EestiEest.com portaali veebiraadio

Episoade

• Toomas Pauri autorisaates Kaguraadios vesteldi seekord Andrus Suklesega 17.06.2026 1h 3min

  Toomas Pauri autorisaates Kaguraadios vesteldi seekord Andrus Suklesega. Saade avas kuulajatele põhjaliku ja pingelise sissevaate rahutusse Lähis-Ida poliitilisse ning sõjalisse olukorda, keskendudes eelkõige USA, Iisraeli, Iraani ja Jeemeni ümber kujunenud geopoliitilistele pingetele.Arutelu käigus vaadeldi, kuidas erinevate riikide huvid, strateegiad ja maailmavaatelised seisukohad omavahel põrkuvad, kuid teatud olukordades ka kattuvad. Saates toodi esile nii teravaid konflikte kui ka ettevaatlikke koostöövõimalusi, mis võivad kujundada kogu piirkonna tulevikku. Ajaloolised sündmused, suurriikide mõju ja piirkondlikud vastasseisud lõid tausta, mille kaudu oli võimalik paremini mõista Lähis-Ida keerulist dünaamikat.Saate keskmes ei olnud aga ainult Lähis-Ida. Vestlus laienes ka Euroopa ja Ameerika Ühendriikide poliitikale, rahvusvahelistele liitudele ning tänase maailma julgeolekuolukorrale. Kriitilise pilguga käsitleti NATO ja Euroopa Liidu rolli ning küsiti, kas senised poliitilised suunad teenivad alati rahvaste tegelikke huve.Toomas Pauri ja Andrus Suklese arutelu tõi esile mitmeid erinevaid vaatenurki ning julgustas kuulajaid vaatama rahvusvahelisi sündmusi laiemas kontekstis. Saates rõhutati, et maailmapoliitikat ei saa mõista üksnes pealkirjade ja peavoolumeedia lühikeste sõnumite kaudu. Oluline on otsida erinevaid allikaid, võrrelda seisukohti ja kujundada oma arvamus iseseisvalt.Eraldi tähelepanu pöörati ka Eesti rollile rahvusvahelises poliitikas. Väikeriigina peab Eesti oskama hinnata, millised otsused teenivad meie rahvuslikke huve ning millised võivad meid siduda konfliktide või poliitiliste suundadega, mille tegelik mõju jääb avalikkusele sageli lõpuni selgitamata.Saate üks läbivaid mõtteid oli vajadus kriitilise mõtlemise, avatud arutelu ja sõnavabaduse järele. Keeruliste rahvusvaheliste probleemide mõistmiseks ei piisa lihtsatest loosungitest ega ühepoolsetest seletustest. Vaja on rahulikku analüüsi, ajaloolist tausta ja julgust küsida ebamugavaid küsimusi.Kokkuvõttes pakkus Toomas Pauri autorisaade koos Andrus Suklesega sisuka ja mitmetasandilise arutelu tänapäeva maailmapoliitika põletavatel teemadel. Saade kutsus kuulajaid olema teadlikumad, otsima mitmekülgsemat teavet ning mõtlema iseseisvalt ajal, mil rahvusvaheline poliitika muutub üha pingelisemaks ja ettearvamatumaks.Toomas Pauri autorisaates Kaguraadios oli külas Andrus Sukles
• Põlisrahva Liikumise võitlus Eesti metsade eest: intervjuu Rain Kuusikuga 17.06.2026 1h 1min

  Eesti metsad on olnud läbi aegade meie rahvusliku identiteedi, elukeskkonna ja looduspärandi oluline osa. Viimastel aastatel on aga üha enam inimesi hakanud küsima, kas riigi metsapoliitika teenib tegelikult Eesti looduse ja kohalike kogukondade huve või on esikohale seatud tööstuslik kasu.Pärnumaal on üks neist inimestest Rain Kuusik, kes on tõusnud kohaliku metsakaitseliikumise üheks nähtavaks eestkõnelejaks. Kuusiku sõnul algas tema sügavam huvi metsanduse vastu siis, kui ta kuulis naaberkülla kavandatavast pommitehasest ja sellega seotud võimalikust ulatuslikust metsaraiest.„Ei saa öelda, et ma oleksin metsanduse spetsialist, aga ma hakkasin õppima, uurima ja aru saama, kuidas metsa tegelikult majandatakse ning kuidas seda võiks teha vastutustundlikumalt,“ räägib Kuusik.Tema sõnul ei ole küsimus ainult ühes külas või ühes metsas. Tegemist on laiema probleemiga, mis puudutab Eesti metsamajanduse suunda, kohalike inimeste õigust kaasa rääkida ning riigi kohustust kaitsta loodusvarasid ka tulevaste põlvkondade jaoks.Kuusik kritiseerib teravalt Riigimetsa Majandamise Keskuse tegevust ja leiab, et paljud otsused tehakse kohalike inimeste tegelikke huve piisavalt arvestamata. Tema hinnangul näevad kogukonnad sageli alles tagantjärele, kui kiiresti võib tuttav metsamaastik muutuda lageraielangiks.Pärnumaal tekitas kohalikes elanikes suurt vastuseisu plaan, mille tõttu võinuks ohtu sattuda üle 400 hektari metsa. Kuusiku sõnul ei ole see ainult keskkonnaküsimus, vaid ka demokraatia küsimus: kas inimesed, kelle elukeskkonda otsused otseselt mõjutavad, saavad päriselt kaasa rääkida või jäävad nad vaid pealtvaatajateks?Intervjuus väljendab Kuusik pettumust ka selle üle, kuidas riigiasutused on tema hinnangul suhtunud kohalike inimeste kaebustesse ja tõenditesse võimalike keskkonnarikkumiste kohta. Eriti teravalt räägib ta Päraküla juhtumist, kus kogukond ootas riigilt sisulisemat reaktsiooni.Kuusiku hinnangul tekitab inimestes usaldamatust olukord, kus looduskahju kahtlused jäävad vastuseta või lükatakse kõrvale formaalsete põhjendustega. Tema sõnul ei tohiks raiutud metsa ega selle puitu käsitleda justkui probleemivaba toorainena, kui selle päritolu või raietingimuste üle on tõsiseid vaidlusi.„Minu jaoks on see ehe näide sellest, kuidas süsteem kaitseb iseennast,“ ütleb Kuusik.Põlisrahva Liikumine koondab inimesi erinevatest Eesti paikadest ja tegutseb erakondadest sõltumatult. Liikumise eesmärk on seista vastu otsustele, mis nende hinnangul ohustavad Eesti loodust, kogukondi ja rahvuslikke ressursse.Kuusiku sõnul ei ole nende võitlus suunatud arengu vastu, vaid hoolimatu ja läbimõtlemata arengu vastu. Tema hinnangul tuleb tööstuslike projektide puhul küsida alati, kelle huvides neid tehakse ning millise hinnaga maksab selle kinni loodus ja kohalik inimene.„Me ei saa lubada, et Eesti maad ja metsad muudetakse lihtsalt tooraineks või äriprojektiks,“ rõhutab ta.Kuusik näeb ühe peamise probleemina seda, et inimesed tegutsevad sageli üksinda ja killustatult. Tema hinnangul on metsa- ja looduskaitses võimalik midagi muuta ainult siis, kui kogukonnad, kodanikuliikumised ja sõltumatud algatused suudavad teha koostööd.Just seetõttu peab ta oluliseks ka algatust „Plaan P“, mille kaudu püütakse tuua Eesti avalikku arutellu rohkem teemasid, mis puudutavad rahva otsustusõigust, looduskaitset ja riigi vastutust.Kuusiku sõnum on lihtne: Eesti metsade kaitsmine ei ole ainult looduskaitsjate asi. See puudutab iga inimest, kes tahab, et Eestil oleks ka tulevikus puhas elukeskkond, tugevad kogukonnad ja päriselt toimiv demokraatia.Rain Kuusiku intervjuu näitab, et kohalike inimeste hääl võib muutuda tugevaks jõuks, kui sellele lisanduvad teadmised, järjekindlus ja ühine tegutsemine. Eesti metsade tulevik ei sõltu ainult ametnike otsustest või poliitilistest kokkulepetest, vaid ka sellest, kui palju inimesed on valmis oma kodukoha ja looduspärandi eest seisma.
• Mike Calamus Toomas Pauri saates: kui e-valimised kaoksid, muutuks kogu Eesti poliitiline pilt 13.06.2026 1h 2min

