Kriitiline intsident. Riigi IT podcast | Geenius.ee

Епізоди

• 04.06 Kriitiline intsident: TTJA selgitab, kuidas idanaaber GPS-signaali segab 04.06.2026 46хв

  Juba aastaid on Eestis esinenud ulatuslikud GPS-i sidehäired, mille kohta leiab üha rohkem väiteid, et need mõjutavad ka igapäevaseid seadmeid. Tänases saates seletab tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) sagedushalduse büroo juhataja Erko Kulu lahti, kust ja kuidas GPS häired tekivad ja millist mõju nad reaalsuses omavad.Näiteks saab saates vastuse küsimus, kas GPS häired segavad robotniidukite tööd. Kulu juhitud meeskond sõidab mööda Eestit ringi spetsiaalsete, massiivsete antennidega varustatud monitooringuautodega, mida tema sõnul on rahvasuus hakanud kutsuma ka tondipüüdjateks.Lahkame ausalt ja avatult idanaabri territooriumilt, sealhulgas Peterburi ja Kaliningradi piirkonnast tulevate häirete tagamaid ning arutleme tulevikulahenduste ja alternatiivsete navigeerimismeetodite üle, mis võiksid meid satelliitidest vähem sõltuvaks muuta.Saates tuleb veel teemaks:Kuidas erineb igapäevane sageduste planeerimine järelevalvest ning kuidas hoitakse ära sageduskonfliktid?Mis vahe on jamming'ul ja spoofing'ul ning millal ulatus Kaliningradi segamissignaal esimest korda Eesti territoriaalveteni?Kuidas sai TTJA jälile Sauel tegutsenud vigasele tagurduskaamerale, mis pani terve piirkonna mobiilsideseadmed tõrkuma?Mida teha siis, kui GPS-häirete tõttu hakkavad robotniidukid tiiki sõitma, ning miks on iga kodaniku teavitus riigile väärtuslik?Kas ja millal suudavad 5G ning 6G mobiilivõrgud pakkuda reaalset alternatiivi kosmosest tulevale satelliitnavigatsioonile?Saatejuht on Ronald Liive.
• 18.05 Kriitiline intsident: SMIT-i uus juht Kirke Saar AI kasutuselevõtust arenduses, hukukindlusest ja riigi IT-tööturust 18.05.2026 42хв

  Riigi IT-podcasti "Kriitiline intsident" värskes osas on külas siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) uus peadirektor Kirke Saar.Pärast pikki aastaid välismaal, juhtides IT-üksuseid nii Telia Norras kui ka Põhjamaade Investeerimispangas, on Saar naasnud kodumaale, et hoida ja arendada Eesti sisejulgeoleku digitaalset selgroogu.Saates räägime tema esimestest nädalatest uues ametis, ootustest Eesti riigi IT-sektorile ja sellest, milline on meie digiriigi tervis võrreldes Skandinaavia naabritega.Juttu tuleb ka väga praktilistest väljakutsetest, kuidas vabaneda pidurdavast taakvarast ning mil moel aitab tehisintellekt tõsta asutuse efektiivsust ja muuta teenuste arendamist kiiremaks.Lisaks lahkame ausalt ja avatult Eesti IT-tööjõuturu olukorda, palgaootusi ning viimasel ajal palju kõneainet pakkunud hukukindluse kontseptsiooni, et tagada elutähtsate süsteemide toimepidevus ka kõige keerulisemates kriisides.Saates tuleb veel teemaks:Kuidas erineb Eesti avaliku sektori digiareng ja IT-tööturg Soome ning Norra omast?Miks otsustas SMIT integreerida oma tööprotsessidesse tehisintellekti ja Cursor AI platvormi?Taakvara probleem riigi süsteemides, kuidas vältida dubleerimist ja luua teenuseid targemalt?Kuidas motiveerida tipptasemel IT-spetsialiste olukorras, kus riigisektor ei suuda alati erasektoriga palganumbrites võistelda?Mida tähendab hukukindlus ja kuidas valmistub riik elutähtsate teenuste tagamiseks kriisiaegadel?Saatejuht on Ronald Liive.
• 05.05 Kriitiline intsident: Küberkuritegude büroo juht Jete Luik räägib, kuidas peetakse jahti küberpättidele 05.05.2026 47хв

