Meremuuseumi lood

Epizódok

• 
  Antoine Bruni d’Entrecasteaux 1737–1793 (Kuulsad mereretked) 08.10.2025 2p

  Antoine Bruni d’Entrecasteaux on Prantsuse maadeavastaja, kes saadeti esimesena kadunud La Pérouse'i ekspeditsiooni otsima, kuid edutult. Oma ekspeditsiooni lõpus ta suri, kuid jõudis enne teha vaatlusi nii Austraalias kui ka seda ümbritsevatel saartel. Ekspeditsiooni viis lõpule Élisabeth-Paul-Édouard de Rossel. Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 
• 
  Jean François de Galaup, La Pérouse’i krahv 1741–1788 (Kuulsad mereretked) 08.10.2025 4p

  Jean François de Galaup, La Pérouse’i krahv on Prantsuse maadeavastaja, kelle ekspeditsioon jäi 1788. aastal Vaiksel ookeanil aastakümneteks kadunuks ning leiti alles 1820. aastatel. Tema teaduslikust ümbermaailmareisist, mille käigus ta kaardistas nii Ameerika kui ka Aasia rannikut, jäi maha mahukas pärand, mida kasutasid oma töös ka tulevased maadeavastajad ja geograafid. Juttu tuleb loodeväila avastamise ekspeditsioonist ja 1778.a sõjaaegsest rahust merel.Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 
• 
  Jules Dumont d’Urville 1790–1842 (Kuulsad mereretked) 08.10.2025 2p

  Jules Dumont d’Urville on Prantsuse maadeavastaja, kes osales aastatel 1822–1825 Louis Isidore Duperrey ümbermaailmareisil, misjärel juhtis aastatel 1826–1829 ekspeditsiooni Vaikse ookeani uurimiseks, tehes sealsetes saarestikes põhjalikku kaardistustööd. Aastatel 1837–1840 juhtis ta Antarktika-ekspeditsiooni, mille tulemusel ilmus kaardile Adélie maa. Juttu tuleb maadeavastuste eesmärkidest .Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 
• 
  Louis Isidore Duperrey 1786–1865 (Kuulsad mereretked) 08.10.2025 6p

  Louis Isidore Duperrey on Prantsuse maadeavastaja, kes osales aastatel 1817–1820 Louis de Freycinet’ ümbermaailmareisil, misjärel juhtis aastatel 1822–1825 juba ise ekspeditsiooni Vaiksele ookeanile. Ta külastas lisaks Vaikse ookeani saarestikele nii Lõuna-Ameerika Vaikse ookeani rannikut, Uus-Meremaad, Uus-Guinead kui ka Austraaliat. Juttu tuleb maadeavastuste eesmärkide muutumisest.Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 
• 
  Friedrich Benjamin von Lütke 1797–1882 (Kuulsad mereretked) 08.10.2025 2p

  Friedrich Benjamin von Lütke on Peterburis sündinud baltisaksa päritolu Vene maadeavastaja, kes tegi 1820. aastate alguses esimese teadusliku ekspeditsiooni Novaja Zemlja uurimiseks. Aastatel 1826–1829 juhtis ta ka ümbermaailmareisi, mille käigus kaardistas Aasia kirderannikut ja Karoliinide saarestikku Vaikse ookeani keskosas. Juttu tuleb Kamtšatka piirkonna avastusretkedest.Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 
• 
  Ferdinand von Wrangell 1797–1870 (Kuulsad mereretked) 08.10.2025 2p

  Ferdinand von Wrangell on Pihkvas sündinud baltisaksa päritolu Vene maadeavastaja, kes kaardistas 1820. aastate alguses Kirde-Siberi rannikut ja tõestas, et Ameerika ja Aasia vahel ei eksisteeri maismaaühendust. Aastatel 1825–1827 juhtis ta ka sündmustevaeset ümbermaailmareisi ning teenis hiljem Vene-Ameerika kuberneri ja mereväeministrina. Taskuhäälingus tuleb juttu Põhja-Jäämere avastusretkedest.Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 
• 
  Frederick William Beechey 1796–1856 (Kuulsad mereretked) 08.10.2025 2p

  Frederick William Beechey on Briti maadeavastaja, kes uuris ja kaardistas oma karjääri jooksul nii Arktikat, Aafrikat, Lõuna-Ameerikat kui ka Põhjamerd. Aastatel 1825–1828 toimunud ümbermaailmareisi käigus nihutas ta Põhja-Ameerika piire, jõudes Vaikse ookeani poolt põhjalaiusele 71°23′ – kohta, mille nimetas Point Barrow’ks. Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 
• 
  Otto von Kotzebue 1787–1846 (Kuulsad mereretked) 08.10.2025 4p