  Toomas Pauri juhitud Kaguraadio ja YouTube’i saates oli külaliseks **Mike Calamus**, kellega arutati Eesti poliitika, e-valimiste, erakondade tuleviku ja rahvusvaheliste suhete üle.Saate üheks keskseks teemaks kujunes küsimus: **mis juhtuks Eesti poliitikas siis, kui e-valimised kaotataks või süsteem põhjalikult ümber vaadataks?**Mike Calamus rõhutas, et e-hääletamine on olnud aastate jooksul väga oluline suurtele erakondadele, eriti Reformierakonnale. Tema hinnangul võib e-valimiste süsteemi muutmine või kaotamine oluliselt mõjutada jõujooni Eesti poliitikas. Kui osa senisest toetussüsteemist ära langeb, võivad väiksemad ja opositsioonilised jõud saada hoopis tugevama positsiooni.See tähendaks, et poliitika ei oleks enam ainult samade erakondade ja samade suletud ringkondade käes.Calamus tõi välja ka laiema probleemi Eesti poliitilises kultuuris. Tema sõnul on praegune süsteem liiga kinnine ja liiga palju sõltub väikestest otsustajate gruppidest. Tavalised inimesed, erakondade lihtliikmed ja kohalikud kogukonnad jäävad sageli kõrvale. Otsused sünnivad ülevalt alla, mitte rahva tegelikust tahtest lähtudes.Aga demokraatia peab töötama alt üles.Saates räägiti ka konservatiivsete jõudude sisetülidest ja sellest, kuidas pidevad konfliktid nõrgestavad neid liikumisi, mis võiksid tegelikult seista Eesti rahvuslike huvide, ausate valimiste ja sõnavabaduse eest. Kui kogu energia kulub omavahelisele võitlusele, jääb suurem eesmärk tagaplaanile.Samuti käsitleti Andro Roosi ümber tekkinud olukorda ja hoiulaenuühistutega seotud probleeme. Calamus rõhutas, et selliseid teemasid tuleb käsitleda ettevaatlikult, ausalt ja faktidele tuginedes, mitte muuta neid avalikuks poliitiliseks relvaks enne, kui kõik asjaolud on selged.Välispoliitikas puudutati Eesti suhet Ameerika Ühendriikide, Iisraeli, Ukraina ja Euroopa Liiduga. Juttu tuli ka Donald Trumpi administratsiooni poliitikast, relvaärist, Ukraina toetamisest ning sellest, kuidas Eesti poliitikud peaksid rahvusvahelises suhtluses tegutsema targalt, mitte emotsioonide või parteiliste loosungite järgi.Saates tõdeti, et Euroopa seisab suurte väljakutsete ees — rohepööre, tehisintellekti areng, majanduslik surve, sõjalised pinged ja poliitiline killustatus. Sellises olukorras vajab Eesti rohkem selget mõtlemist, ausat arutelu ja koostööd, mitte lõputut omavahelist tülitsemist.Mike Calamuse sõnum oli kokkuvõttes lihtne:**Eesti vajab rohkem ausust.Rohkem läbipaistvust.Rohkem rahva häält.Ja vähem tagatubade poliitikat.**Kui inimesed tahavad päriselt mõista, mis Eestis toimub, tuleb kuulata erinevaid allikaid, mõelda oma peaga ja mitte lasta oma arvamust kujundada ainult peavoolumeedial või parteilistel loosungitel.Eesti tulevik ei tohi kuuluda väikesele poliitilisele eliidile.Eesti peab kuuluma Eesti rahvale. 🇪🇪
• HEIMAR LENK – EESTI VALUSAD TÕED OTSE EETRIS 26.05.2026 1h 7min

  🔥 HEIMAR LENK – EESTI VALUSAD TÕED OTSE EETRIS 🔥Heimar Lengi saates räägiti teemadest, millest peavoolumeedia sageli vaikib.Ausalt. Teravalt. Ilma ilustamata.📉 Eesti on üks Euroopa Liidu kõige ebavõrdsemaid riike.Väike osa inimesi kogub rikkust, samal ajal kui paljud pered võitlevad igapäevase toimetulekuga.👧 Laste vaimne ja füüsiline heaolu halveneb.Stress, perekondlikud pinged ja majanduslik surve mõjutavad tervet põlvkonda.📰 Kriitika alla sattus ka Eesti meedia:▪️ rahvusvaheliste teemade pealiskaudne kajastus▪️ kallutatus▪️ avaliku arvamuse piiramineNoorte tulevikust rääkides kõlas oluline küsimus:kas Eesti noored tunnevad, et nende hääl loeb?⚠️ Saates puudutati ka:– korruptsiooni ja õigussüsteemi läbipaistmatust– kaitsekulutuste tegelikku mõju– presidendi otsevalimiste vajadust– rahva kasvavat stressi ja vaimset väsimust– e-valimiste usaldusväärsuse küsimusiÜha rohkem inimesi tunneb, et süsteem eemaldub rahvast.Usaldus ei teki loosungitest.Usaldus tekib läbipaistvusest, õiglusest ja aususest.🎙️ Heimar Lengi saade tõi taas päevavalgele küsimused, mille eest ei saa enam silmi sulgeda.Eesti vajab rohkem ausaid arutelusid.Mitte vaikimist.
• Mike Calamus Toomas Pauri saates: Eesti vajab presidenti, kes ei karda süsteemile vastu astuda! 23.05.2026 1h 9min