  Kas küberruum on tõesti anonüümne pelgupaik või jääb meist maha digitaalne jalajälg, mida on võimatu kustutada?Podcasti "Kriitiline intsident" värskes osas on külas politsei- ja piirivalveameti keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo juht Jete Luik.Luik asus ametipostile mullu septembris ning tegu on esimese avaliku intervjuuga, kus ta paotab ukse Eesti kõige nutikama politseiüksuse igapäevatöösse. Ta rääkis saates avameelselt väljakutsetest, mis kaasnevad küberruumi valvamisega.Saates selgub, et täielik anonüümsus internetis on müüt ning isegi VPN-teenuste kasutamine ei pruugi päästa, kui uurijate kätte satub kasvõi üks pisidetail.Luik selgitab, kuidas tehisaru on muutnud küberkuritegevuse massiliseks teenuseks, kus rünnakuid saavad tellida isegi koolipoisid. Just noorte seas leviv hiirekliki-kuritegevus, kus mõnekümne euro eest tellitakse DDoS-rünnakuid koolide või haiglate vastu, on saanud murettekitavaks trendiks, millele politsei peab reageerima.Saatejuht on Ronald Liive.
• 20.04 Kriitiline intsident: Vaibkoodi küberpettuste vastane äpp ja riik annab sulle 60 000 eurot 20.04.2026 45хв

  Juba neljandat korda korraldab Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) koos Tehnopol Startup Inkubaatoriga iduettevõtetele suunatud kiirendiprogrammi, mille fookuses on küberturvalisuse valdkonnas tegutsevad ettevõtted.Küberkiirendi aitab alustavatel ettevõtetel arendada nii oma toodet kui ka ärimudelit. Tänases saates avab kiirendi tausta RIA teaduse ja arenduse koordineerimisosakonna osakonnajuhataja Lauri Tankler.Saates ei saa üle ega ümber vaibkoodimisest ning potentsiaalsetest vaibkooditud idudest, mille loojad võivad kiirendist huvitatud olla. Tankler selgitas saates, et alati ainuüksi kiirest prototüübist ei piisa, samas tõi ta välja, et küberkiirendi aitabki ideedel kasvada päriselt usaldusväärseteks ärideks, mis suudavad pakkuda pikaajalist tuge ja kindlustunnet.Küberkiirendisse saab kandideerida kuni 21. juunini.Saates tuleb juttu:Milliseid kulutusi tohib 60 000 euro eest teha?Kui kaua kiirendi kestab?Kas vaibkooditud ideed on oodatud?Saatejuht on Ronald Liive.
• 07.04 Kriitiline intsident: RIA koolitab suvel tüdrukuid laagris kübervõluriteks 07.04.2026 38хв

