusamaks või lihtsalt põnevamaks? 16.07.2026 38p

  Tehisintellekt ja virtuaalreaalsus avavad õppimisele uusi võimalusi, kuid tehnoloogia üksi õppimist paremaks ei muuda. Millest sõltub see, kas uus lahendus aitab õppijal päriselt uusi oskusi omandada ja neid ka tööelus rakendada ning milline roll jääb selles kõiges koolitajale? Seekordses "Õppetunni" saates võtame fookusesse kaks värsket lõputööd, mis käsitlevad tehisintellekti ja virtuaalreaalsuse kasutamist täiskasvanute õppimises. Räägime sellest, kuidas õppijad uusi tehnoloogiaid kogevad, millistes olukordades need loovad kõige rohkem väärtust ning kus jääb inimlik juhendamine endiselt asendamatuks. Arutleme ka selle üle, milliseid pädevusi vajab tänapäeva koolitaja kiiresti arenevas tehnoloogiamaailmas ning kuidas kasutada uusi tehnoloogiaid nii, et need toetaksid õppimise eesmärke, aitaksid õpitut tööellu üle kanda ega muutuks eesmärgiks omaette. Külas on Triine Jõudna ja Rebecca Vesik, kelle lõputööd pakuvad värskeid vaatenurki tehisintellekti ja virtuaalreaalsuse võimalustele täiskasvanute õppimises. Saadet juhib Helen Lükepak. Foto: Rebecca Vesik
• 16.07.26 Digitark äri. Infoturbejuht: kord paberil ei peata ühtegi küberrünnakut 16.07.2026 42p

  Kas ettevõtte hiljutine positiivne infoturbe audit tähendab, et teie ettevõte on ka päriselt kaitstud? Pikaajalise kaitseväe ja erasektori kogemusega Eesti Energia infoturbejuht Uko Valtenberg räägib ühest kõige ohtlikumast lausest juhtide seas: "Meil on kõik korras, audit kinnitas seda." Tegelikkuses fikseerib audit vaid ühe hetke, mitte tulevikku ega kindlustunnet, et küberrünnak ebaõnnestub. Kõige suurem risk on see, kui positiivse tulemuse põhjal usutakse liigagi kergesti, et kõik on kontrolli all - rohkem pole vaja panustada. Samal ajal murrab küberrünnak lihtsa parooli mikrosekunditega. Küberkriisis ei ole aega juhtkonnal koosolekut pidada - vaja on tegutseda ja kiiresti otsustada. Samuti tasub igal juhil endalt küsida, kui palju erandeid reeglitest tegelikult tehakse ja kas keegi jälgib, millal need lõppevad. Sageli antakse luba "ainult selleks korraks", mis unustatakse kehtima kuudeks või isegi aastateks. Just sellised väikesed mööndused kipuvad saama ettevõtte kõige suuremaks turvaauguks. Saates tuleb juttu ka riskist, millest Eesti ettevõtjad ja riigiasutused pigem vaikivad: kui suures osas sõltub meie kriisikommunikatsioon ja äri toimimine ühest suurest välismaisest tehnoloogiapakkujast ja mis juhtub siis, kui see langeb. Kuula "Digitark äri" saatest, milliseid küsimusi peaks iga juht endale ja oma meeskonnale esitama, enne kui midagi katki läheb. Saade on salvestatud Riskijuhtimise ja sisekontrolli aastakonverentsil selle aasta kevadel. Ettekande kontrolli illusioonist tegi Eesti Energia infoturbejuht Uko Valtenberg, kellel on üle 20 aasta kogemust nii kaitseväest kui erasektorist. Pildil Uko Valtenberg. Autor: Tiit Mõtus
• 16.07.26 ST | Targem taristu. BIM-ist väärtuseni: digitaliseerimise tegelik jõud sünnib koostööst 16.07.2026 48p