  Toomas Pauri autorisaates oli külas **Mike Calamus** — mees, kes rääkis ausalt oma eluteest, ettevõtluskogemusest USA-s ja ambitsioonist seista Eesti rahva eest võimaliku presidendikandidaadina.Calamus ei tulnud saatesse rääkima ilusat poliitilist juttu.Ta tuli rääkima otse.Tema sõnum oli selge: **Eesti vajab presidenti, kes ei ole vaikiv kummitempel, vaid rahva kaitsja.**Saates kritiseeris Calamus teravalt Eesti praegust poliitilist olukorda. Tema hinnangul on riigis liiga palju hirmu, liiga palju tagatubasid ja liiga vähe tegelikku vastutust. President ei tohiks olla inimene, kes lihtsalt naeratab, surub kätt ja vaikib siis, kui rahvas kannatab.President peab seisma rahva poolel.Üheks keskseks teemaks oli e-valimiste läbipaistvus. Calamus seadis kahtluse alla süsteemi legitiimsuse ja rõhutas, et Eesti demokraatia ei saa põhineda usul, vaid tõendataval aususel. Tema sõnul vajab Eesti valimissüsteem tõsist reformi ning rahvas peab saama kindluse, et iga hääl loeb päriselt.Juttu tuli ka suurtest rahalistest skandaalidest, Rail Baltica rahastamisest, rahapesu teemadest ja poliitilise eliidi mugavast vaikimisest. Calamus rõhutas, et kui riigis on kahtlused, peab olema ka julgus uurida. Mitte kinni mätsida. Mitte maha vaikida. Mitte rahvale silma vaadata ja teeselda, et kõik on korras.Sest kõik ei ole korras.Calamuse hinnangul on Eesti ühiskonnas liiga kaua kasutatud hirmutamistaktikat. Inimesed kardavad rääkida. Kardavad küsida. Kardavad süsteemile vastu astuda. Aga ilma julguseta ei sünni muutust.Ja ilma muutuseta ei tule õiglust.Rahvusvahelisel tasandil käsitleti ka Donald Trumpi poliitikat ja migratsioonireforme. Calamus leidis, et Eesti meedia käsitleb Trumpi sageli kallutatult, jättes tähelepanuta need poliitikad, mis tema hinnangul on toonud USA-le konkreetset kasu.Kogu vestluse keskne mõte oli lihtne, aga tugev:**Eesti vajab ärkamist.**Mitte järjekordset ilusate sõnadega poliitikut.Mitte süsteemi teenrit.Mitte vaikivat kuju Kadriorus.Eesti vajab presidenti, kes seisab rahva eest, nõuab läbipaistvust, küsib raskeid küsimusi ja ei karda minna vastu nendele jõududele, kes on harjunud riiki enda omandiks pidama.Mike Calamuse sõnum oli selge:**Aeg on lõpetada hirm.Aeg on rääkida tõtt.Aeg on Eesti rahvale tagasi anda.** 🇪🇪
• Mike Calamus: Kas Trump on geenius või täielik lollpea? 18.05.2026 49min

  Vanglaplaneet uurib Mike Calamuse käest, kuidas ta hindab Donald Trumpi välispoliitilist pööret ning millised võivad olla Iraani sõja tegelikud põhjused.President, kes tuli võimule lubadusega hoiduda uutest sõdadest ja režiimivahetustest, on nüüd viinud Ameerika konflikti, mille tagajärjed võivad põhjustada järjekordse kogu maailma mõjutava kriisi.Arutleme selle üle, miks Trump praegu nii käitub, kas tegemist on hiljutise muutusega või oli selline suund juba varem ette näha. Räägime ka sellest, millised võivad olla sõja tegelikud eesmärgid laiemas geopoliitilises plaanis, kes reaalselt kujundab USA välispoliitilisi otsuseid ning kas avalikkuse ette toodud põhjendused sõja alustamiseks vastavad tõele.Vaatame ka, kas USA-l ja tema liitlastel on üldse realistlik võimalus Iraani suhtes kiiresti edu saavutada või kujuneb sellest järjekordne pikk ja kulukas sõda, mis võib eskaleeruda isegi ülemaailmseks konfliktiks.
• Heimar Lengi saates kõlas karm hoiatus Eesti tuleviku kohta. 18.05.2026 1h 3min

  Majandus liigub vales suunas.Hinnad söövad inimeste sissetulekuid.Maksud kasvavad.Ja valitsuselt ei tule selget plaani, kuidas Eesti sellest august välja tuua.Analüütik Raul Eametsa raporti põhjal kerkib õhku valus küsimus: kas Eesti võib langeda Euroopa vaesemate riikide hulka?Aga saade ei rääkinud ainult majandusest.Juttu tuli ka võimust. Varjatud mõjust. Prokuratuurist. KAPOst. Porto Franco juhtumist. Kersti Krahti kaasusest. Ja küsimusest, kas Eestis juhivad riiki valitud esindajad — või jõustruktuurid, kes võivad poliitikat mõjutada enne, kui rahvas üldse aru saab, mis toimub.Kui meedia, prokuratuur ja julgeolekuasutused suudavad inimese maine hävitada enne kohtuotsust, siis ei ole see enam lihtsalt õigusemõistmine. See on võim.Kui valitsused vahetuvad uurimiste, kahtlustuste ja avaliku surve kaudu, peab ühiskond küsima: kus lõpeb õigusriik ja kust algab süvariik?Saates puudutati ka e-valimisi — süsteemi, mille läbipaistvus on liiga nõrk ja mõju demokraatiale liiga suur, et seda lihtsalt usupõhiselt usaldada.Eesti vajab ausust.Läbipaistvust.Vastutust.Ja õigussüsteemi, mis teenib rahvast — mitte poliitilist päevakorda.Sest riik, kus inimesed kardavad küsida, ei ole enam vaba riik
• Toomas Pauri saates oli külas Jüri Varik — mees, keda on õigusega nimetatud kogukonna hingeks. 18.05.2026 1h 6min