  Euroopas on puudu sadu tuhandeid küberturvalisuse eksperte ning see tühimik ei näita kahanemise märke. Samal ajal on valdkond tugevalt kaldu meeste poole, jättes suure osa potentsiaalsest talendist kasutamata. Tänases saates räägib riigi infosüsteemi ameti (RIA) ekspert-koordinaator Tiina Pau rahvusvahelisest suvelaagrist CyberWizards, mis on ellu kutsutud just selleks, et tuua 13–16-aastased tüdrukud kübermaailma juurde.Saates avame laagri tagamaid ning räägime sellest, miks on oluline alustada just selles vanuses, kui noored teevad esimesi olulisi karjäärivalikuid. Pau selgitab, kuidas laagris õpetatakse tüdrukutele eetilist ehk nii-öelda valge mütsi häkkimist ning miks on rahvusvaheline suhtlus ja inglise keele praktika kübervaldkonnas ellujäämiseks hädavajalik. Saame teada, kuidas tüdrukud Kehtnas toimuvas laagris tehisaru turvalisust testivad ning mida kujutab endast adrenaliinirohke Capture the Flag võistlus.Saates tuleb juttu:Miks on Euroopas puudu kuni pool miljonit kübervaldkonna spetsialisti?Kuidas murda müüti, et küberturvalisus on vaid "poiste rida"?Kuidas laager CyberWizards tüdrukutele seda maailma avab ja milline on rahvusvaheline huvi?Mis on eetiine häkkimine ja kuidas tüdrukuid selleks ette valmistatakse?Milline roll on laagris tehisarul ja praktilistel küberülesannetel?Praktiline info: millal algab registreerimine ja kes on sinna oodatud.Saatejuht on Ronald Liive.
• 24.03 Kriitiline intsident: Smart-ID+ ja digikukru arengud RIA vaatest 24.03.2026 41хв

  Riigi infosüsteemi amet (RIA) võttis pea kuu aega tagasi kasutusele turvalisema autentimislahenduse Smart-ID+. Sellega jõudis RIA ette pankadest, mis on igapäevaselt jännis petturitega, kes on kasutanud inimeste nõrkusi ära. Tänases saates selgitab RIA elektroonilise identiteedi osakonna tootejuht Helen Raamat avameelselt, miks veebruaris juurutatud Smart-ID uus autentimisvoog tekitas ootamatuid tõrkeid riigiäpi kasutajatele ning miks "live"-keskkonnas ilmnevad mured on vahel digiriigi arengu paratamatu osa.Lisaks avas saate teises pooles RIA digikukru valdkonnajuht Margit Aus kaarte Euroopa ühtse digitaalse identiteedi tuleviku osas, selgitades, miks ei piisa meile vaid tehnoloogiahiidude suletud lahendustest ja kuidas uus kukru-süsteem hakkab asendama seniseid harjumuspäraseid vahendeid.Saates tuleb juttu:Miks ei kukkunud Smart-ID+ kasutuselevõtt RIA-l hästi välja?Miks ei saa Smart-ID+ siiani kasutada DigiDoc-i äpis?Millistes e-teenustest on tänu RIA muudatusele Smart-ID+ kasutusel?Kui kaugel digikukkur on?Millal jõuab juhiluba digitaalselt telefoni?Miks on digikukkur oluline ning mis väärtust see eestlastele pakub?Saatejuht on Ronald Liive.
• 10.03 Kriitiline intsident: Välisministeerium abistas Lähis-Ida kriisi sattunud eestlasi WhatsApi kaudu 10.03.2026 44хв

  Nagu päriselu värskelt tõendas peab enamik eestlasi välisministeeriumi veebilehte reisitargalt.vm.ee tüütuks veebileheks, mis ei paku erilist kasu. Kuid nagu viimased nädalad on näidanud on Reisi Targalt vältimatu abivahend olukorras, kui taevas täitub rakettidega, õhuruum suletakse ja kodutee kaob tundidega.Tänases saates räägib välisministeeriumi konsulaarabi büroo direktor Margus Särglepp sellest, kuidas Lähis-Ida kriisi ajal hätta sattunud kaasmaalasi ööpäevaringselt abistas. Särglepp rääkis otse, mis toimus välisministeeriumi operatiivstaabi suletud uste taga siis, kui rahulikust puhkusest sai globaalne kriis. Saates tuli välja, et kui enne Lähis-Ida kriisi algust oli Reisi Targalt veebi kaudu oma reisi pannud kirja vaid 50 inimest, siis kriisi puhkesed plahvatas registreerujate arv üle 1300. Kiirelt lõi ministeerium WhatsAppi grupi, kus hakati informatsiooni operatiivselt jagama.Saates tuleb juttu:Kuidas välisministeerium on ära lahendanud Reisi Targalt andmekaitselised küsimused.Ministeerium hoiustab reisijate andmeid viis aastat.Välisministeerium kutsub inimesi üles kasutama Reisi Targalt ka Euroopas reisides.Potentsiaalne tulevikuvisioon Eesti riigiäpiga.Kuidas Lähis-Ida kriisi haldas vaid 20 inimest.Saatejuht on Ronald Liive.
• 23.02 Kriitiline intsident: Kolm tundi pimedust - RIT harjutas, kuidas e-riik täieliku toitekatkestuse üle elaks 23.02.2026 30хв