  Otto von Kotzebue on Tallinnas sündinud baltisaksa päritolu Vene maadeavastaja, kes osales aastatel 1803–1806 Adam Johann von Krusensterni juhitud ümbermaailmareisil. Ta juhtis aastatel 1815–1818 ekspeditsiooni Loodeväila avastamiseks, kuid edutult. Selle käigus avastas ta aga Beringi väinast kirdes asuva Kotzebue lahe ning tegi oma teise, aastatel 1823–1826 toimunud ümbermaailmareisi käigus arvukalt avastusi ka Vaikse ookeani keskosas. Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 
• 
  Louis de Freycinet 1779–1841 (Kuulsad mereretked) 08.10.2025 3p

  Louis de Freycinet (1779–1841) on Prantsuse maadeavastaja, kes osales aastatel 1800–1803 Nicolas Baudin’i juhtimisel toimunud ekspeditsioonil Austraaliasse ja Vaikse ookeani lõunaossa. Selle ekspeditsiooni tulemusel avaldas Freycinet 1811. aastal esimese täieliku Austraalia kaardi. Aastatel 1817–1820 juhtis ta Vaikse ookeani uurimiseks teadusekspeditsiooni, mille tulemused avaldati oma aja ühe mahukaima teadustööna. Juttu tuleb sellest, kuidas kaubanduslik avastamine oli muutumas teaduslikeks avastusretkedeks.Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 
• 
  Matthew Flinders 1774–1814 (Kuulsad mereretked) 08.10.2025 1p

  Matthew Flinders (1774–1814) on Briti maadeavastaja, kes läks ajalukku kui esimene inimene, kes tegi Austraaliale ringi peale (aastatel 1802–1803). Tema teadustöö avaldamine kannatas Napoleoni sõdade ajal prantslaste käes vangistuses viibimise tõttu ning publitseeriti alles 1814. aastal – samal aastal, mil ta suri. Kuigi Austraalia nimi oli teada juba varem, oli just Flinders see, kes populariseeris selle kasutuselevõttu konkreetselt Austraalia jaoks. Juttu tuleb lõunapoolkera, sh Austraalia (Terra Australis) avastamisest.Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 
• 
  Alejandro Malaspina 1754–1810 (Kuulsad mereretked) 08.10.2025 2p

  Alejandro Malaspina on Itaalia päritolu Hispaania maadeavastaja, kes kaardistas 18. sajandi lõpus põhjalikult nii Põhja- kui ka Lõuna-Ameerika läänerannikut, mille tulemusena valmisid sealsetest piirkondadest seni täpseimad kaardid. Need avaldati reisil osalenud José Espinosa y Tello ja Felipe Bauzá poolt 19. sajandi alguses. Juttu tuleb navigeerimise arengust.Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 
• 
  George Vancouver 1757–1798 (Kuulsad mereretked) 08.10.2025 2p

  George Vancouver on Briti maadeavastaja, kes osales James Cooki teisel ümbermaailmareisil 1772.–1775. aastal. 1790. aastate alguses juhtis ta ekspeditsiooni, et kaardistada Vaikset ookeani, eelkõige Põhja-Ameerika läänerannikut. Ta külastas ka Hawaiid, Austraaliat ja Uus-Meremaad. Tema järgi on nime saanud Vancouveri linn Kanadas. Juttu tuleb maakera kaugeimate paikade avastamisvaimustusest.Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 
• 
  Krusenstern (Kuulsad mereretked) 27.09.2025 10p

  Suurim veekogu Maal – Vaikne ookean – on eurooplaste teadvuses olnud ainult natuke rohkem kui 500 aastat. Selle saladuste avamisel ja kaardistamisel on suurt rolli mänginud ka Eestist pärit baltisaksa meresõitjad, kes 19. sajandi alguses tegid mitu ekspeditsiooni nii Vaikse ookeani põhja-, kesk- kui ka lõunaossa. 2024. aastal möödub 200 aastat Adam Johann von Krusensterni Vaikse ookeani atlase esimese osa avaldamisest. Teos, mille teine osa avaldati 1827. aastal, oli aastakümneid üks usaldusväärsemaid ja üksikasjalikumaid mereatlasi, mida kasutasid hiljem paljud tuntud meresõitjad ja kartograafid.  Ligikaudu 200 aasta tagusesse ajajärku jääb ka baltisaksa maadeavastajate ekspeditsioonide kõrgaeg. Kui Krusensterni ümbermaailmareis toimus aastatel 1803–1806, siis Napoleoni sõdade lõppedes 1815. aastal järgnesid uued Eestiga seotud meresõitjate avastusretked. Koos Krusensterniga ümber maailma purjetanud Otto von Kotzebue ja Fabian Gottlieb von Bellingshausen juhtisid varsti iseseisvaid ekspeditsioone, mis on samuti läinud maailma maadeavastuste ajalukku. Näitus on pühendatud Eestiga seotud maadeavastuste hiilgeajale ligikaudu 200 aastat tagasi. Selleks aga, et asetada Eestist pärit meresõitjate tegevus ja saavutused rahvusvahelisse konteksti, heidame pilgu ka maadeavastuste ajaloole ning baltisakslaste peamistele eeskujudele ja kontaktidele. Selles taskuhäälingus:Põhjapoolse läbipääsu leidmisest Atlandi ja Vaikse ookeani vahel tänu inglastest meresõitjatele (00:00-02:02)Venemaa avastusretkedest Gröönimaa lähistel (02:03-03:31)Cooki viimasest ekspeditsioonist (03:32-04:28)Prantsuse revolutsioon ja selle mõju ekspeditsioonidele (04:29-05:46)Kapten Flindersist ja tema kurvast saatusest (05:47-06:47)Krahv Rumjantsevi soov kõikidest polaarretkedest koostada ülevaade (06:48-08:23)Viimased katsed leida ühendus kahe ookeani vahel (08:24-10:39)Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks.  
• 
  Fabian Gottlieb von Bellingshausen 1778–1852 (Kuulsad mereretked) 27.09.2025 3p