  Toomas Pauri saates oli külas Jüri Varik — mees, keda on õigusega nimetatud kogukonna hingeks.79-aastaselt ei istu Jüri paigal.Matkad. Dolomiidid. San Marino. Veneetsia. Liikumine. Elujõud. Ta tõestab, et vanus ei pea olema pidur, vaid võib olla väärikus, kogemus ja eeskuju.Aga jutt ei jäänud ainult rännuteedele.Saates jõuti Eesti metsani. Meie looduse südameni. Meie rahvusliku mälu ja tulevaste põlvkondade pärandini.Jüri rääkis murega metsade üleraie, looduse lõhkumise ja vastutustundetu metsapoliitika üle. Küsimus on lihtne, aga valus: kas Eesti mets jääb alles ka meie lastele — või müüakse see lühiajalise kasu nimel maha?“Eesti mets ja loodus jääb, vaimusilmas nii ma näen.”See mõte kandis kogu saadet.Me ei saa vaadata vaikides pealt, kui Eesti loodus kaob. Me peame rääkima. Peame nõudma vastutust. Peame kaitsma seda, mis on meie oma.Sest rahvas, kes kaotab oma metsa, kaotab osa oma hingest. 🇪🇪
• Toomas Paur ja Mike Calamus - võim ja vaikivad küsimused – mis tegelikult toimub? 02.05.2026 1h 2min

  Täna stuudios: Toomas Paur ja Mike Calamus.See ei ole tavaline vestlus.See on otsekohene. Terav. Ebamugav.---Kas Eesti e-hääletussüsteem on usaldusväärne… või kontrollimatu?Miks ei lubata sõltumatuid välisvaatlejaid protsessi jälgima?Ja miks kriitika jääb sõnadeks – ilma tegudeta?Peatame võimalikud manipulatsioonid Eesti valimistel! Vaja on vähemalt 1000 allkirja , et avaldus edastada.https://www.petitsioon.com/ilma_kontr...Selles episoodis läheme sügavale:👉 E-hääletuse varjuküljed ja läbipaistvuse küsimus👉 Poliitiline vastutus… või selle puudumine👉 Eesti loodusvarade müük – kelle kasu, kelle kahju?👉 Usalduse kriis riigi ja rahva vahel---Vestlus ei piirdu Eestiga.Me puudutame ka suuri mängijaid:Donald Trump, Jeff Bezos, Bill Gates👉 USA ja Euroopa võimusuhted👉 Euroopa Liidu energiapoliitika ja sõltuvused👉 Globaalne poliitika, mis mõjutab otseselt väikeriike nagu Eesti---Ja lõpuks üks keskne küsimus:**Kes tegelikult juhib?Ja kelle huvides otsuseid tehakse?**---See episood ei paku mugavaid vastuseid.Aga see esitab õiged küsimused.👉 Vaata lõpuni. Mõtle ise. Tee oma järeldused.
• Energia, võim ja vastutus: Toomas Pauri terav intervjuu Kalju Tammega 30.04.2026 47min

  ⚡ Energia, võim ja vastutus: Toomas Pauri terav intervjuu Kalju TammegaSaadet juhib ja küsitleb Toomas Paur.Stiil on selge. Küsimused on otse. Vastused – veelgi otsemad.Stuudios on teadlane Kalju Tamme.Teema? Eesti süda. Energia. Ressursid. Ja nende üle käiv vaikne võitlus.Narva Elektrijaam ei ole lihtsalt infrastruktuur.See on strateegiline vara.Tamme ütleb selgelt:jaam võib töötada veel aastakümneid – isegi kuni 2069.Aga ainult ühel tingimusel:moderniseerimine.Vähem saastet. Rohkem efektiivsust.Mitte sulgemine – vaid uuendamine.Kriitika läheb teravaks.Kaevandusõigused anti ettevõttele Viru Keemia Grupp sisuliselt sümboolse hinnaga.Tamme hinnang:see ei olnud tehing.See oli loovutamine.Põlevkivi tegelik väärtus?Kordades suurem.Ja küsimus jääb õhku:kelle huvides see otsus tehti?Saates ei keerutata.Räägitakse võimalikust korruptsioonist.Räägitakse otsustest, mis ei teeni riiki.Kui strateegilised ressursid müüakse alla turuhinna,siis ei ole see juhus.See on muster.Põlevkivi ei ole ainult minevik.See on potentsiaal.Õige väärindamine tähendab:– suurem energiasõltumatus– rohkem töökohti– tugevam majandusValik on lihtne:kas kasutada oma ressursse targalt…või vaadata, kuidas teised sellest kasu lõikavad.Tamme pakub välja ebamugava, aga selge idee:Kui tehingud on tehtud kahjulikult,tuleb kaaluda tagasiostu.Või isegi riigistamist.See ei ole ideoloogia.See on strateegia.Mure ei ole ainult poliitikas.See on ka rahvas.Näide: Rail Baltica.Hiigelkulud.Vähene vastuseis.Küsimus:miks ühiskond vaikib?Arutelu jõuab tuumani.Kas poliitikud peaksid vastutama?Mitte ainult sõnades. Tegudes.Kui otsus kahjustab riiki,siis peab järgnema vastutus.Mitte vabandus.Vaid tagajärg.Tamme teeb terava võrdluse:Eesti liigub ohtlikus suunas.Sarnasus mõne Aafrika riigiga ei ole juhuslik mõttevälgatus.See on hoiatus.Kui ressursse juhitakse halvasti,kaob kontroll.Ja koos sellega – tulevik.Saade lõpeb siiski lootusega.Eesti saab muutuda.Aga ainult siis, kui inimesed ärkavad.Rohkem osalust.Rohkem vastutust.Rohkem julgust küsida: kellele see kasulik on?See ei olnud lihtsalt intervjuu.See oli äratuskell.🔥 Narva – rohkem kui jaam💰 Põlevkivi – odavalt ära antud?⚠️ Korruptsiooni vari⚡ Energia = jõud🔄 Tagasiost või riigistamine?🚄 Vaikiv rahvas⚖️ Vastutus – päriselt🌍 Eesti tee – hoiatav paralleel🇪🇪 Lõppsõna: kõik ei ole kadunud
• Heimar Lenk - Eesti seisab murdepunktis 30.04.2026 1h 15min

  🌪️ Torm aprillis, torm riigis: Eesti seisab murdepunktisaprilli hommik ei toonud kevadet.See tõi tormi. Lume. Ja midagi enamat.Saade algab Heimar Lenk sissejuhatusega – väljas möllab ilm, aga veel karmim torm käib Eesti sees. Majandus. Poliitika. Usaldus.Ja sõnum on selge: midagi on katki.Paberil on kevad.Reaalsuses – surve.Eestlased on jätkuvalt Euroopa Liidu äärealal elatustaseme poolest.Palgad ja pensionid – madalad.Toit ja kaubad – kallid.Lisandub automaks.Tulemus?Tagasiminek.Inimesed ostavad jälle kasutatud diiselautosid. Nagu 90ndatel.Riided ja tarbekaubad tulevad massiliselt Hiinast.Kokkuhoid pole valik – see on ellujäämine.Ja kui Rahvusvaheline Valuutafond prognoosib majanduslangust, siis ei ole see arvamus.See on hoiatus.Eldar Meerits ja Tiit Kuurmee ütlevad otse:valitsusel puudub huvi majandust käima tõmmata.Fookus on mujal.Ukraina sõda. Rohepööre.Aga kodumaal?Elukallidus tõuseb.Rahva hääl nõrgeneb.Demokraatia ei kao paugupealt.Ta kulub vaikselt ära.Poliitilised otsused ei jää paberile.Need jõuavad inimeste ellu.Madal sündimus.Suur väljaränne.See pole juhus.See on tagajärg.EKRE liikmed hoiatavad:kui kurss ei muutu, muutub ka Eesti ise.Rahulolematus kasvab.Ja koos sellega reitingud.Keskerakond ja Isamaa näitavad tõusu.See ei ole juhuslik.See on reaktsioon.Arutelu liigub kaitsepoliitikasse.Tankitõrjekraavid. Punkrid.Kas need kaitsevad – või lihtsalt rahustavad?Ja siis raskem küsimus:korruptsioon.Ametnikud liiguvad riigi ja erasektori vahel.Pöördukse efekt.Lojaalsus – kellele?Riigile või rahale?Kui palju meid jälgitakse?Paul Keres nime kaudu tõstatatud metafoor ja Parvel Bruunsild küsimused viivad arutelu sügavamale:Kas inimesed üldse teavad, kui palju neid jälgitakse?Paralleel 1984 maailmaga ei ole enam liialdus.See on tunne.Kõige teravam teema – valimised.Kas süsteem on usaldusväärne?Kas manipulatsioon on võimalik?Saates kõlab selge nõudmine:reformid. Ausad valimised. Läbipaistvus.Mart Helme läheb veel kaugemale:mis saab siis, kui NATO tugi nõrgeneb?Kas Eesti peaks kaaluma neutraalsust?Need ei ole enam teoreetilised küsimused.Need on strateegilised valikud.Saade lõpeb looga April in Portugal.Helge. Rahulik. Lootusrikas.Kontrast kõigele eelnevale.See ei olnud lihtsalt arutelu.See oli diagnoos.Majandus surve all.Demokraatia küsimärgi all.Julgeolek ebakindel.Ja rahvas?Rahvas vaatab, ootab… ja hakkab küsima.Kui süsteem ei muutu – muutub kõik muu.❄️ Kevad kalendris, kriis rahakotis📉 Kasvu asemel vaikimine👶 Rahvas väheneb, riik vaikib📊 Poliitiline maastik liigub🛡️ Julgeolek või illusioon?🎧 Jälgimine ja “1984” vari🗳️ Usaldus mureneb🎶 Lõpp noot – lootus või illusioon?⚡ Järeldus: aeg otsustada
• Weebiraadio"Lihtsalt&Keerutamata" 94. saade - TRUMP 2.0 (treiler) 21.04.2026 6min

  ⚠️ UUS SAADE VÄLJAS! ⚠️📺 Terve saade vaadatav ainult:https://www.patreon.com/weebiraadiohttps://www.blurbay.com/mariomaripuuSaates osalevad EestiEest.com peatoimetaja Mihkel Johannes Paimla,ajakirjanik ja tõlkija Tõnu KalvetSaates külas Moraalne Kompass Elvis Brauer…füüsik ja poliitik Kalju Tamme….ning Pärimustarkuste Instituudi asutaja, Konservatiivne metoodiline individualist, Mark Valdma.Saadet juhin mina, EestiEest.com toimetaja ja saatejuht Mario Maripuu.Selles saates avaldame vaid oma isiklikke mõtteid ja seisukohti.Nädalaga olen mõned mõtted kirja pannud, mille nüüd teieni toon ja mida siin saates läbi arutame.TRUMP 2.0 Trumpi rahupoliitika sarnaneb keskaegsete ristisõdadega, kus ta on haaranud toonase paavsti Urbanus II rolli – tule ja mõõgaga alistatakse maid ja rahvaid, kes ei kuuletu, et kehtestada nende üle ülemvõim. Täna, "õilsa" MAGA ideede nimel, külvab ta koos Iisraeliga hoopis surma Liibanonis ja Iraanis, pöörates ümber oma varasemad valimislubadused ning eirates rahvusvahelise õiguse põhimõtteid.Kogu maailm vaatab Ameerika Ühendriikide ja Iisraeli tegutsemist nõutult pealt, sest Euroopa julgeolekuarhitektuur on suures osas üles ehitatud USA-le. Kus algavad ka USA jaoks punased jooned, mida ületada ei tohi – või kas neid üldse on?Kuidas kommenteerite?Weebiraadio tegevust saab toetada rahalise panusega Konservatiivne Mõtiskleja OÜ kontole EE927700771006835650, selgitusega ANNETUS.Mike Calamus koos meeskonnaga on loonud MTÜ Konservatiivne Eesti, mille eesmärk on anda Eesti Vabariik EL-i kohtusse, et lõpetada e-valimised. Selleks võitluseks on vaja koguda 100 000 €. Annetada saab telefoninumbril 9000 999 (kõne hind 10 €) või pangaülekandega MTÜ Konservatiivne Eesti kontole EE527700771009327233, selgitusega ANNETUS.
• Heimar Lenk - Eesti ristteel: rahulolematus kasvab, vastuseid napib 19.04.2026 58min