  Kujutage ette olukorda, kus riigi olulisemates andmekeskustes vaibub ventilaatorite mühin ja kustuvad kõik tuled. See ei ole pelk küberrünnaku stsenaarium, vaid reaalne tehnoloogiline risk, milleks valmisolekut Riigi IT Keskus (RIT) hiljutisel suurõppusel "Pilvepõnts" testiti.Tänases saates avame riigi IT-süsteemide vastupidavuse tagamaid. Külas on RIT-i õppuste koordinaator Teele Sihtmäe ja peaarhitekt Martin Rajur, kes selgitavad, miks oli seekord vaja minna kaugemale paberil planeerimisest ja lülitada riigi andmekeskus füüsiliselt välja.Räägime õppetundidest, tehnilistest "luksatustest" ja sellest, miks on inimestevaheline kommunikatsioon kriisihetkel sageli keerulisem väljakutse kui serverite käivitamine.Saates tuleb juttu:Miks otsustati riigi peamine andmekeskus koos riistvaraga täielikult välja lülitada ja mis tunne on oodata süsteemide taaskäivitumist?Kuidas harjutati spetsialistide ümberlülitumist igapäevatöölt kriisirollidesse ning miks on oluline "kriisifooni" loomine juba kuu aega enne õppust.Millised õppetunnid saadi liigsest infomürast vestluskanalites ja kuidas modereerida teabevahetust nii, et oluline info kaduma ei läheks.Kuidas toimis teenuste ümberlülitamine varuandmekeskusesse ja millised on plaanid juhuks, kui teenuseid on vaja hakata hoidma väljaspool Eesti piire.Pilk järgmisele suurõppusele "Ilves 2026" – kuidas valmistub Eesti riik üha keerukamateks hübriidkriisideks.Saatejuht on Ronald Liive.
• 10.02 Kriitiline intsident: Kuidas Swedbank võitleb pettustega ja kas Smart-ID+ lahendaks probleemid ära? 10.02.2026 40хв

  Kui varem tunti pangapetturid ära konarliku keelekasutuse ja ebausutavate skeemide järgi, siis tehisaru ajastul on ründed muutunud nii detailseks, et ohvriks võib langeda ka kõige tähelepanelikum inimene.Swedbanki pettuste tõkestamise ja ennetamise valdkonnajuht Julia Plamus rääkis saates "Kriitiline intsident", et täna ei ole pettuse ohvriks langemine enam kinni ohvri teadmistest, vaid oskuslikult manipuleeritud hetkeemotsioonist ja veatust tehnoloogiast, mis suudab jäljendada nii pangaametnikke kui ka lähedaste hääli.Saates avati tausta, millist lakkamatut kassi-hiire mängu peavad pangad kurjategijatega. Selgus, et Swedbanki spetsiaalne 10-liikmeline meeskond suudab täna ära hoida ligi kaks kolmandikku pettusekatsetest, kuid ülejäänud juhtudel jäävad kliendid kahjuks kaotajaks. Saatest selgus veel seegi, et kuigi me oleme harjunud välkmaksete sekundi murdosa vältava kiirusega, kaaluvad pangad turvalisuse huvides maksetele teadliku viivituse lisamist.Saates veel:Kuidas tehisaru abil luuakse veatuid häälkloone ja usutavaid pettusskeemeMiks on just Smart-ID ründajate jaoks täna kõige ihaldusväärsem sihtmärkKui kaugel on Swedbank Smart-ID+ kasutuselevõtuga ja mis seda täna takistabKuidas toimib panga "viivituse" strateegia ja miks on kiirus petturi parim sõberPraktilised nõuanded: mida teha, kui saad "pangast" kahtlase kõne ja sind survestatakse koode sisestamaSaatejuht on Ronald Liive.
• 27.01 Kriitiline intsident: Tehisaru Hans võttis riigikogus nelja inimese töö ära 27.01.2026 32хв