  Digitaliseerimine on muutnud taristuehituses nii projekteerimist, ehitamist kui ka info liikumist. Paberjooniste ja eraldiseisvate dokumentide asemel kasutatakse üha enam digitaalseid mudeleid ja masinloetavaid andmeid. Nende tegelik väärtus sõltub aga sellest, kuidas uued tööviisid kogu ehitusprotsessi seotakse. Äripäeva raadio saates „Targem taristu“ arutlevad Verston Eesti digitaliseerimise ja BIM-i juht Miina Karafin, Transpordiameti BIM-i ekspert Hans Keskrand ning Skepast & Puhkimi BIM-i innovatsioonijuht Eno Lints, kuidas digitaliseerimine ja ehitusinfo modelleerimine ehk BIM Eesti taristuehitust muudavad. BIM ei tähenda üksnes kolmemõõtmelist mudelit, vaid andmetega rikastatud ühist infokeskkonda tellijale, projekteerijale ja ehitajale. Hästi toimiva protsessi korral aitab see avastada vigu enne ehitusplatsile jõudmist, parandada projektdokumentatsiooni kvaliteeti ning säästa aega ja raha. Samas rakendatakse digitaalseid lahendusi sageli vanade dokumentide ja töövõtete kõrval. Nii tajutakse BIM-i lisatööna, kuigi selle eesmärk peaks olema ebavajalike tegevuste vähendamine. Arengut pidurdavad ka ebaselged nõuded, vähene usaldus automaatselt kogutud andmete vastu ning osapoolte erinev arusaam mudeli eesmärgist. Saates käsitletakse olulise õppeprojektina Rail Balticat, mis on tõstnud kogu sektori BIM-i pädevust, kuid näidanud ka varakult kokku lepitud protsesside tähtsust. Kui pole selge, milliseid andmeid vajatakse, kes neid kasutab ja kuidas info osapoolte vahel liigub, võib ka hea tehnoloogiline lahendus muutuda keeruliseks ja töömahukaks. Saatekülaliste hinnangul peab sektor liikuma nõuetepõhiselt BIM-ilt väärtuspõhise kasutuse suunas. Tehnoloogia ja vajalikud oskused on olemas, kuid järgmine arenguhüpe sõltub eelkõige juhtimisest, koostööst ja valmisolekust tööprotsesse muuta. Juttu tuleb ka tehisintellektist, mis saab aidata inseneridel rutiinseid tegevusi automatiseerida, kuid ei asenda erialast mõtlemist ega vastutust. Saadet juhib Rasmus Kagge. Fotol: Skepast & Puhkimi BIM-i innovatsioonijuht Eno Lints, Verston Eesti digitaliseerimise ja BIM-i juht Miina Karafin ning Transpordiameti BIM-i ekspert Hans Keskrand Foto: Andres Laanem
• 14.07.26 Kasvupinnas. Veisekasvatuse järgmine suur otsus on, kas väärtus jääb Eestisse 14.07.2026 48p

  Rekordilised vasikahinnad annavad veisekasvatajatele põhjust rõõmustada, kuid sektori tulevikku kujundavad hoopis keerulisemad küsimused. Loomataudide levik Euroopas, karmistuvad transpordinõuded ja noorloomade eksport sunnivad otsustama, kas Eesti jätkab senisel kursil või hakkab siin sündinud loomadele rohkem lisandväärtust looma. Juulikuu „Kasvupinnase“ saates arutlevad Baltic Vianco OÜ juhataja Janek Mustmaa ja Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu esimees Tanel-Taavi Bulitko, kuidas on muutunud elusloomade eksport ning millised otsused määravad Eesti veisekasvatuse konkurentsivõime järgmistel aastatel. Mustmaa sõnul on vasikate hinnad küll rekordilised, kuid turuolukord võib kiiresti muutuda. „Rekordilised hinnad toovad sektorisse lisaraha ja annavad arengule hoogu, kuid keegi ei oska öelda, kui kaua selline olukord kestab,“ märgib Mustmaa. Saates räägitakse, kuidas mõjutavad eksporti sinikeele levik, suu- ja sõrataudi oht ning Euroopa Liidus kavandatavad rangemad loomade transpordinõuded. Arutelu all on ka küsimus, miks liigub suur osa Eestis sündinud pullvasikatest endiselt välismaale ning kas riigil ja sektoril oleks vaja senisest selgemat ekspordistrateegiat. Bulitko hinnangul võiks pikemas vaates rohkem Eestis sündinud loomi siin ka üles kasvatada. „Minu suur unistus oleks, et Eestis sündinud pullvasikad jääksid Eestisse kasvama ning looksid lisandväärtust siin,“ ütles Bulitko. Saates tuleb veel juttu sellest, kuidas on muutunud ekspordilogistika pärast idatransiidi kadumist, miks on transpordikulud mitmekordistunud, millised on Eesti võimalused kolmandate riikide turgudel ning kuidas mõjutavad loomataudid kogu Euroopa veisekasvatust. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Foto: Baltic Vianco OÜ juhataja Janek Mustmaa. Autor: Juuli Nemvalts
• 14.07.26 Eetris on turundusuudised: kas brändi saab armastada? 14.07.2026 45p

  Seoses septembris Riias toimuva Baltic Brand Forumiga räägitakse saates Baltikumi kõige põhjalikuma tarbijauuringu telgitagustest, tarbijate suhtumisest brändidesse ning sellest, mida kujutab endast juba üle kahekümne aasta tehtud Balti brändide ja elustiili uuring. Põhjalik uuring hõlmab kolmsada küsimust, kuussada brändi ja tuhat vastajat igast Balti riigist. "Eetris on turundusuudised" saate külalised on Norstat Eesti äriarendusjuht Katariina Tamm ning Optimisti asutaja ja juht Magnus Lužkov. Uuringu tegelik väärtus ei peitu meedias kajastust leidvates "armastatuimate brändide" edetabelites, vaid selles, kuidas inimesed mõtlevad ja otsuseid teevad. Magnus Lužkov kirjeldab, kuidas tehisintellekti abil andmeid sünteesides avanevad brändidele täiesti uued võimalused positsioneerimistööks – töö, mida varem tehti paljuski kõhutunde pealt. Katariina Tamm avab uuringu köögipoolt: kuidas panna inimesed vastama tunniajasele küsimustikule, kuidas tagada andmete kvaliteet ja miks veebiuuring võib olla ausam kui näost näkku küsitlus. Juttu tuleb ka sellest, miks Eestis enam suuri kodumaiseid laiatarbebrände ei sünni, kas vastutustundlikkus on brändidele päriselt oluline või pelgalt silmakirjalikkus, ning millised üllatavad tarbijate vajadused ootavad täitmist. Magnus Lužkov toob unäiteks noorte suur turvatunde vajadus ja ootamatu nostalgialembus. Lõpetuseks tunnistavad saatekülalised üles ka omaenda värsked brändisümpaatiad. Kui palju erinevad Eesti, Läti ja Leedu tarbijate brändieelistused ja tarbijakäitumine? Sellele küsimusele saab põhjaliku vastuse septembris Riias toimuval Baltic Brand Forumil. Saadet juhib Hando Sinisalu. Pildil Katariina Tamm ja Magnus Lužkov. Allikas: Äripäev
• 13.07.26 Lihtsalt alusta. Ettevõtlik noor pani püsti heki pügamise äri. “Siin on raha, mida küsida” 13.07.2026 41p