  Vestlus Heimar Lenkiga algab pealtnäha kergelt – isegi irooniliselt. Aasta on 2026, kuid Lenki peas ilutseb „Trump 2024“ müts. Sümbol? Nali? Või midagi enamat. See hetk seab tooni kogu arutelule – maailm on muutunud, aga mõtted ja hoiakud liiguvad oma rada.Aga kiiresti muutub toon tõsiseks. Väga tõsiseks.Vestluses tõuseb esile Eesti usuline taust – teema, mida avalikus ruumis sageli alahinnatakse. Rõhutatakse ortodoksse kristluse rolli, mida kinnitab ka Lenki isiklik kogemus Kuremäe kloostri pühadel.See ei ole pelgalt religioon. See on identiteet.Ja identiteet on poliitika alus.Üks keskseid teemasid on Eesti kaitsevõime. Ja siin kõlab kriitika selgelt ja valjult.Droonid. Õhutõrje. Kaasaegne sõjapidamine.Kõik need märksõnad on olemas – aga kus on tulemused?Küsimärgid kerkivad ka otsuste tegemise kiiruse ja kvaliteedi kohta. Kriitika puudutab otseselt kaitseministrit Hanno Pevkur ning laiemalt kogu valitsusaparaati. Süüdistus on karm: raha on, aga suunamine on vale.Lisaks kerkivad varjud.Korruptsioonikahtlused.Ja nähtus, mis tekitab küsimusi – ametnikud liiguvad sujuvalt riigist erasektorisse.Eesti majanduslik olukord joonistub välja lihtsas, kuid valusas kontrastis.Hinnad tõusevad.Palgad ei jõua järele.Toidukorv muutub raskemaks kanda. Elukallidus surub peale. Küsimus ei ole enam mugavuses – küsimus on toimetulekus.See ei ole abstraktne majandusteooria.See on igapäevaelu.Arutelu ei piirdu Eestiga. Pilk liigub laiemale.Ungari valimised. Euroopa pinged. Ukraina sõja järelmõjud.Ja kõige tundlikum küsimus – milline peaks olema Eesti suhe Venemaaga tulevikus?Kas täielik katkestus?Või pragmaatiline taastamine?Vastuseid ei anta. Aga küsimused jäävad õhku.Vestluse teine pool läheb veel sügavamale – usalduse teemasse.Rahulolematus valitsusega on madal. Usaldus kõikub.Ja siis kõige teravam punkt – e-valimised.Kas süsteem on usaldusväärne?Kas läbipaistvus on piisav?Arutelu laieneb ka presidendi otsevalimiste ideele. Mõte on lihtne: rohkem rahva häält. Vähem suletud ringe.Majanduse teine valus koht – energia.Kõrged hinnad. Ressursipuudus.Tulemus? Euroopa konkurentsivõime kannatab. Eesti koos sellega.Kui energia on kallis, on kallis kõik.Ja see lööb läbi kogu majanduse.Vestlus puudutab ka laiemat pilti – valitsemise kvaliteeti.Toiduabi. Korruptsioon. Otsuste tegemine.Kõik need teemad jooksevad kokku ühte punkti:Kas riiki juhitakse hästi?Või on süsteem väsinud?See ei ole lihtsalt vestlus.See on peegel.Peegel, mis näitab rahulolematust.Peegel, mis näitab kahtlusi.Ja peegel, mis esitab vaikse, kuid tugeva nõudmise:Rohkem ausust.Rohkem läbipaistvust.Rohkem rahva häält.Eesti ei ole kriisis.Aga Eesti on ristteel.Ja otsused, mis tehakse täna, määravad homse.
• Iraan, USA ja tõde, mida ei räägita – Toomas Pauri saates 19.04.2026 1h 1min

  Saade „Toomas Pauri autorisaade“ Vestlus saates „Toomas Pauri autorisaade“ keskendub peamiselt pingelisele olukorrale Iraani ja Ameerika Ühendriikide vahel ning nendevahelistele läbirääkimistele. Saatekülaline Andrus Sukles esitab oma seisukohad, toetudes ajaloolistele ja poliitilistele näidetele, mis tema hinnangul on kujundanud tänase geopoliitilise reaalsuse.1. Läbirääkimised USA ja Iraani vahelSukles peab USA ja Iraani vahelisi lühikesi, umbes 21-tunniseid läbirääkimisi ebapiisavaks ning nimetab neid sisuliselt formaalsuseks. Ta võrdleb olukorda varasemate suurte diplomaatiliste protsessidega – näiteks Vietnami sõja lõpetamisega – rõhutades, et tõsised konfliktid nõuavad aega, mitte kiirustamist.2. Iraani varad ja sanktsioonidArutelus käsitletakse Iraani külmutatud varade teemat, mida Teheran soovib tagasi saada. Samuti tuuakse esile Iraani valmisolek teha järeleandmisi, sealhulgas lubada tuumaobjektide inspekteerimist tingimusel, et välditakse sõjalist eskalatsiooni.3. USA ja Iisraeli rollSukles esitab teravat kriitikat USA ja Iisraeli tegevuse suhtes Lähis-Idas, nimetades nende poliitikat agressiivseks ning rahvusvahelise õiguse piire kompavaks.4. Eesti meedia ja poliitikute käsitlusTema hinnangul peegeldab Eesti meedia ja osa poliitikuid ühepoolset narratiivi, mis kujutab Iraani ja tema liitlasi peamise ohuna, jättes tähelepanuta laiemad geopoliitilised põhjused.5. NATO roll piirkonnasArutletakse NATO võimaliku rolli üle Lähis-Idas. Sukles väljendab skepsist alliansi tegeliku võimekuse suhtes Iraaniga konfliktis, pidades sellist retoorikat pigem poliitiliseks signaaliks kui reaalseks sõjaliseks plaaniks.6. Iraani poliitiline süsteemSukles kirjeldab Iraani riigikorraldust kui omapärast kombinatsiooni demokraatlikest ja religioossetest elementidest, kus lõplik otsustusõigus kuulub usujuhtkonnale.1. Donald Trumpi poliitika ja juhtimisstiilSukles kritiseerib Donald Trump juhtimisstiili, võrreldes seda kohati monarhiliku lähenemisega ning tuues esile pinged täidesaatva võimu ja kongressi vahel.2. Kriitika USA ja NATO suunalTa väljendab umbusaldust USA välispoliitika järjepidevuse ja NATO kollektiivse kaitsevõime suhtes, pidades neid osaliselt poliitiliselt motiveerituks.3. Iisraeli ja Iraani vastasseisVestluses rõhutatakse kasvavat pinget Iisraeli ja Iraani vahel ning kahtluse alla seatakse mõlema poole esitatud õigustused sõjalisteks sammudeks.4. Hezbollah ja piirkondlik tasakaalKäsitletakse ka Hezbollah’ rolli ning vastupanuvõimet Iisraeli suhtes, tuues esile piirkondlike jõujoonte keerukuse.5. Eesti välispoliitika suundSukles rõhutab vajadust pragmaatilisema ja tasakaalukama välispoliitika järele, mis ei piirduks ühepoolsete liitlassuhetega, vaid arvestaks laiemat rahvusvahelist konteksti.6. Eesti poliitika kriitikaTema hinnangul on Eesti teinud vea Iraanist distantseerumisel ning võiks õppida riikidelt, kes hoiavad mitmekülgseid diplomaatilisi suhteid.Arutelu keskmes on kriitiline vaade lääneriikide tegevusele Lähis-Idas. Sukles kutsub üles tasakaalukamale ja faktipõhisemale käsitlusele rahvusvahelistest konfliktidest, rõhutades vajadust vältida lihtsustatud narratiive ja propagandat.I osa: USA–Iraani suhted ja konfliktII osa: laiem geopoliitika ja Eesti positsioonKokkuvõte
• Artur Taivera arutelustab valimissüsteemi muutuste vajadust 19.04.2026 40min