  Kui teatud ametite puhul räägitakse, et peagi tuleb tehisaru ning võtab selle töö inimestelt ära, siis riigikogus on seda omal nahal juba tuntud. Aastaid tagasi võeti Eesti parlamendis kasutusele tehisaru Hans, riigikogu haldusdirektor Ahto Saks rääkis saates "Kriitiline intsident", et selle tulemusena läks neli töötajat pensionile.Saates avati ka tausta, kuidas tehisaru on imbunud riigikogu töötajate ning poliitikute igapäevatöösse. Riigikogu sisevõrgus on käivitatud privaatne portaal tehisaru.riigikogu.ee. Saatest selgus veel seegi, et riigikogu on poliitikute tarbeks arendanud valmis uue kaugistungite süsteem, kuid seda pole veel kasutusele võetud.Saates veel:Kuidas on tänu tehisarule muutunud istungite protokollimineMilliseid tehisaru võimalusi riigikogu liikmetele pakutakseKuidas riigikogulasi koolitatakse tehisarule prompte kirjutamaSaame teada, mis peitub veebiaadressi tehisaru.riigikogu.ee tagaKas AI oleks suutnud hasartmängumaksu näpuviga vältidaSaatejuht on Ronald Liive.
• 29.12 Kriitiline intsident: Uus sündmusteenus pakub tervisemurega laste peredele abi automaatselt 29.12.2025 42хв

  Selles episoodis räägime värskelt käivitunud sündmusteenusest, mis pakub tuge peredele just sel raskel hetkel, kui lapsel diagnoositakse püsiv terviseprobleem või erivajadus. Saatekülaliseks on sotsiaalkindlustusameti tooteomanik Aika Kaukver.Saates selgub, kuidas tehnoloogia ja andmevahetus aitavad tagada, et ükski murega pere ei jääks üksi. Uue lahenduse abil liigub info diagnoosi saanud lapsest automaatselt tervisesüsteemist sotsiaalhoolekandesse. See tähendab, et riik ei jää ootama lapsevanema pöördumist, vaid kohaliku omavalitsuse spetsialist võtab ise perega ühendust, et pakkuda vajalikku tuge ja nõustamist.Saates avati ka tausta, kes on need lapsed, keda uus teenus puudutab. Esialgu on fookuses kuus rasket diagnoosigruppi (sh vaimne alaareng, vähidiagnoosid, Downi sündroom ja teatud harvikhaigused), kus abivajadus on kõige kriitilisem. Olulise teemana käsitleti ka privaatsust ja delikaatseid andmeid. Sotsiaaltöötajani jõuab teade abivajadusest, kuid mitte konkreetne diagnoosi info, säilitades nii pere privaatsuse.Saates veel:Kuidas 10 päeva jooksul peab abi pereni jõudma.Miks ei tasu karta ametniku kõnet ja kuidas see toetab lapse heaolu.Kuidas on seotud tervise infosüsteem, STAR ja SKAIS.Puude taotlemine kahe klikiga ehk kuidas uus süsteem muudab bürokraatia lapsevanema jaoks märkamatuks.Milline saab olema lapsevanema personaalne "töölaud" riigiportaalis eesti.ee.Saatejuht on Ronald Liive.
• 15.12 Kriitiline intsident: Kõik uuest ID-kaardist: turvalisus, kriisivalmidus ja tulevikuplaanid 15.12.2025 50хв