  Suure osa oma elust suusatamisele pühendanud 21aastane Aleksander Luik tegi mõned aastad tagasi spordiga lõpparve. Nii tekkiski tal võimalus ellu viia oma kaks äriideed. Kui Aleksander parasjagu oma koduhoovis hekki lõikas, peatus tee ääres üks Audi. Autojuht uuris, kas ta pakub hekilõikust ka teenusena. Selle küsimuse peale läks Aleksandril pirn põlema. Nii sättiski ta aiale sildi "Hekilõikus". Talv otsa nukrana seisnud reklaam tõi kevadel aga esimesed telefonikõned ja esimese kliendi, kes Aleksandrist paarisaja meetri kaugusel elas. "Alustasin hommikul, õhtul lõpetasin ja sain tehtud. Siis sain aru, et seda hekki võib lõigata küll ja siin on raha, mida inimestelt küsida," kirjeldas Luik oma esimese tööpäeva võidukat lõppu. Tööpäev ise oli küll veidi hirmutav, sest Aleksander kartis imetlusväärselt ilusa aia hekki ära rikkuda. Esimeste hekilõikustega käsikäes alustas Aleksander Hekiabi postitusi sotsiaalmeedias. Terve suve peale õnnestus tal eri kanalite peale kokku koguda pool miljonit vaatamist, kalender muudkui täitus ja suvega teenindas ta üle saja kliendi. Saates rääkis Aleksander, kuidas oma äriideed ellu viis. Ustavaks abimeheks on seal olnud tehisaru. "Parim nõuanne oli, et võta endale raamatupidaja, saad ühest probleemist lahti," rääkis Aleksander, kui oli ChatGPT-le kurtnud, et arvetega majandamine ei ole tema teema. Lisaks hekilõikusärile tegeleb Aleksander veebipoega, kus müüb laia valikut suusateemalisi telefonikatteid. "Kui tellimus tuleb, ma saadan disaini tehasesse. Näiteks Leedus on üks ja teine tehas on USAs." Ta räägib, mis on noorelt ettevõtlusega kätt proovimise plussid ja miinused, miks tema videote strateegia on end ära õigustanud ja kuidas impulsiivsus on tal aidanud asju ära teha. Küsis Mai Kroonmäe. Fotol Aleksander Luik. Foto: erakogu
• 10.07.26 Tervisetark. Autismi maskeerimine võib varjata abivajadust 10.07.2026 32p

  Autismiga seotud maskeerimine tähendab, et inimene õpib oma loomulikke reaktsioone, kehakeelt, hääletooni või suhtlusviisi varjama, et sotsiaalsetes olukordades paremini toime tulla. Selline strateegia võib aidata koolis, tööl ja suhetes hakkama saada, kuid pidev enesekontroll nõuab suurt pingutust ning võib varjata inimese tegelikku abivajadust. Seekordses „Tervisetarga“ saates toome kuulajani Tartu Ülikooli kliinikumi laste- ja noorukitepsühhiaatri Ove Liis Mahhovi ettekande Meditsiiniuudiste poolt korraldatud Vaimse tervise konverentsilt, kus ta rääkis autismiga seotud maskeerimisest täiskasvanueas. Juttu tuleb sellest, miks autistlik inimene võib hakata oma käitumist teadlikult jälgima ja kohandama, kuidas maskeerimine võib raskendada autismi märkamist ning miks see puudutab eriti sageli naisi ja tüdrukuid. Dr Mahhov käsitleb ka maskeerimise tagajärgi: kurnatust, ärevust, depressiooni, identiteedisegadust ja tunnet, et teised ei tunne inimest sellisena, nagu ta tegelikult on. Samuti räägib ta, kuidas koolis, tööl ja lähedastes suhetes saab luua keskkonna, kus inimene ei pea kogu aeg pingutama, et näida neurotüüpiline. Saate toimetas Violetta Riidas. Pildil Ove Liis Mahhov Pildi autor Anni Õnneleid
• 09.07.26 Fookuses: tark tööstus. Tartu vallavanem: riiklik maksusüsteem ei motiveeri omavalitsusi tööstust arendama 09.07.2026 44p