  Artur Taivera arutelustab valimissüsteemi muutuste vajadustPoliitilise maastiku muudatused võivad olla keerulised, kuid hädavajalikud, et tagada kuuldava häälena demokraatia tõeline toimimine. Just sellest räägib Artur Taivera, kui ta kutsub üles Eesti valimissüsteemi reformile. Tema sõnum on selge ja köitev – praegused süsteemid on vananenud ning ei vasta enam aususe ja läbipaistvuse nõudmistele, tuues esile kaheksa põhjalikku muudatusettepanekut.Taivera kriitika keskmes on valimissüsteemi minevikus kinni olek, kus teatud poliitikutele antakse eelis. Ta propageerib muutusi, nagu avatud nimekirju ja häälte ülekandmist, mis võiksid paremini esindada iga kodaniku häält, samuti parlamendi liikmete arvu vähendamist ja uuenduslikke hääletamismetoodikaid.Taivera teeb oma seisukohad arusaadavaks isiklike anekdootide ja näidete kaudu. Ta räägib pettumusest seoses maailmas levinud valimissüsteemide läbipaistvuse puudumisega, tuues sisse ka kogemused Prantsusmaal. Kohalikku poliitikat vaadeldes peegeldab ta mitte ainult oma enda, vaid ka rahvusvaheliste valikuvõimaluste piiratust ja demokraatia toimimise keerukust.Artikli keskmes on dialoogi eeltingimuste loomine, mis motiveerib nii kodanikke kui ka filosoofe osalema. Ta julgustab avalikult diskuteerima ja analüüsima, kuidas reformida valimissüsteemi, luues seega ühiskonnale parema ja õiglasema poliitilise tuleviku. Taivera viitab sellele, et muudetud süsteem peaks kajastama paremini ühiskonna soove ja vajadusi, pakkudes võimalusi nende elluviimiseks.
• Weebiraadio"Lihtsalt&Keerutamata" 93. saade- Õhuruumi rikkuvad droonid (Treiler) 12.04.2026 9min

  Saates osalevad EestiEest.com peatoimetaja Mihkel Johannes Paimla,MTÜ Konservatiivne Eesti juhatuse liige Kertu Luiskajakirjanik ja tõlkija Tõnu KalvetNõmme Raadio uuriv ajakirjanik Andres RaidSaates külas füüsik ja poliitik Kalju Tamme….elektriinsener ja õppejõud Andres Saukas….. ning Pärimustarkuste Instituudi asutaja, Konservatiivne metoodiline individualist, Mark Valdma.Saadet juhin mina, EestiEest.com toimetaja ja saatejuht Mario Maripuu.Selles saates avaldame vaid oma isiklikke mõtteid ja seisukohti.Nädalaga olen mõned mõtted kirja pannud, mille nüüd teieni toon ja mida siin saates läbi arutame.Õhuruumi rikkuvad droonidAasta jooksul on Ukraina–Venemaa sõda eskaleerunud selleni, et sõjategevuse tõttu on droonid hakanud väisama ja alla kukkuma riikides, kes otseselt sõjas ei osale – Poolas, Leedus, Lätis, Soomes ja Eestis. Eestis sai tänu sellele droonipüüdurina kuulsaks Auvere korsten.Venemaa süüdistab Euroopa riike õhuruumi avamises Ukraina droonidele. Ukraina ning droonirünnakute all kannatavad riigid süüdistavad omakorda Venemaad Ukraina-vastases sabotaažis.Mis siis tegelikult toimub ja kes valetab?Kuidas kommenteerite?Weebiraadio tegevust saab toetada rahalise panusega Konservatiivne Mõtiskleja OÜ kontole EE927700771006835650, selgitusega ANNETUS.Mike Calamus koos meeskonnaga on loonud MTÜ Konservatiivne Eesti, mille eesmärk on anda Eesti Vabariik EL-i kohtusse, et lõpetada e-valimised. Selleks võitluseks on vaja koguda 100 000 €. Annetada saab telefoninumbril 9000 999 (kõne hind 10 €) või pangaülekandega MTÜ Konservatiivne Eesti kontole EE527700771009327233, selgitusega ANNETUS.SAADE VAADATATAV AINULTwww.patreon.com/weebiraadiowww.blurbay.com/mariomaripuu
• Pühapäev Toomas Pauriga – külas Mike Calamus - Kas Eesti demokraatia on ohus? 11.04.2026 53min

  Vestlus saatejuhi Toomas Paur ja külalise Mike Calamus vahel keskendub Eesti e-valimiste usaldusväärsusele ning nende võimalikele puudustele ja mõjule riigi tulevikule.Arutletakse ka Euroopa Liidu rolli üle liikmesriikide siseasjades, tuues paralleele Ungari, Poola ja Rumeenia kogemustega.Mike Calamus väljendab tõsist muret e-valimiste auditeerimatuse üle ning on teavitanud sellest nii USA kui ka Euroopa ametivõime. Tema kontaktide hulka kuuluvad teiste seas Andy Harris ja Marco Rubio, samuti mitmed USA valitsusasutused, Euroopa Parlamendi liikmed ja diplomaatilised esindajad.Ta rõhutab vajadust tõsta e-valimiste teema rahvusvahelisele tasandile, sealhulgas läbi allkirjade kogumise kampaania, mis võiks viia küsimuse USA Kongressi arutellu.Majandusteemades tuuakse esile riigiaparaadi suurus ja selle mõju valimiskäitumisele ning majandusele tervikuna. Samuti käsitletakse Eesti sõltuvust Euroopa Liidu rahastusest ja laenudest ning korruptsiooniriske suurprojektides nagu Rail Baltica.Mike Calamus toob esile ka piiratud sõnavabaduse ja kriitilise avaliku arutelu puudumise, väites, et meediapilt on kallutatud ning poliitiline süsteem vajab muutust. Lahendusena nähakse majanduse liberaliseerimist, energiamahukate tööstuste ligimeelitamist ning riigi rolli vähendamist majanduses.Vestlus lõpeb rõhuasetusega rahvusvahelise koostöö vajadusele ning tänusõnadega Mike Calamuse panuse eest teema teadvustamisel. Samuti rõhutatakse vajadust laiapõhjaliseks aruteluks Eesti tuleviku üle.
• Toomas Pauri ja Andro Roosi vestlus: hoiulaenuühistud ja energiapoliitika surve all 06.04.2026 1h 8min