  "Kriitiline intsident" võttis sel korral luubi alla hiljuti välja tulnud uue ID-kaardi, mille taga seisab kolme asutuse tihe koostöö. Saatekülalisteks olid siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus identiteediteenuste osakonna tooteomanik Barbara Hein, riigi infosüsteemi ameti eID turvaarhitekt Tõnis Reimo ning politsei- ja piirivalveameti identiteedi ja staatuste büroo ekspert Karoline Põder.Saates selgub, mis muutus uue ID-kaardi (hankega) ja kas 2017. aasta turvanõrkustest on õpitud. Saime teada, et uue kaardi puhul on juba ennetavalt loodud ja testitud kauguuendamise lahendus, mis peaks tagama öösel rahuliku une nii ametnikele kui ka kasutajatele.Saates avati ka tausta partnerite valiku osas. Kui varem hangiti täisteenust, siis seekord viidi läbi kaks eraldi hanget: üks dokumendiplankidele ja isikustamisele ning teine sertifitseerimisele. Uueks kaarditootjaks on Thales Finland ning sertifitseerimisteenust pakub Belgia ettevõte Zetes, kel on nüüdseks loodud ka kohalik haru.Saatejuht on Ronald Liive.
• 01.12 Kriitiline intsident: Rahvastikuregisteri lähitulevik, abiellumisest ja nimevahetusest digitaalse lahutuseni 01.12.2025 45хв

  "Kriitiline intsident" avas värskes osas koos siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonna juhataja Enel Pungase ja siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusest rahvastikuregistri tootejuhi Peeter Mäekeri abiga kaarte riigi ühe olulisima andmekogu tuleviku osas.Saatejuht Ronald Liive uuris külalistelt, milliseid uuendusi on rahvastikuregistris oodata. Saatest saab teada, et digitaalselt lahutamine on osutunud sedavõrd populaarseks, et pooled lahutajatest valivad selle kasuks. Riik on pilgu suunatud juba järgmisele suurele verstapostile, täisdigitaalsele abielule.Kõige päevakajalisem uudis puudutab aga tuhandeid eestlasi, kes jagavad oma elu Eesti ja Soome vahel. Juba 2. detsembril käivitub kahe riigi vahel automaatne rändeandmete vahetus. See lõpetab olukorra, kus inimesed on nii-öelda nupukalt registreerinud end mõlemasse riiki korraga, et saada osa mõlema riigi hüvedest või vältida makse (nt automaks).Saatejuht on Ronald Liive.
• 03.11 Kriitiline intsident: SK lubab, et Smart-ID+ ohjab pettuste lainet 03.11.2025 32хв

  Juba pikemat aega kirjutab meedia järjekordsetest kelmidest ja pettustest, olgu nad tervisekassa või pankade nimel levivad skeemid. Kurjategijad on seeläbi röövinud eestlastelt röögatuna tunduvaid rahasummasid. "Kriitiline intsident" keskendub sel korrale eraettevõtte SK ID Solutions loodud autentimislahendusele Smart-ID, mis on saanud endale uue versiooni Smart-ID+Stuudios on külas SK teenuseomanik Natalja Vasnevskaja, kes tõi välja, et uus versioon on teenusepakkujatele kättesaadav juba alates juuni lõpust. Kasutajate jaoks on peamiseks muudatuseks see, et isikukoodi sisestamise ja kontrollkoodide võrdlemine on möödanik. Vasnevskaja kinnitusel muudab see autentimise turvalisemaks ja mugavamaks.Saatejuht on Ronald Liive.
• 20.10 Kriitiline intsident: Digiriigi asekantsler Lauri Luht: peame oma edulugu rohkem väärtustama 20.10.2025 56хв