  Tartu vallavanema Jarno Lauri sõnul on Tartu valla tööstusalade pilt viimase kümnendi jooksul täielikult muutunud. Kui varasemast buumiajast kasvasid mitmed krundid võssa, siis nüüd on olukord vastupidine ning pigem on puudu sobivatest tööstuskruntidest. Üks põhjus on tema sõnul see, et suuremad tööstused liiguvad Tartu linnast välja, sest linnas on maa kallim, krundid välja kujunenud ja laienemisvõimalused piiratud. Samas ei tähenda tööstuse kasv omavalitsusele automaatselt otsest rahalist võitu. Kui tööstus asub Tartu vallas, aga töötajad elavad näiteks Tartu linnas, ei jõua töökohtadega seotud tulumaksutulu samasse omavalitsusse. “Sellist otsest kasu ei ole ettevõtluse arendamisest ühelegi omavalitsusele. See on veidi utreeritult öeldud, aga maksusüsteemis on väga tõsine lünk sees.” ütles Laur. Lauri sõnul pingutavad tööstuse nimel praegu need omavalitsused, kes näevad laiemat pilti. Tartu valla huvi on, et piirkonnas oleks erinevaid töökohti ja et tööstusparkides töötavad inimesed saaksid tulevikus ka vallas elada. Vald saab tema sõnul ettevõtluse arendamisel teha peamiselt kolme asja: mitte takistada, hoida planeeringud piisavalt paindlikud ning korraldada menetlused võimalikult mõistlikult. Hästi töötavad need tööstusalad, kus krunte saab vastavalt ettevõtjate vajadustele liita või lahutada. Üks tuleviku küsimus on energia. Laur märkis, et Tartu vallas on arendamisel piirkonna üks suuremaid päikeseparke, mis võiks anda sisendi energiamahukale ja puhtale tootmisele, näiteks andmekeskustele. Samas tunnistas ta, et selliste investeeringute Eestisse toomine on keeruline. “Hetkel on see praktikas läinud niipidi, et enne on energia, siis tuleb tarbija. Kuigi võiks olla rohkem sünkroonis.” ütles Laur. Tema hinnangul sunnib päikeseenergia kiire kasv nüüd otsima võimalusi energia salvestamiseks, otse kasutamiseks ja kohapeal väärindamiseks. Millist tööstust omavalitsused ootavad, mida kindlasti ehitada ei taheta ja kuhu arenevad Tartu valla tööstuspargid, saab pikemalt kuulda juba saatest. Saadet juhib Mart Valner. Pildil Jarno Laur. Autor: Kalev Lilleorg
• 08.07.26 Logistikauudised eetris: inimene ei pea lolli tööd tegema, laotehnika hinnad tasub taas üle vaadata 08.07.2026 46p

  Laonduses ei pea ootama suurt robotrevolutsiooni, palju suurem võit võib tulla sellest, kui vaadata värske pilguga üle kohad, kus inimene teeb endiselt masinale sobivat tööd. Tehnoloogia areneb kiiresti ja eilne kallis lahendus võib täna olla juba mõistlik töövahend, tõdeti saates „Logistikauudised eetris“. Kui mõni laotehnoloogia tundus veel mõni aasta tagasi liiga kallis, keeruline või Eesti turu jaoks ebapraktiline, tasub need arvutused uuesti lahti võtta. Äripäeva raadio saates „Logistikauudised eetris“ tõdesid Laomaailma ostujuht Joel Joa ja tehnikaprojektijuht Aivar Hunt, et paljud lahendused, mis varem Excelis punaseks läksid, on täna muutunud oluliselt taskukohasemaks ja lihtsamini kasutatavaks. Laonduses ei ole tehnoloogiline areng enam ainult suurte rahvusvaheliste logistikakeskuste teema. Automaatika, elektrilised siirdajad, liitiumakudega tõstukid ja energiasalvestuse lahendused liiguvad järjest enam ka tavapäraste Eesti ladude tööriistakasti. „Küsimus ei ole selles, kas robotid võtavad homme lao üle, vaid selles, millised lihtsad, korduvad ja füüsiliselt koormavad töölõigud tasub juba täna inimese käest masinale anda,“ nentis Aivar Hunt. „Inimese potentsiaal on kindlasti suurem kui lihtsalt päev otsa mingit kaupa maja ühest otsast teise lohistada.“ See ongi üks lao tehnoloogilise arendamise põhilisi lähtekohti: automatiseerimist ei tasu alustada kõige uhkemast robotist, vaid kõige tüütumast, korduvamast ja töötajat kulutavamast liigutusest. Üks praktilisemaid soovitusi puudutas vanade tasuvusarvutuste uuesti üle vaatamist. Kui viis aastat tagasi tundus elektritõstuk, liitiumaku või automaatne siirdaja liiga kallis, siis tänane olukord võib olla teine. Ruutmeetrite asemel tuleb mõelda kuupmeetrites Üks oluline arengusuund on lao mahu parem kasutamine. Kui ruutmeetreid juurde ei tule, tuleb vaadata ülespoole. 20 aastat tagasi piisas paljudes Eesti ladudes 6,5 meetri tõstekõrgusest, kuid täna on tavapärasemad juba 8–10 meetrit. See tähendab, et lao arendamisel ei peaks küsima ainult, kui suur on pind, vaid kui hästi kasutatakse ära kogu maht. Kõrgemad riiulid, sobiv tõstetehnika ja läbimõeldud kaubapaigutus võivad anda laole juurde märkimisväärse mahuefekti ilma uue hoone ehitamiseta. Saates kõlas ka näide ettevõttest, kes soovis robotiga automatiseerida vaid ühe tööliigutuse. Lähemal mõõtmisel selgus, et robot säästaks tunnis vaid seitse-kaheksa minutit inimese tööaega, ehk majanduslik tasuvus ei olnud ühestki otsast vaadatuna veenev. Kuid ettevõte otrsustas selle investeeringu siiski teha, sest „on ju lahe kui robot mööda ladu ringi liigub“. Saadet juhib Logistikauudised.ee juht Tõnu Tramm. Foto: Laomaailm
• 07.07.26 Töö ja palk. ATH tööelus: kas mõõdame panust kella või tulemuse järgi 07.07.2026 48p

  Kui töötaja hilineb, jätab ülesanded viimasele minutile või tundub pidevalt hajevil, kiputakse seda sageli pidama suhtumise küsimuseks. Aga mis siis, kui põhjus peitub hoopis selles, kuidas tema aju töötab? Juulikuu saates „Töö ja palk“ võtame seekord luubi alla aktiivsus- ja tähelepanuhäire ehk ATH tööelu kontekstis. Räägime sellest, milliste raskustega seisavad ATH-ga inimesed tööl silmitsi, miks nad võivad kulutada töö tegemisele märksa rohkem energiat, kui kolleegid ja juhid kõrvalt näevad, ning miks just nemad põlevad sageli läbi. Saates arutleme, kuidas eristada suhtumise probleemi aju eripärast, millised käitumismustrid võiksid panna juhti märkama, et töötaja vajab hoopis teistsugust tuge, ning kas ja kuidas sellistel teemadel üldse rääkida. Praktilise poole pealt otsime vastuseid küsimustele, millised töökorralduse muudatused aitavad ATH-ga töötajal oma tugevusi paremini rakendada. Kas klassikaline üheksast viieni tööpäev sobib kõigile? Kuidas anda ülesandeid ja seada tähtaegu nii, et inimene saaks oma tööga edukalt hakkama? Ning miks võivad sellised kohandused muuta töö paremaks mitte ainult neuroerinevatele inimestele, vaid kogu meeskonnale? Räägime ka töö kujundamisest ehk job crafting'ust, nähtamatust kompenseerimiskoormusest, läbipõlemisest ja sellest, miks ei tasu hinnata töötaja panust üksnes selle järgi, mis kell ta hommikul kontorisse jõuab. Stuudios on Tallinna Tehnikaülikooli teadur ja ATH Liidu kaasasutaja Tanel Peets ning värske Tartu Ülikooli rakendusliku käitumisteaduse magister Kadri Kaska, kelle uurimistöö keskendub neuroerinevusi arvestava töökeskkonna kujundamisele. Saadet juhib Personaliuudiste juht ja "värske" ATH-kas Helen Roots. Pildil vasakult: Tanel Peets, Helen Roots ja Kadri Kaska. Foto: Andres Laanem
• 07.07.26 ST | Energiakool. Päikesepaneelidega väiketootja peab õppima uues turuolukorras targemalt tegutsema 07.07.2026 40p

  Seekordses "Energiakooli“ episoodis räägitakse sellest, miks päikesepaneelide omanik ei pruugi enam päikeselisel päeval elektrit võrku müües teenida, vaid võib teatud tundidel sellele hoopis peale maksta. Arutletakse, kuidas väiketootjad saavad muutunud turuolukorras oma tootmist, tarbimist ja salvestamist targemalt juhtida ning milliseid lahendusi pakub Alexela selleks, et kodune päikesepark ja aku aitaksid kulusid vähendada. Saates osalevad Alexela äriarenduse juht Tarmo Kärsna ning Codeborne'i tegevjuht Toomas Talts. Veel mõni aasta tagasi tundus päikesepaneelide paigaldamine kindla investeeringuna, kuid nüüdseks on olukord muutunud. Päikeselistel tundidel võib elektri hind langeda nulli lähedale või isegi miinusesse. Kärsna sõnul tekib probleem siis, kui päikesepark toodab rohkem, kui majapidamine ise ära kasutab. „Kui päiksepark on suurem kui oma tarbimine, siis sealt tekib see võrku müümine ja miinushind ning see frustratsioon sinna juurde,“ ütleb ta. Ka positiivse börsihinna korral võivad võrgutasud tähendada, et elektri müümine jääb kahjumisse. Lahenduseks ei piisa ainult akust, vaid vaja on nutikat juhtimist. Taltsi sõnul võimaldab aku salvestada elektrit soodsatel tundidel ning kasutada seda hiljem, kuid kõige olulisem on automaatika. Selleks on Alexela koos Codeborne'iga loonud lahenduse Tark Elekter, mis otsustab ise, millal elektrit tarbida, salvestada või võrku müüa. "Masin jõuab seda valvata ka siis, kui sa magad – 24/7,“ ütleb Talts. Kärsna sõnul ei ole eesmärk kiire rikastumine, vaid kahjumlike tundide vältimine. Nutikalt juhitud süsteem võib anda võrreldes tavapärase päikesepargiga kuni 50 protsenti rohkem kasu. Samas rõhutab ta, et koduse päikesepargi rajamisel peaks lähtuma eelkõige oma elektritarbimisest, mitte soovist võrku müües tulu teenida. Saatejuht on Brent Pere. Fotol: Alexela äriarenduse juht Tarmo Kärsna.
• 06.07.26 Tööstusuudised eetris. Uuring: ESG trügib aina enam hanketingimustesse ja edasilükkajad riskivad turul välistamisega 06.07.2026 47p