  Toomas Pauri ja Andro Roosi vestlus: hoiulaenuühistud ja energiapoliitika surve allVestluses käsitlevad Toomas Paur ja Andro Roos Eesti hoiulaenuühistute olukorda ning laiemalt energeetika- ja finantssektori arenguid. Arutelu puudutab ka kütusehindade taset Euroopas, sealhulgas Kreekas, ning taastuvenergia rolli ja tuuleparkide arendamist Eestis. Esile tuuakse nii bürokraatlikud takistused kui ka hoolduskulud, mis mõjutavad tuuleenergia projektide tasuvust.Oluline osa vestlusest keskendub hoiulaenuühistutele ja nende ees seisvatele probleemidele. Räägitakse seadusandlikest muudatustest, mis võivad mõjutada hoiuste tagasimaksmist ning suurendada likvideerimise või pankroti riski. Samuti arutletakse, kuidas riiklikud otsused ja regulatsioonid mõjutavad ühistute jätkusuutlikkust ning millised takistused seisavad uute ühistupankade loomise ees.Vestluse teises osas pööratakse tähelepanu Tartu Hoiulaenuühistule ja sellega seotud finants- ning juhtimisprobleemidele. Andro Roos kirjeldab tekkinud konflikte, laenude tagasisaamise raskusi ning organisatsioonisiseseid pingeid, sealhulgas juhatuse ja personali vahetusi. Ta toob esile ka isiklikke kogemusi, viidates tema suhtes algatatud kriminaaluurimistele ja varadega seotud vaidlustele, milles on mainitud ka Nõmme Raadiot ja Harri Raudvere rolli.Vestluse lõpus väljendab Roos kriitikat meedia ja poliitiliste institutsioonide suhtes, leides, et need ei kajasta piisavalt hoiustajate ja ühistuliikmete huve. Samuti tõstatab ta mure võimaliku pankroti pärast ning peab oluliseks saneerimist kui võimalikku lahendust, rõhutades ühistu liikmete suurema organiseerituse vajadust.Kokkuvõttes annab vestlus ülevaate nii hoiulaenuühistute keerulisest seisust kui ka laiematest probleemidest Eesti finants- ja energiapoliitikas, tuues esile vajaduse tasakaalustatud otsuste ja selgema regulatiivse keskkonna järele.
• Artur Taivere ettepanek ERR-ile: seitse uut telesaadet ühiskonna arendamiseks 03.04.2026 39min

  Artur Taivere ettepanek ERR-ile: seitse uut telesaadet ühiskonna arendamiseksFilosoof Artur Taivere esitas Eesti Rahvusringhäälingule (ERR) ettepaneku luua seitse uut telesaadet, mille eesmärk on suurendada ühiskondlikku teadlikkust ja pakkuda sisukamat arutelu erinevatel olulistel teemadel. Tema kiri pealkirjaga „Seitse uut telesaadet“ on leitav internetist märksõna „Arturi kirjad“ kaudu.Taivere ettepanekud hõlmavad mitmeid erinevaid valdkondi:Ettevõtlussaade, kus eri sektorite esindajad arutavad oma valdkonna praktilisi probleeme ja võimalikke lahendusi.Filosoofiasaade, kus kogenud mõtlejad käsitlevad süvitsi ühiskondlikke ja eksistentsiaalseid teemasid. Taivere rõhutab, et selline saade ei peaks toimuma otse-eetris, et säilitada arutelu selgus ja tasakaal.Põllumajandussaade, mis keskendub maaelu ja põllumajanduse aktuaalsetele küsimustele ning sektorit puudutavatele väljakutsetele.Saade tugevatele naistele, kus käsitletakse keerukaid teemasid läbi julgete ja kogenud naiste vaatenurga.Visionääride saade, mis toob esile uusi ideid ja innovaatilisi lahendusi erinevates valdkondades.Rahvusvaheline arutelusaade, kus osalevad erinevate riikide esindajad, jagades oma vaateid globaalsetel ja regionaalsetel teemadel.Valimissüsteemi saade, mis keskendub Eesti poliitilise süsteemi ja valimiskorralduse võimalikele muudatustele ja arengusuundadele.Taivere sõnul ei ole Eesti probleemid niivõrd materiaalsed kui vaimsed – ühiskond vajab rohkem sisulist arutelu ja teadlikkuse tõstmist. Tema hinnangul peaks ERR laiendama oma saadete valikut, et pakkuda mitmekesisemat ja sügavamat sisu.Taivere on väljendanud valmisolekut ka ise panustada, eelkõige filosoofiliste arutelude valdkonnas, kuid rõhutab, et iga saate puhul on oluline kaasata vastava ala pädevad spetsialistid.Lisaks ERR-ile on ta oma ettepanekuid jaganud ka teistele meediakanalitele ja riigiasutustele, püüdes tõsta nende teemade olulisust laiemas avalikkuses. Tema eesmärk on edendada sisukamat ühiskondlikku arutelu ning suurendada teadlikkust küsimustes, mis mõjutavad Eesti tulevikku.
• Eesti majandus ja julgeolek surve all: Heimar Lengi saate põhiteemad 03.04.2026 1h 1min

  Eesti majandus ja julgeolek surve all: Heimar Lengi saate põhiteemadHeimar Lengi saade käsitleb Eesti majanduslikku ja poliitilist olukorda mitme omavahel seotud teema kaudu. Ühe keskse küsimusena tõstatatakse metsaraie Euroopas, kus Eesti paistab silma lubatud normide ületamisega. See on tekitanud arutelu nii keskkonnasäästlikkuse kui ka poliitiliste otsuste läbipaistvuse üle.Majandusteemades viidatakse Eurostati andmetele, mille kohaselt on Eesti majanduslangus olnud üks kiiremaid Euroopas. Arutletakse ka selle üle, kas valitsuse senised sammud on olnud piisavad olukorra parandamiseks, ning kuidas see suhestub eesmärgiga jõuda Euroopa jõukamate riikide hulka. Lisaks tõstatab Konjunktuuriinstituudi funktsioonide üleviimine Statistikaametile küsimusi võimaliku poliitilise mõju ja sõltumatuse kohta.Saates käsitletakse ka riigijuhtimise kitsaskohti. Riigikogu sisemised erimeelsused, arutelud kaitsekulutuste üle ning droonidega seotud ohutusküsimused viitavad laiematele probleemidele otsustusprotsessides. Samuti puudutatakse Eesti ja Venemaa suhteid ning arutletakse õhuruumi kontrolli ja julgeolekuriskide üle.Saate teises osas keskendutakse Narva piirkonnale ja droonide temaatikale, tuues esile arutelud riigi suutlikkuse üle tagada oma territooriumi turvalisus. Lisaks käsitletakse Venemaa uusi seaduseelnõusid, mis võivad mõjutada rahvusvahelist julgeolekuolukorda. Juttu tuleb ka NATO rollist ning kriitikast, mida on esitanud Donald Trump, samuti arutletakse Kaja Kallas tegevuse üle rahvusvahelisel tasandil.Energiakriis ja majanduslangus mõjutavad otseselt inimeste igapäevaelu, suurendades vajadust kulude kokkuhoiuks ja paremateks toimetulekustrateegiateks. Samal ajal juhitakse tähelepanu vaimse tervise probleemide kasvule – üha enam inimesi tunneb end väsinuna ja kurnatuna.Positiivsema noodina tuuakse esile laulja Boris Lehtlaan, kes jätkab oma loomingulist tegevust ka keerulisel ajal.Kokkuvõttes annab saade kriitilise, kuid mitmekülgse ülevaate Eesti tänasest olukorrast, tõstatades küsimuse, kuidas paremini juhtida riigi ressursse ja teha tasakaalustatud poliitilisi otsuseid, et tagada stabiilsem ja turvalisem tulevik.