  Eesti riigil on uus digiarengu asekantsler ehk riigi IT-juht Lauri Luht. Tema kanda on vastutus, kuidas Eesti digiriik püsib maailmas tipus, samal ajal tagades turvalisuse, hukukindluse ja innovatsiooni. Viimased kaks aastat töötas Luht Ukrainas ning toonud sealt kaasa nii kogemusi kui ka mõtteid, kuidas ka Eesti digiriiki järgmisele tasemele liikuda.Seekordses “Kriitilises intsidendis” uurime, millised on Luhti prioriteedid, kuidas Eesti peaks tehisaru kasutama ning miks me peame väärtustama omaenda digiriigi edulugu.Luht selgitab, miks on keskne juhtimine ja pilvetehnoloogiate kasutamine möödapääsmatu, kuidas lahendada taakvara probleemid ning millised sammud on vaja astuda, et Eesti digiriik oleks tulevikus samaaegselt nii turvaline kui ka innovaatiline.
• 06.10 Kriitiline intsident: Politsei droonigrupijuht: unistan, et peaaegu igas politseiautos oleks droon ja kompaktne droonitõrjeseade 06.10.2025 39хв

  Droonid ei ole enam ammu vaid mänguasjad. Politsei- ja piirivalveamet (PPA) kasutab neid igapäevaselt nii kadunud inimeste otsingul, suurürituste turvalisuse tagamisel kui ka liiklusõnnetuste lahendamisel. Suuremate avariide puhul saab droon sündmuskoha kiiresti kaardistada ja vajalikud fotod teha, et menetlusmaterjal oleks olemas ja liiklus saaks kiiremini taastuda.Seekordses “Kriitilises intsidendis” räägib politsei- ja piirivalveameti kaugseiregrupi juht Kert Kotkas, kuidas droonid PPA igapäevatööd toetavad, millised nõuded ja vastutused nende kasutamisega kaasnevad ning miks tuleb droonindust käsitleda sama tõsiselt kui lennundust.Kotkas selgitab, miks PPA rõhub eelkõige teadlikkuse tõstmisele, kuidas toimib koostöö transpordiameti ja kaitseväega ning milliseid tehnilisi lahendusi on vaja, et tagada turvaline õhuruum nii tavakasutajatele kui ka ametkondadele.Juttu tuleb ka ründedroonidest. Kotkas selgitab, kuidas PPA roll piirdub eelkõige tuvastamise ja partnerite toetamisega, samas kui otsustav tegutsemine jääb kaitseväe pädevusse.Saatejuht on Ronald Liive.
• 22.09 Kriitiline intsident: Tulevikus saab häirekeskusele teha videokõnesid 22.09.2025 49хв

  Eestis on käimas põhjalik hädaabinumbri 112 uuendus, mis muudab abi kutsumise senisest palju mitmekesisemaks. Lisaks tavapärasele telefonikõnele saab tulevikus kasutada SMS-e, reaalajas tekstivestlust ja videokõnesid. Muudatuste taga on nii inimeste ootused kui ka Euroopa Liidu nõuded, mis seavad sihiks ligipääsetava ja tehnoloogianeutraalse teenuse kõigile, sealhulgas neile, kes ei näe, ei kuule või ei saa rääkida.Seekordses “Kriitilises intsidendis” arutame, kuidas 112 teenus muutub, milliseid lahendusi on plaanis katsetada ja miks on Eesti siin Euroopa eesliinil. Stuudios on siseministeeriumi nõunik Rein Olesk ja CGI Eesti avaliku sektori ärijuht Liisa Abel.Külalised selgitavad, kuidas tagatakse uute lahenduste töökindlus, millist rolli mängivad Apple ja Google videokõnede toomisel ning miks noored eelistavad abi küsida pigem sõnumi teel kui helistades. Juttu tuleb ka sellest, millist tuge võiks tulevikus pakkuda tehisaru ning millised andmekaitseküsimused uue lahenduse juures vältimatult tõusetuvad.Saatejuht on Ronald Liive.
• 08.09 Kriitiline intsident: Küberturvalisuse seadus laieneb ja tuhanded ettevõtted saavad uued kohustused 08.09.2025 48хв

  Tuhanded Eesti ettevõtted ja asutused peavad lähiaastatel hakkama järgima uuendatud küberturvalisuse seadust (KüTS). Muudatuste taga on Euroopa Liidu NIS2 direktiiv, mis toob kaasa uued kohustused, karmimad järelevalvemeetmed ja võimaliku trahviriski mis ulatub mitme miljoni euroni.Seekordses “Kriitilises intsidendis” võtame KüTSi muudatused üksipulgi lahti: milliseid ettevõtteid see puudutab, milliseid samme tuleb astuda ja kuidas on riik plaaninud järelevalvet korraldada. Saates on külas justiits- ja digiministeeriumi küberturvalisuse talituse juhataja Taavi Viilukas, sama ministeeriumi küberturvalisuse õigusnõunik Raavo Palu ning riigi infosüsteemi ameti järelevalve osakonna juht Ilmar Toom.Saatejuht on Ronald Liive.
• 18.08 Kriitiline intsident: Riigi IT-keskus katsetab satelliitsidet ja kriisikohvreid 18.08.2025 38хв

  Eesti kõige noorem riigi IT-maja, riigi IT-keskus (RIT), on tegutsenud juba pea neli aastat ning nende käe all on valmimas uus riigipilv. Kuidas see erineb avalikest pilveteenustest, milliseid teenuseid pakub RIT lisaks pilvele ning miks on nende hallata ka kümnete tuhandete riigitöötajate arvutitöökoht? Just nendele küsimustele annab vastuse seekordne “Kriitiline intsident”.Saates on külas RIT-i juht Ergo Tars, kes räägib lähemalt, kuidas tagatakse kriisiaegne töökindlus ja milliseid riske kaalutakse, kui riigiasutused kasutavad avalike pilveteenuseid nagu näiteks Amazoni või Microsofti pilveteenuseid.RIT on viimastel aastatel pidanud üha tõsisemalt arvestama olukordadega, kus tavapärane andmeside võib rivist välja langeda. Seepärast on loodud nii-öelda kriisikohvrilahendus, mis võimaldab vajadusel kasutada alternatiivseid sidekanaleid, sealhulgas satelliitsidet.Ergo Tarsi sõnul on katsetatud stsenaariume, kus kaablid on läbi lõigatud ja tavapärane internet ei tööta.Saatejuht on Ronald Liive.
• 04.08 Kriitiline intsident: Riiklik postkast 2.0: kas nüüd on ideaalne postkast? 25.07.2025 41хв

  Seekordses osas võtame luubi alla riikliku postkasti, mille ümber keerles 2023. aastal kõva kriitika. Nimeliste meilide sulgemisega ei saadetud hingusele tervet riiklikku postkasti. Nüüd on valmis saanud uus riiklik postkast 2.0, mis lubab ära teha palju rohkem.Saatekülaliseks on riigi infosüsteemi ameti riikliku postkasti tootejuht Asso Kasuk, kes räägib ausalt, miks alias-aadressid suleti, milliseid turvariske see ära hoidis ja kas kodanikud üldse midagi kaotasid. Uurime, kui palju raha maksumaksja sellega kokku hoidis, miks teated endiselt eri kanalitesse hajuvad ja kas automaksust või kiiruskaamerast saadud trahv jõuab inimese postkasti õigel ajal.Kui palju inimesi päriselt riiklikku postkasti kasutab;Kui paljud asutused on uue postkasti kasutusele võtnud;Kuidas hakkab kirjade edasisuunamine riigiäppi toimima;Mida kujutab endast makselink riiklikus postkastis;Postkastil on uus tehniline arhitektuur. Kirjade sisu ei hoia enam RIA, vaid iga asutus talletab need enda andmebaasis;Kirjade avamist riik ei jälgi. Isegi kui lugesid kirja Gmailis läbi, jääb see eesti.ee postkastis “lugemata”.Saatejuht on Ronald Liive.