  Eesti eksportivad ettevõtted näevad ESG-d sageli kohustusena tegeleda aruandluse, vastavusnõuete või administratiivse tegevusega, aga mitte võimalusena siduda see oma strateegiaga ja kasutada konkurentsieelisena, selgitab äsja Taltechis jätkusuutliku tootmise eriala lõpetanud Marcus Kukkonen oma magistritöös „ESG-põhimõtete integreerimise võimekus äristrateegiasse kui konkurentsis püsimise eeldus Eesti eksportivate ettevõtete näitel". Kukkonen märgib, et selline lähenemine asetab meie ettevõtted turul nõrgemasse positsiooni ja võib võtta võimaluse võita näiteks rahvusvahelisi hankeid. Magistritööd nõustanud kestliku innovatiooni strateeg Anu Ruul hoiatab, et kestlikkuse õpikõver on pikk ja iga väike samm on edenemine. „Kui ettevõte otsustab tegeleda asjaga alles siis, kui on tekkinud kohustus, on tõenäoliselt hilja,“ hoiatab Ruul. Kukkonen lisab, et ka magistritöö uuringus osalenud ettevõtted kinnitavad ESG olulisust välisturgudel. „85 protsenti ütlesid, et surve tuleb arenenud riikidest ja Põhjalast. Kui rääkida hangetest, siis 77 protsenti olid nõus, et ESG on hügieenifaktor või otsustuskriteerium,“ sõnas töö autor. „Kaks ettevõtet märkisid, et need, kes sellega täna ei tegele, ei pruugi 2-3 aasta pärast enam jalga ukse vahele. Kui sa kestlikkusega täna ei tegele, võib see ühel hetkel sind turul välistama hakata,“ ütles Kukkonen. Praktilise poolelt toodi välja olukord, kus ettevõte kaotas hanke seetõttu, et neil ei olnud kestlikkuse andmeid näidata, ja teine näide, kus kaotati hange, sest toote jalajälg oli konkurendiga võrreldes liiga suur, avas Kukkonen magistritöö tulemusi. Ruul märkis, et kui ta Kukkoneniga teemat alguses arutas, tundus mõlemale, et kestlikkuse komponent peab olema strateegia osa ja teistmoodi see ei olegi võimalik, kui ettevõtted soovivad Põhjala turul tegutseda. „Jõudsimegi selleni, et uurida ekportivatelt tööstusettevõtetelt, et kas neil on ESG integreeritud strateegiasse või on see eraldi dokument või tegeleb sellega eraldi sädeinimene. Sealt see päästik tuli, et kas teised lähenevad kestlikkusele samuti strateegiliselt, sest turud seda justkui eeldavad,“ märgib Ruul. Kukkoneni sõnul peavad ettevõtted praegu ESG rakendamisel suurimaks takistuseks just andmete kättesaadavust. „Tänane andmete kättesaadavus ei ole piisav, andmed on killustunud,“ märkis töö autor. „Ja teine, mis oli peaaegu samal tasemel, oli teadlikkuse ja võimekuse puudus. Sisuliselt tänane seis Eestis võib-olla ongi selline, et meil ei ole ESG-teadlikke inimesi,“ ütleb Kukkonen. Magistriöö eesmärk oli hinnata ESG põhimõtete integreerimise võimakust Eesti keskmistes ja suurtes eksportivates ettevõtete ning analüüsida selle mõju konkurentsis püsimisele. Marcus Kukkonen uuris ka takistavaid ja soodustavaid tegureid ESG rakendamises ettevõtete strateegias. Uuringus osales 13 eksportivat tööstusettevõtet eri tööstusharudest. Saadet juhib Harro Puusild. Pildil Marcus Kukkonen ja Anu Ruul. Foto: Harro Puusild
• 03.07.26 Äripäeva juhtimiskool. Maksuadvokaat: kaks mõtteviisi, mis maksuriski vältimiseks prügikasti saata 03.07.2026 45p

  Maksuadvokaadi ja koolitaja Marko Saagi sõnutsi rikub juht oma hoolsuskohustust ja kaotab konkurentsieelise, kui ei mõtle enne äriotsuseid tehes maksukohustustele. Saates tuleb juttu sellest, millised on maksuarvestuses kõige veaohtlikumad kohad, miks peaks maksustamise põhialused olema selged lisaks raamatupidajale ka juhil ning miks on umbkaudu 30 000 Eesti ettevõttes tuvastatud maksuriskid. Samuti räägime sellest, mida tähendab maksunduse kontekstis termin "korrektne" ja millised on olnud olulisemad muudatused maksuseadustes või maksuhalduri tõlgendustes. Koolituse leiad siit: https://pood.aripaev.ee/koolitused-maksukoolitus-juhile-ja-raamatupidajale Saatejuht on Tuuli Seinberg
• 03.07.26 Kriisiplaan. Mida teha kui politsei tuleb kontorit läbi otsima? 03.07.2026 46p

  Mida teha, kui ühel hommikul on politseinikud ukse taga ja soovivad kontorit läbi otsida? "Kriisiplaani" saatesarja uues osas räägime juriidilisest kriisist kahest erinevast vaatenurgast – ettevõtja enda kogemuse ja õigusnõustaja praktika kaudu. Esimeses osas avab ettevõtja ja omavalitsustegelane Kajar Lember oma kümme aastat kestnud kohtusaaga, mis lõppes lõpuks õigeksmõistmisega, kuid maksis üle saja tuhande euro ja terve kümnendi elust. Lember kirjeldab tabavalt, kuidas üks kahtlustus võib inimese elu üleöö pea peale pöörata. "Ühel hommikul ärkad üles ja omast arust oled veel lugupeetud inimene ühiskonnas, aga juba järgmise päeva jooksul muutud nii-öelda tõsiseks kriminaaliks." Ta jagab ka kibedat kogemust sellest, kuidas mainekahju jääb külge kauemaks kui süüdistus ise. Lember kirjeldab tuntud anekdooti, kus lõpuks ei mäleta keegi, kas sina varastasid kasuka või sinult varastati kasukas, aga kõik mäletavad, et sinuga oli mingi jama. Saate teises osas annab vandeadvokaat Tanel Kask advokaadibüroost Walless praktilisi juhiseid, kuidas ettevõte peaks läbiotsimiseks ja kriminaalmenetluseks valmis olema – kes mida peaks tegema, millised on töötajate õigused ja kohustused ning kuidas käituda, kui vara arestitakse. Tema sõnum on lihtne: kriminaalmenetlus ettevõtte jaoks on nagu hambavalu – valuga võid võtta valuvaigistit, aga lõpuks pead ikkagi hambaarsti juurde minema. Ja parim retsept kriisiks valmistumisel? "Mul on kolm head soovitust: esimene on ettevalmistus, teine on ettevalmistus ja kolmas on ettevalmistus," rõhutab Kask. Saadet juhib Hando Sinisalu. Pildil Kajar Lember. Autor: Marko Ojakivi (Kambja Valla Sõnumid)
• 03.07.26 Sisuturundussaade. Kuidas pääseda ligi maailma juhtivatele erakapitalifondidele? 03.07.2026 43p

  Erakapital on üks maailma suurimaid alternatiivsete investeeringute varaklasse, kuid tavainvestorile jääb see tihti kaugeks. Saates selgitab INVL Family Office'i investeerimisstrateeg Rait Kondor, mis on erakapitaliinvesteeringud, millist rolli võiksid need täita investori portfellis ja mille poolest erinevad need börsiaktsiatest. Juttu tuleb ka Adams Street Partnersi uuest järelturufondist Global Secondary Fund 8, mis võimaldab investeerida juba tegutsevate erakapitalifondide portfellidesse. Muuhulgas arutatakse, miks peetakse järelturuinvesteeringuid atraktiivseks, millistesse sektoritesse fond investeerib, kellele selline investeerimisvõimalus sobib ning milliste riskide ja eripäradega tuleb arvestada. Saatejuht on Rivo Sarapik. Vaata ka videopodcasti: https://vimeo.com/1206566648 Foto autor Simo Sepp.
• 02.07.26 Teabevara tund. Töövaidluste ABC: kuidas riske ennetada ja vaidlusi lahendada? 02.07.2026 45p

  Töövaidlused ei teki enamasti üleöö ega alga töövaidluskomisjonis. Sageli saavad need alguse organisatsiooni igapäevastest juhtimis- ja personaliprotsessidest, puudulikust dokumenteerimisest või keeruliste olukordade valest käsitlemisest. „Teabevara tunnis“ räägime, kuidas tööandjad saavad töövaidlusi ennetada, millistele personaliprotsessidele tasub erilist tähelepanu pöörata ning kuidas tegutseda olukorras, kus vaidlus on juba tekkimas. Arutame, millised vead töölepingu lõpetamisel suurendavad vaidlusriski, kuidas korrektselt dokumenteerida tööalaseid otsuseid ning millal võiks tööandja kaaluda kompromissi asemel vaidluse lõpuni pidamist. Samuti vaatame töövaidluste statistikat ja peamisi suundumusi Tööinspektsiooni aastaraamatu põhjal. Külas on Grant Thornton Balticu partner ja õigusnõustamise valdkonna juht Kristel Tiits ning personalijuht ja personaliteenuste juhtiv nõustaja Marge Litvinova. Saadet juhib teabevara vanemtoimetaja Eve Noormägi, küsimusi aitab esitada personalijuhtimise teabevara peatoimetaja Külli Gutmann. Fotol vasakult: Kristel Tiits, Marge Litvinova ja Külli Gutmann. Autor: Eve Noormägi
• 02.07.26 Sisuturundussaade. Tootmisjäägid ei pea olema kulu - neist võib saada ettevõtte odavaim kütus 02.07.2026 32p

  Paljudes tootmisettevõtetes jõuavad puidu-, tekstiili- ja muud tootmisjäägid prügimäele või müüakse need odavalt edasi, kuigi neist oleks võimalik toota soojust ja vähendada energiakulusid. Äripäeva raadio saates räägib Bio Mobitekii tegevjuht Voldemar Nellis, kuidas muuta jäätmed kulureast konkurentsieeliseks ning miks tasub energiakindlust vaadata läbi ringmajanduse. Katlamaja puhul ei määra edu ostuhind, vaid kogu elukaare maksumus. Miks võib odavam lahendus tuua aastate jooksul oluliselt suuremad kulud ning kuidas aitab biomassi ja tootmisjääkide kasutamine vähendada energiakulusid ja suurendada varustuskindlust? Saadet juhib Lauri Toomsalu. Foto: Andres Laanem.
• 01.07.26 Triniti eetris. Riigihanked ajavad päid kärssama. Hankespetsialist: pole mõtet kirjutada, et autol võiks olla neli rõngast 01.07.2026 37p

  Viimsi vallavalitsuse hankespetsialisti Tõnu Ammussaare sõnul tuleb riigihankeid vormistades lähtuda ausast konkurentsist ja hankeseadusest, mitte ülemanageerimisest. "Ei tohi kirjutada, et auto ees on neli rõngast. Sa võid autot küll iseloomustada, aga sa ei tohi talle liiga selget suunist anda," rääkis Ammusaaar. Triniti juristi Kristiina Laura Järve sõnul jõuavad nurjunud hanked tihti õigusvaidluste ja juristide lauale. "Meie poole pöördutakse väga erinevatel juhtudel. Väga levinud on see, et hankija saab ise aru, et midagi läks valesti, aga enam pole aega uut hanget teha," lausus ta. Veel tuli saates juttu tehnilise kirjelduse koostamisest, ettevalmistustest ja levinumatest eksiarvamustest. Küsimusi küsis Joonas-Hendrik Mägi. Foto: Jassu Hertsmann.
• 29.06.26 Äri ja tehnoloogia. Eesti digisõltuvus ja nali avaliku sektori IT hangetes 01.07.2026 46p

  Pakume kuulata kahte ettekannet märtsis toimunud IT-juhtimise aastakonverentsilt. Esimeses räägib Replicant IT kaasasutaja ning tegevjuht Tauno Telvik, kas digisõltuvus on Euroopa uus strateegiline haavatavus, kuna Euroopa digitaalne selgroog tugineb mitte-Euroopa tehnoloogiale. Me sõltume USA infotehnoloogiast, impordime Ühendriikidest sadade miljardite eest digiteenuseid ning hoiame ka suurt osa andmetest sealsete ettevõtete taristus. Miks on see risk, et meie ühiskonna toimimise perspektiivist oluline taristu pole meie kontrolli all ning kuidas seda muuta? Teises ettekandes kuuleme kogenud IT-juhi Alvar Soome stand-up komöödia sugemetega selgitusi teemal, mis nali toimub Eesti avaliku sektori IT-hangetes. Oma ettekandes toob ta hulgi päriselulisi näiteid vähem ja rohkem mõtestatud rahakasutusest seoses IT-teenuste ja toodete ostuga. Piltidel: Alvar Soome (vasakul) ja Tauno Telvik (paremal), fotograaf Jarmo Järvsalu.
• 01.07.26 Sisuturundussaade. Miks peaks generaator olema sama loomulik kui suitsuandur? 01.07.2026 33p

  Kas elektrigeneraator peaks kuuluma iga kodu ja korteriühistu kriisivarustuse hulka? Saates räägime elektrikatkestuste mõjust kodudele ja ettevõtetele, generaatori valimise põhimõtetest ning sellest, miks tasub energiakindlust vaadata terviklahendusena koos akude ja päikesepaneelidega. Champion Balticsi tegevjuht Tõnis Orumaa selgitab, milliseid vigu generaatori ostmisel kõige sagedamini tehakse, kuidas valmistuda pikemateks elektrikatkestusteks ning miks võib energiakindlus tulevikus mõjutada ka kinnisvara väärtust. Juttu tuleb ka matkaautode energialahendustest ja kogukondade rollist kriisivalmiduses. Saatejuht on Lauri Toomsalu. Foto autor: Andres Laanem