  Fabian Gottlieb von Bellingshausen on Saaremaal sündinud baltisaksa päritolu Vene maadeavastaja, kes osales aastatel 1803–1806 Adam Johann von Krusensterni juhitud ümbermaailmareisil. Teda peetakse tänu aastatel 1819–1821 läbi viidud ekspeditsioonile üheks Antarktise avastajaks. Ta oli ka esimene, kes avastas maad lõunapolaarjoonest lõuna pool – Peeter I saare ja Aleksander I ranniku 1821. aastal. Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 
• 
  John Ross 1777-1856 (Kuulsad mereretked) 27.09.2025 3p

  John Ross on šoti päritolu Briti maadeavastaja, kes pühendas oma karjääri Arktika uurimisele, lootuses leida Loodeväil. Ta tegi aastatel 1818–1850 Arktikasse kolm ekspeditsiooni, mille tulemusel täienesid oluliselt teadmised Loodeväila piirkonnast. 1856. aastal andis ta inglise keeles välja Krusensterni lühibiograafia, mis oli tõlgitud 1846. aastal ilmunud ja Krusensterni tütre abikaasa Theodor von Bernhardi poolt kirjutatud lühieluloost. Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 
• 
  Louis Antoine de Bougainville 1729–1811 (Kuulsad mereretked) 27.09.2025 2p

  Louis Antoine de Bougainville oli prantsuse maadeavastaja, kes tegi Prantsuse esimese ümbermaailmareisi, millega prantslased soovisid kanda kinnitada Vaiksel ookeanil. Tema mõjul maaliti Prantsusmaal Tahitist kujutluspilt kui paradiisist, mistõttu sai sellest eksootilisest saarest senini Prantsusmaa valduses olev ülemeremaa. Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 
• 
  James Cook 1728–1779 (Kuulsad mereretked) 27.09.2025 5p

  James Cook oli Briti maadeavastaja, kes tegi 18. sajandi teisel poolel kolm ümbermaailmareisi fookusega Vaiksel ookeanil. Ta uuris Vaikse ookeani keskosa saarestikke, Antartikat, Põhja-Ameerika läänerannikut ning Loodeväila olemasolu. Temast sai oma aja juhtiv maadeuurija ning tema tööd võeti pikalt eeskujuks veel pärast tema surmagi. Taskuhäälingust kuuled:Uus-Meremaa avastamine (00:00-01:27)Antarktika avastamine (01:28-02:26)Tahiti avastamine (02:27-03:08)Loodeväila avastamine (03:09-03:55)Hawaii saarte avastamine (03:55-04:59)Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 
• 
  Vaikse ookeani atlase põhjapoolkera (Kuulsad mereretked) 26.09.2025 5p

  Selles taskuhäälingu osas:Vaikse ookeani atlase koostamise põhjustest üldine ülevaade, 1827.aasta (00:00-02:55)Lõunamere saarte kohta kirja pandud andmete osas tõe väljaselgitamisest ja eraldi nimeliselt väljendatud tänusõnad (02:56-05:56)Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 
• 
  Vaikse Ookeani atlase lõunapoolkera (Kuulsad mereretked) 26.09.2025 6p

  Selles taskuhäälingu osas:Vaikse ookeani atlase kokkupaneku alustamise põhjustest (00:00-02:48)Põhjendused, miks on Krusernsterni Atlas parem kui eelmised kaardid (02:49-04:53)Tänuavaldused neile, kes on avaldanud austust ja huvi tehtud töö eest (04:54-06:24)Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 
• 
  Kabineti kuuldemäng (Kuulsad mereretked) 26.09.2025 4p

  Selles taskuhäälingu osas:Panus suuremate ookeanide hüdrograafiasse, selgitustena kogu maakera kaardi kohta, Mercatori projektsiooni järgi (00:00-03:14)Meie peamised mered, üldine ülevaade (03:15-04:14)Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks.